) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast 3 nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohtu arvates asjaolu, et kostja sai teada hageja võlatunnistuse täitmisele pööramisest käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsusest alles 07.02.2018, ei luba kuidagi mõistliku kõrvalseisjana arvata, et kostja ei teadnud tema poolt 20.08.2013 allkirjastatud võlatunnistus/maksegraafikust tulenevatest kohustustest ja selle võlatunnistus/maksegraafiku alusel tehtud maksetest, millest tulenevalt on kostja /vastuhagi hageja esitanud vastuhagis nõuded, varem kui 07.02.2018. Kuna kostja allkirjastas 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafikus kostja kinnituse, et ta võlgneb hagejale 9 890 eurot, võttes endale kohustus selline summa hagejale tagastada, milliseid kohustusi kostjal väidete kohaselt kostjal hageja ees aga ei olnud, siis algas kostja võlatunnistuse/maksegraafikust tuleneva kostja poolt hagejale antud nõudeõiguste tagastamise nõude aegumise tähtaeg 20.08.2013, kui kostja allkirjastas võlatunnistuse/maksegraafiku. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul, kus pooled on 20.08.2013 võlatunnistust selles selgesõnaliselt nimetanud konstitutiivseks võlatunnistuseks põhjust arvata, et kostja nagu ei oleks pidanud teadma, et tema nõudeõigus võlatunnistuse tagastamiseks algab 20.08.2013, s.o. sellest hetkest, kui allkirjastati võlatunnistus. Vaidlust ei ole, et kostja väidetavalt algusest peale pole nõustunud võlatunnistuses kokkulepituga, mistõttu oli kostjal seega teada, et tema nõudeõigus algab võlatunnistuse allkirjastamisest. Kuna kostja on hagejale võlatunnistus/maksegraafiku alusel tasunud ajavahemikus 24.09.2013-19.03.2014 kokku 700 eurot, siis algas kostja nõue iga 100 euro tagastamiseks sellest kuupäevast, kui summa tasuti hagejale (s.o. 24.09.2013 100 eurot; 21.10.2013 100 eurot; 18.11.2013 100 eurot; 03.01.2014 100 eurot; 15.01.2014 100 eurot; 10.03.2014 100 eurot; 19.03.2014 100 eurot).
lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev
lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev
Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostja sai alusetu rikastumise nõudest teada 20.08.2013, kui ta allkirjastas võlatunnistuse/maksegraafiku, siis sellest ajast, s.o. järgmisel päeval pärast 20.08.2013 hakkas kulgema kostja / vastuhagi hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine hageja / vastuhagi kostja vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega arvutades tulnuks kostjal alusetust rikastumisest tulenev nõue hageja vastu esitada hiljemalt 20.08.2016 kell 24.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.
lg 2 järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tuvastatud on, et kui võlatunnistus/maksegraafiku kohaselt maksaks kostja 9 890 eurot iga kuu 100 euro kaupa, siis on maksegraafiku pikkuseks 8 aastat ja 3 kuud, mitte 82 aastat nagu väidab kostja. Kohus ei nõustu kostjaga, et isegi 82 aasta pikkune maksegraafik võiks ilmtingimata olla ebamõistlik. Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et sellise pikkusega maksegraafik, nagu on sõlmitud pooltel, eesmärgiks saaks kuidagi olla tulevikus olematute täiendavate pahatahtlike nõuete esitamine. Kohtu arvates ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlatunnistus/maksegraafiku eesmärgiks on pahatahtlike nõuete esitamine, mistõttu ei peaks hea usu põhimõtte kohaselt võlatunnistusest tulenevat kohaldamagi. Pooled vaidlevad selle üle kas juhul kui hageja on kostjat ähvardanud allkirjastama 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafikut-XXX, kas siis on 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafik tühine.
lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
lg 2 järgi tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.
lg 2 järgi on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele.
