TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-789 Määruse kuupäev 8. mai 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus kartserikaristuste täitmise peat

) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Viru Vangla

1. mai
2. a vastusest nähtuvalt viibib taotleja alates
3. aprillist 2020 kartseris Viru Vangla
4. novembri
5. a käskkirja nr 6-3/864-1 alusel. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu saaks olla vaidlustatava haldusakti täitmise peatamine (

§ 251lõike 1 punkt 1).

Taotleja ei ole küll esitanud vaiet Viru Vangla

1. novembri
2. a käskkirja nr 6-3/864-1 peale, kuid on
3. aprillil 2020 vanglale esitanud vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis kartserikaristuse täideviimise peatamist kuni eriolukorra lõpuni. Kohtu hinnangul on tegemist vaidega, mistõttu toimub esialgse õiguskaitse taotluse esemega seotud vaidemenetlus ning ühtlasi on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
4. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
5. Taotleja väitel esineb oht, et kartserikaristuse täitmisele pööramisel tema tervis halveneb.
6. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle määratud kartserikaristuse täitmisele pööramist jätkatakse ka eriolukorra ajal, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. 2 3-20-789 Taotleja tugineb vananenud andmetele, et tema tervise hüvanguks peaks talle olema tagatud erinevad abivahendid. Kohus võtab haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde väljavõtte taotleja tervisekaardist perioodil
7. märts 2020 kuni
8. aprill
9. Vangla arsti
10. aprilli
11. a sissekandest tervisekaardil nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal „vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient meditsiiniliste abivahenditena madratsit, võimlemisrulle ja -matte, eraldi velotrenažööri kasutamise võimaldamist, seljavöö kandmist jms (…) vahendeid.“ Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust tavapärasest vanglarežiimist erinevate abivahendite kasutamiseks. Seega ei ole tõenäoline, et vastavate abivahendite puudumine põhjustaks taotleja tervisele märkimisväärseid tagajärgi. Kui taotleja on otsustanud vabatahtlikult suurema osa ajast pikutada külmal põrandal või raudvoodil, siis on sellest tingitud seljavalu tema enda, mitte vangla tegevuse tagajärg. Kartseri tingimused peavadki olema askeetlikumad ning vanglal ei ole kohustust võimaldada taotlejal ilma arsti vastava otsuseta pikutada päeval kartseris madratsil. Samuti võtab kohus haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori
12. aprilli
13. a käskkirja nr 1-1/55, millest nähtuvalt lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates
14. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele kinnipeetavatele. Seega on taotlejal taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada. Ühtlasi on ära langenud üks põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud ja kohtu enda kogutud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et kartserikaristuse täitmisele pööramine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et kartserikaristuse täitmisele pööramine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Märgukirjana pealkirjastatud pöördumises avaldas taotleja soovi, et vangla ostaks tagasi vangla kauplusest ostetud teleri. Kohus selgitab, et Viru Vanglas majandab kauplust vastava hanke võitnud ettevõtja, mistõttu ei ole teleri müüjaks Viru Vangla. Kui taotleja soovib televiisori ostu-müügi lepingust taganeda, tuleb arvestada, et tegemist on eraõigusliku lepinguga ning eraõiguslikud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Kui taotleja leiab, et talle on põhjustatud kahju avalik-õiguslikus suhtes Viru Vangla poolt ning ta soovib teleri maksumuse hüvitamist, tuleb tal esitada vastav kahju hüvitamise taotlus kõigepealt vanglale ja pärast kohtueelse menetluse läbimist on võimalik esitada hüvitamiskaebus kohtule.
16. Taotleja soovis, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja dokumendid nr 6-9/18257-5 ja nr 6-9/12275-2, mis taotluse kohaselt puudutasid taotleja teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamise peatamist ja vastava peatamise ajalist kestust. Nimetatud tõendite kogumiseks puudub vajadus, kuna teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamise peatamisel ei ole praeguses distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise asjas tähtsust. Seetõttu jätab kohus taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata (

§ 62lõige 2).

11. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3