← Eesti

1-19-5370/107

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-5370 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, I

§ 345lg 1 järgi. Lisaks mõistis kohus õigeks Y OÜ süüdistuses Kar

S § 298 lg 3 järgi. Kohus jättis riigi kanda menetluskulud, s.o süüdistatavate valitud kaitsjate tasud summades 2200,20 eurot, 1419,54 eurot, tunnistajale makstud kulu 72,54 eurot, tõlgi tasu 175 eurot. Kohtu põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 3 Äriregistri väljatrükk kinnitab, et XX oli Y OÜ juhatuse ainuliige (tl 23, II kd). QQ on Pärnu Maakohtu 19. septembri 2019 otsusega nr 1-19-6491 süüdi mõistetud ka KarS § 294 lg 1 järgi (tl 131-138, I kd), s.o ametiisikuna altkäemaksu võtmises XX-lt, kes tegutses Y OÜ juhatuse liikmena juriidilise isiku huvides. Otsus jõustus 5. oktoobril 2019. QQ-le KarS § 294 lg 1, XXle KarS § 298 lg 1 ja Y OÜ-le KarS § 298 lg 3 järgi esitatud süüdistused on sündmuste kirjelduse ja õigusnormide osas kokkulangevad. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tõendiks teises kriminaalasjas selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude kohta. Seega tuleb tuvastada, kas XX-le ja Y OÜ-le esitatud süüdistus leiab kohtus uuritud tõenditega tõendamist ja kas süüdistuses kirjeldatud tegevus täidab KarS § 298 lg 1, lg 3 koosseisu. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Altkäemaksu andmise koosseisu tunnuseid sisustades tuleb vaadata ka KarS §-s 294 sätestatud altkäemaksu võtmise koosseisu, mis sätestab kuriteona ametiisiku poolt vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. KarS § 298 järgi vastutab kokkuleppe teine pool, s.o ametiisikule altkäemaksu andja. QQ, kellele XX ja Y OÜ andsid süüdistuse kohaselt vara, oli ametiisikuks KarS § 288 tähenduses. Süüdistuses märgitud käsundusleping nr 01/07, mis sõlmiti 10. juulil 2017 Nõva vallavalitsuse ja OÜ U, mille juhatuse ainuliige oli QQ, vahel, andis QQ-le õiguse ja kohustuse täita KOKS §-st 6 tulenevat avalikes huvides täidetavat avalikku ülesannet – sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamise nõustamine, vastavate materjalide analüüs ja dokumentatsiooni ettevalmistamine vallavalitsusele, Nõva valla sotsiaalkeskuse tingimuste parandamine vastavalt programmi mahtudele. Lepingu p 1.1 kohaselt on töö sisuks sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamise nõustamine Nõva Sotsiaalkeskuse baasil. Süüdistuses nimetatud asjaolu, et QQ oma ametiseisundi raames korraldas Nõva päevakeskuse remonditöid, ei saa olla osa altkäemaksu vastuteenest – et Y OÜ osutuks hanke võitjaks ja saaks tööd endale. Remonditöid on võimalik korralda alles peale seda, kui hanke võitja on asunud remonditöid teostama. Süüdistuse kohaselt oli QQ-l käsunduslepingust tulenevalt ametiseisund, mille raames ta korraldas Nõva päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. AA selgitas, et programmi alguses töötas QQ Nõva vallavanemana, ta käivitas seda programmi maakondlikul tasandil. Jaanipäeva paiku vallavanem vahetus, RR-l oli laual palju pooleliolevaid projekte ja ta tegi QQ-ga käsunduslepingu, et ta aitaks edasi viia neid projekte (aitas koostada tööpakkumiskuulutusi, ametijuhendeid, töötajate värbamisega, aitas vallavalitsust materjalide ettevalmistamisega). Kuna ei osanud kellegi poole pöörduda, siis QQ soovitas talle ka firmasid, kellele pakkumine saata, aitas koostada pakkumiskutset