lg 1 p 1 järgi võib tehingu tühistada ähvarduse või vägivalla korral - kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafikut tühistanud, mistõttu ei ole tõendatud kostja väide, et ähvarduse mõjul allkirjastatud 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafik oleks algusest peale kehtetu. Samas ei ole kostja ka veenvalt põhistanud, milles seisnes kostja ähvardamine ja selle tõsidus ning mil viisil see mõjutas kostjat allkirjastama 20.08.2013 võlatunnistuse/maksegraafikut ning tasuma selle alusel seitsme kuu jooksul 100 euro kaupa kokku 700 eurot, et kostjal ei olnud muud valikut kui allkirjastada 5 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafik ja tasuda hagejale makseid, et kohtul oleks põhjust arvata, et kostja on 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafiku sõlminud hageja ähvarduse mõjul. Kohtul ei ole põhjust eelistada hageja või kostja vande all antud seletusi vastaspoole seletusele kuidas käis 20.08.2013 võlatunnistusele väidetavalt allkirja andmine hageja mõju all, kuid kostja vande all antud seletus ei veena kohut, et mõistliku kõrvalseisjana võiks arvata, et kostjal ei olnud 20.08.2013 muud valikut, kui allkirjastada võlatunnistus. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta allkirjastas hageja poolt koostatud ja ettevalmistatud dokumendi - võlatunnistuse/maksegraafiku hageja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel ja seda just kartusest. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja võlgneb hagejale 20.08.2013 Capital Inkasso OÜ ning I Me vahel sõlmitud võlatunnistus/maksegraafik-XXX alusel 9 190 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas 20.08.2018 poolte vahel sõlmitud võlatunnistus/maksegraafik on konstitutiivne võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tuvastatud on, et 20.08.2013 võlatunnistus/maksegraafikus on sõnaselgelt märgitud, et võlatunnistus on konstitutiivne, samuti on seal viidatud VÕS §-le 30. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole kostjale selgitanud, mida tähendab konstitutiivne võlatunnistus ja missugused tagajärjed sellest kostjale oleksid. Kostja selline väide, et tema nagu ei oleks aru saanud, missugused kohustused temal 20.08.2013 sõlmitud võlatunnistusest tulenevad, pole veenev, sest pooled on kokku leppinud nii summas, mis kostja hagejale võlgneb, kui muudes võlasumma maksmisega seotud tingimustes. Samas ei saa kohus pelgalt asjaolust, et võlatunnistust on nimetatud konstitutiivseks võlatunnistuseks viidates VÕS §-le 30, järeldada, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistus on ikka konstitutiivne võlatunnistus, s.o. iseseisev algsest võlakohustusest sõltumatu kohustus või siiski deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 7 järgi kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Kohtu arvates ei ole hageja seadusliku esindaja ja kostja vande all antud seletustest tõsikindlalt tuvastatav kas 20.08.2013 võlatunnistus oli ikka sõlmitud iseseisva kohustusena, s.o. algsest võlasuhtest OÜ Xxxi ja xxx vahel sõltumata kohustusena (II kd t.l. 12, 14). Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest, kus võlatunnistuse allkirjastamisel selgitati kostjale vajadusel tuua sisse juhatuse liikme vastutus ei saa iseenesest järeldada, et nagu kostja oleks allkirjastanud võlatunnistuse kui OÜ Xxxi juhatuse liige, kes vastutaks omalt poolt osaühingu kohustuste täitmise eest lisaks OÜ-le Xxxi. Kuna nii hageja seaduslik esindaja kui kostja vande all antud seletustest nähtub aga, et poolte vaheline vestlus eelnevalt võlatunnistuse allkirjastamist tulenes Xxxi OÜ ja xxx vahelisest võlasuhtest, siis on mõistlik arvatagi, et pooled ka 20.08.2013 võlatunnistuse allkirjastamisel pidasid silmas eelkõige selle võlasuhte reguleerimist 6 võlatunnistusega, mitte täiendava kohustuse võtmist kostja poolt. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et võlatunnistus sõlmiti seetõttu, et leppida kokku olemasoleva võlgnevuse tasumiseks maksegraafikus, ei kinnita samuti hageja väidet, et pooled oleksid nagu sõlminud kokku iseseisvas algsest võlakohustusest sõltumatus võla tasumises või loonud algse kohustuse kõrvale sellest sõltumatu võlakohustuse. Ka kostja väide, et 9 890 euro võlgnevuse tunnistamine tulenes OÜ Xxxi, missugune osaühing kuulus kostjale ja mille juhatuse liikmeks kostja oli, ja xxx vahelisest võlasuhtest, kuid millise kohustuse tasumise eest kostja tegelikult vastutama ei peakski, ei kinnita poolte tahet 20.08.2013 võlatunnistusega luua iseseisev kohustus, s.o. algsest OÜ Xxxi ja xxx vahelisest võlasuhtest eraldiseisvalt. Hageja väide, et pooled on kokku leppinud 20.08.2013 iseseisvas võlatunnistuses seetõttu, et ära hoida kohtuvaidlus OÜ-ga Xxxi ja saavutada nõude kohene täitmine alustamine maksegraafiku alusel kostja poolt olukorras, kus võlgnikul endal puudusid vahendid võlgnevuse koheselt tasuda, viitab kohtu arvates samuti poolte tahtele kinnitada võimaliku võlgnevuse olemasolu, mitte tahet sõlmida iseseisev algsest kohustusest sõltumata võlakohustus. Lähtudes eeltoost ei ole tõendatud hageja väide, et pooled oleksid 20.08.2013 sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistus ei ole konstitutiivne ja pooled on võlatunnistusega seega kinnitanud väidetavalt olemasolevat võlgnevust, mistõttu saab poolte vahelist võlatunnistust lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on kohustus tasuda hagejale võlatunnistuses märgitud võlgnevuse summa 9 890 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tuvastatud on, et 23.04.2012 nõudeloovutuse lepingu kohaselt on xxx on hagejale loovutanud nõuded 9 890, 00 eurot Xxxi OÜ ja/või I Me vastu, millise nõude aluseks oli 31.12.2011 alusetu ülekanne Xxxi OÜ kasuks nimetatud summas (I kd t.l. 106-109). Seega on tõendatud kostja väide, et hageja on nõudeloovutuse lepingu alusel eelkõige omandanud arve tasumisest tuleneva nõude Xxxi OÜ vastu, mitte aga kostja vastu, mistõttu on tõendatud, et kostja ei ole kohustatud hagejale tasuma võlgnevust. Asjaolu, et I M oli Xxxi OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ei kohusta teda tasuma Xxxi OÜ väidetavaid täitmata kohustusi (I kd t.l. 110-111p). Asjaõigusseaduse § 6 järgi ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks rikkunud kohustust tasuda hagejale võlatunnistusest tulenev võlgnevus, sest kostjal sellist kohustust ei ole ning kostja ei saa olla sellise olematu kohustuse täitmisega ka viivituses. Kostja väidetel ja tõenditel iseloomustamaks hageja ja hageja seadusliku esindaja käitumismustrit võlgade sissenõudmisel kriminaalasjas nr 1-16-6717 tehtud kohtulahendiga ei ole tähtsust, sest vaidlust ei ole hageja ja kostja vahel ning kriminaalasjas nr 1-16-6717 kostja ja hageja vahelist võlasuhet ei hinnatud ning menetlusosalised on saanud vahetult käesolevas asjas esitada oma väidete kinnituseks tõendeid. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka hageja müügitulu 2013.a ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda. Asja lahendamisel ei ole ka tähtsust hageja väidetele ja tõenditel, et hageja on saatnud kostjale pankrotihoiatuse ja kas kostja on selle kätte saanud ja neid kohus ei hinda (I kd t.l. 112-116). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, siis on kohtu arvates õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.