ja vaatas dokumendid enne vallavalitsusele esitamist üle. AA kinnitas, et hanked tegi tema ise, need vaatas läbi vallavalitsus ja kinnitas. Vastused firmadelt tulid firmade aadressidelt meili teel, tegi võrdlustabeli, eelnõu esitas vallavalitsusele, kes otsustas hinna järgi. QQ-l ei olnud õigus otsustada, kes hanke võidab, ta ei olnud otsustuse juures. Ta ei andnud vallatöötajatele soovitust, kes võiks hankekonkursi võita, konkursi korraldamine toimus puhtalt vallasiseselt ja võitja otsustamine toimus vallasiseselt, määravaks sai hind. LL ütluste kohaselt oli AA see, kes sotsiaalprogramme vedas koostöös vallavalitsusega. RR rääkis, et hange oli välja kuulutatud (tema teada oli see QQ ajal juba ära tehtud), pidid kolme hulgast välja valima firma, kes hakkab ehitustöid tegema. Vallavalitsuse istungilt käis läbi arutelu. Võitja valiti välja selle alusel, kellel oli madalaim pakkumine rahaliselt. Tunnistajate AA, LL ja RR ütlused kinnitavad, et QQ-l ei olnud hankemenetluses otsustamiskompetentsi, st ta ei korraldanud hankeprotsessi. Käsunduslepingust tuleneva avaliku ülesande kaudu sai QQ osaleda Vallavalitsuse otsuste ettevalmistamise protsessis seoses sotsiaalprogrammiga SOTEE. Kohtupraktikas on 4 otsustamispädevusega võrdustatud ka osalemine otsustamise suunamises. Altkäemaksu andmise ja võtmise oluline koosseisuline tunnus on, et ametiisik ja altkäemaksu andja on ühel meelel, et andja saab üleantu eest talle mingi kasuliku teo, mille ametiisik paneb toime oma ametiseisundit ära kasutades. Seega altkäemaksu saaja tegu peab olema seotud tema ametipädevusega. Kohus hindas järgnevalt, milliseid konkreetseid QQ ametiisiku pädevusest tulenevaid tegevusi on süüdistuses kirjeldatud, millega ta sai kujundada vallavalitsuse otsuseid seoses sotsiaalprogrammiga SOTEE, milliste otsuste tagajärjel osutus Nõva Vallavalitsuse poolt välja kuulutatud hanke „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“ võitjaks Y OÜ ja sai nimetatud tööd endale. Süüdistuse kohaselt plaanis Nõva vallavalitsus renoveerida SOTEE sotsiaalprogrammi raames Nõva valla sotsiaalkorteri ja 22. augustil 2017 Nõva Vallavalitsuse korraldusega nr 65 korraldati lihthange „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“. Pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 30. august 2017. Tunnistajad LL, RR, HH kinnitasid, et Nõva vald osales SOTEE programmis 2017. a-l, mille raames kohandati ühte maja sotsiaalteenuse osutamiseks. AA selgitas, et Nõva vald tahtis 2017. a-l SOTEE programmiga hakata arendama päevakeskuse- ja koduhooldusteenust. Programmi raames oli vaja huvikeskus renoveerida päevakeskuseks, huvikeskuse poolsesse otsa tehti päevakeskus. Nõva Vallavalitsuse 22. augusti 2017 korraldusega nr 65 otsustati korraldada lihthankemenetlus „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“ vastavalt lisatud pakkumusele (tl 16, II kd). Pakkumised otsustati saata OÜ-le D, O OÜ ja Y OÜ. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 30. august 2017. Eelkirjeldatu kinnitab süüdistuse asjaolusid selle kohta, et Nõva vald osales SOTEE programmis, mille raames plaaniti renoveerida sotsiaalkorter ja selleks korraldas Nõva Vallavalitsus lihthanke. Mis puudutab süüdistuse osa, milles kirjeldati QQ poolt 2017. a suvel XX poole pöördumist, selgitas kohus järgmist. QQ avaldas, et arvab, et see oli lepingu üks osa, et aidata leida nn tööde teostaja. Selles piirkonnas ei ole eriti neid firmasid, need leiti mujalt. XX võttis temaga ise ühendust ja rääkis talle, et selline asi on tulemas, kas on huvitatud. Soovitas koha üle vaadata, sest jooniseid ei olnud. Jõudis sinna kohapeale, kui XX sotsiaaltöötajaga juba kohal oli. FF rääkis, et tegi aastatel 2012-2017 Nõva vallas ehitusinspektori tööd. QQ on tema poole pöördunud, et kas ei ole teada kedagi ehitajatest, kes oleks võimeline väiksemahulise töö ära tegema. Tuli meelde, et oli paar kuud enne Nõval kohtunud XX-ga, on kunagi ühes firmas töötanud. Ütles, et teab ühte meest Harku vallast, et võib anda telefoni, räägib temaga, kuna nägi teda Nõval, et millegagi ta siin tegeleb. Soovitas seega Q-le X ja andis talle tema andmed. XX avaldas kohtus, et talle helistas F, uuris, kas tegeleb ikka ehitusega ja küsis luba anda tema telefon. Selgitas, et Nõval mingi hoone renoveerimine, üldehitus, ütles et tööde hind kuskil 1718 tuhat. Paari päeva pärast helistas QQ (teadis teda vene ajast kui tema juures laagris praktikal oli). Pakkus Nõval tööd, leppisid kokku ja läks vaatama asja koha peale. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et QQ ja XX oleks 2017. a suvel olnud sõbrad. Süüdistuses ei ole ka välja toodud, mis tähtsust süüdistuse kohaselt oleks omanud XX ja QQ sõprus. Küll on tõendamist leidnud, et FF oli see, kes soovitas QQ-le XX ehitustööde tegijana. X ja Q kinnitavad mõlemad, et suhtlesid teemal, et Y OÜ võiks osaleda Nõva päevakeskuse renoveerimistöödel. XX kinnitas, et peale seda, kui QQ oli talle helistanud, leppisid aja kokku ja läks asja kohapeale vaatama. E-kiri (tl 59, II

  1. kd)kinnitab, et XX saatis 11. augustil 2017 QQ-le D OÜ ja O OÜ aadressid, registrikoodid ja KMKR numbrid. Toimikus on Nõva Vallavalitsuse 22. augusti 2017 korraldus nr 65, millega on otsustatud korraldada lihthankemenetlus „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“ vastavalt lisatud pakkumusele (tl 16-18, II kd). Pakkumised on otsustatud saata OÜ-le D, O OÜ ja Y OÜ. Pakkumiste esitamise tähtaeg 30. august 2017. AA kinnitas, et tema 5 saatis valla poolt elektrooniliselt pakkumiskutsed Y-le, D-le ja O-le. Hinnapäring kaaskirjaga kinnitab, et AA saatis aadressidele ooo ja eee 28. augustil 2017 hinnapakkumise kutse Nõva Vallavalitsuselt Nõva Päevakeskuse remonditööde teostamiseks. NN on selle kirja edastanud XX-le ja need dokumendid on leitud XX arvutist. Süüdistuses on kaks eraldi fakti - XX saatis QQ-le OÜ D ja O OÜ kontaktid ning Nõva vallavalitsus otsustas pakkumised saata OÜ-le D, O OÜ ja Y OÜ, mis kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud. Süüdistusest ei nähtu, et QQ oleks vallavalitsuse otsust oma tegevusega mõjutanud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et XX oli QQ pakkumisest, osaleda Y OÜ-ga Nõva Päevakeskuse renoveerimise hankel, huvitatud. Edasi kirjeldab süüdistus XX tegevust. Süüdistusest ei ole võimalik aru saada, millest tekkis XX-l kohustus (süüdistuses sõna - PIDI) organiseerida veel kaks pakkujat. Selles süüdistuse osas ei ole sõnagi QQ tegevuse kohta, seega ka mitte QQ kui ametiisiku tegevuse kohta. Kohus viitas järgnevalt süüdistuse osale, milles on kirjeldatud XX ja NN tegevust O OÜ hinnapakkumiste koostamisel ja selle saatmisel Nõva Vallavalitsusele. Kohtule esitatud tõenditega, s.o äriregistri väljatrükk (tl 25, II kd), XX ja NN ütlustega, on süüdistuses kirjeldatud asjaolud tõendamist leidnud, kuid eelkirjeldatud tegevuse osas ei ole kellelegi süüdistust esitatud ja QQ tegevust see süüdistuse lõik ei kirjelda. Seoses süüdistuse osaga, milles kirjeldatud, kuidas XX koostas Y OÜ nimelt pakkumise summas 17 402,20 eurot, viitas kohus järgmisele. XX kinnitas, et Y sai Nõva vallavalitsuselt pakkumise ja tegi omapoolse pakkumise. Seda kinnitab Y OÜ hinnapäring-pakkumus (tl 15, III kd). XX arvutist leiti Y OÜ hinnapäring-pakkumus summas 17 401,20 eurot (tl 111, 118, II kd). 28. augustil 2017 kell 13.05 saatis XX e-kirja AA-le Nõva pakkumise, kaaskirjaga (tl 68, II kd). Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et XX koostas Y OÜ nimelt pakkumise ja saatis selle AA-le. Nõva Vallavalitsuse korraldus nr 76 31. augustist 2017 kinnitab süüdistuse osa, et hinnapakkumised saabusid Y OÜ-lt, O OÜ-lt ja D OÜ-lt, odavaim oli Y OÜ pakkumine ja kinnitati Nõva Päevakeskuse remonttööde teostajaks Y OÜ (tl 19, II kd). Töövõtuleping nr 03 kinnitab poolte vahel lepingu sõlmimist (tl 6-11, II kd). Allkirjastatud leping on leitud ka XX arvutist (tl 112-117, II kd). Süüdistuse kohaselt koostati 1. oktoobril 2017 tööde vastuvõtuüleandmise akt, millega loeti töövõtulepingus nr 03 märgitud tööd tehtuks. Tööde vastuvõtuüleandmise akti 1. oktoobrist 2017 on allkirjastanud töövõtja esindaja XX ja tellija esindaja AA (tl 12, II kd). Vastavalt ehituse töövõtulepingu nr 03 hinnapakkumisele määratletud tööd (Nõva päevakesksuse remont) on loetud tehtuks ja tellija poolt vastuvõetuks. Välja arvatud hinnapakkumise akende vahetus, mis hilineb seoses aknatellimuse tähtajaga 23. oktoobrini 2017. Aken vahetatakse samal päeval. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad tööde üleandmisevastuvõtmise asjaolusid. Süüdistuse kohaselt esitas XX 2. oktoobril 2017 Y OÜ nimelt Nõva Vallavalitsusele arve 354/17 summas 17401,20 eurot. Seda kinnitab arve summas 17 401,20 eurot, mis on koostatud XX poolt ja esitatud uurijale Nõva Vallavalitsuse poolt (tl 21, II kd). Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 152-153, II
  2. kd)kinnitab rahaülekande tegemist süüdistuses märgitud summas Nõva Vallavalitsuselt Y OÜ-le. XX kinnitas, et Nõva vald maksis korraga välja raha, mis lepingus oli ette nähtud. Süüdistuses on kirjas, et QQ-l oli avalikes huvides täidetav avalik ülesanne, s.o Nõva Vallavalitsuse sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamine ja selle täitmiseks oli tal ametiseisund, mille raames ta korraldas Nõva päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. Järgnevalt on süüdistuses QQ konkreetse tegevusena kirjas, et ta pöördus XX poole ja pakkus talle (tema firmale Y OÜ) Nõva päevakeskuse renoveerimistöid. Veel on süüdistuses kirjas, et XX poolt QQ-le antud 2000 eurot oli vastutasu selle eest, et QQ korraldas ja aitas Y OÜ-l saada Nõva 6 päevakeskuse renoveerimistöid. Kohus eespool tuvastas, et QQ-l ametiisikuna ei olnud hankemenetluses otsusutuspädevust, kuid läbi käsunduslepingu oli tal võimalus Nõva Vallavalitsuse poolt hankemenetlusega seotud otsuseid mõjutada, sest tal oli õigus dokumente ette valmistada. Süüdistuses ei ole kirjas ühtki konkreetset tegevust, mis näitaks, kas ja milliseid dokumente QQ vallavalitsusele seoses hankemenetlusega ette valmistas. Samuti ei näita süüdistus, milliste konkreetsete tegudega QQ korraldas Nõva päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. Süüdistus kirjeldab peamiselt XX, Nõva Vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametnike tegevust seoses hankemenetlusega. Süüdistuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kuidas QQ XX poole pöördumine ja renoveerimistööde pakkumine Y OÜ-le jõudis otsuse tegijani, s.o Nõva Vallavalitsuseni ja mõjutas vallavalitsust kui otsuse tegijat. Lähtudes eeltoodust, ei ole süüdistuses välja toodud ühtki faktilist asjaolu, mis näitaks, kuidas QQ kui ametiisiku tegevus mõjutas Nõva vallavalitsuse otsust selle kohta, et Y OÜ osutus Nõva Vallavalitsuse poolt välja kuulutatud hanke „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“ võitjaks ja sai nimetatud tööd endale. Võitja otsustas Nõva Vallavalitsus 31.08.2017 korraldusega nr 76 ja tõepoolest võitjaks osutus Y OÜ. Kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et QQ kui ametiisik korraldas ja aitas Y OÜ-l saada Nõva päevakeskuse renoveerimistöid, puudub nn ekvivalentsussuhtest ametiisiku tegu, mille ta peab vastutasuks saadava vara eest tegema. Ei ole vaja uurida, kuidas XX kasutas Y OÜ-le Nõva Vallavalitsuselt Nõva päevakeskuse renoveerimistööde eest üle kantud raha ning kas XX andis QQ-le sularaha, sest kohus arutab asja vaid esitatud süüdistuse raames. XX-le KarS §

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistustes leidis kohus järgmist.

OÜ D asutati

  1. juulil 2000, juhatuse liige EE (äriregistri väljatrükk; tl 24, II kd). Elektronposti aadress ddd. EE selgitas, et on D omanik, juhataja. Firma tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamise ja monteerimisega. Üldehitustöid, puidutöid ei tee. XX ja EE ütlused kinnitavad, et nad käisid koos Nõval objekti üle vaatamas, E ütles X-le, et tema firmale seal tööd pole. Nõva vald saatis OÜ-le D pakkumiskutse Nõva valla sotsiaalkorteri renoveerimiseks (tl 17-18, II kd). EE seda asjaolu kohtus ei mäletanud. Aadressilt xxx on
  2. augustil 2017 kell 20.37 Dele saadetud e-kiri, lisa D.pdf. – Hinnapäring-pakkumus D OÜ kokku 17 808 eurot (tl 71-72, II kd). Nõva vallavalitsusele on esitatud D OÜ-lt Hinnapäring-pakkumus summmale 17 808 eurot, pakkumuse all nimi EE, Juhataja (tl 14, II kd). Need kaks hinnapäring-pakkumust D OÜ nimelt on ühesugused. EE avaldas kohtus, et nägi istungil D OÜ nimelt Nõva Vallavalitsusele esitatud pakkumist esimest korda. Ei tea, kas see pakkumine on tehtud tema firma poolt, aga D ei oleks saanud seal pakkumises näidatud töid teha. Ei saanud pakkumist teha, ei ole pädev selliste tööde osas. Ei oska eesti keelt, kui vaja tõlkida, teeb seda raamatupidaja. XX on aidanud tal pakkumisi koostada, kui on tahtnud alltöövõttu saada. Ei oska öelda, kas selle pakkumise koostamisel on XX teda aidanud. Hiljem ütles, et seda pakkumist ei ole aidanud XX tal koostada, on aidanud teiste pakkumiste osas. XX kirjeldas, et on EE-l aidanud nii seda kui ka teisi pakkumisi koostada. On üksteisel alltöövõttu teinud. Kui olid Nõval kohapeal ära käinud, E ütles, et talle ei ole seal spetsiifilist tööd. Ütles Eile, et kirjeldab talle need tööd lahti (loetelu tööde mahust), paneb selle kokku ja E saadab need ära. Ehituses ongi nii, et kui on vaja konkureerivaid pakkumisi, siis aidatakse üksteist. Teab, et tema oli Nõvale pakkumise ära saatnud. Rääkisid eelmisel päeval E-ga, et see pakkumine on vaja ära saata, see oli kuu lõpus, E täpsustas veel mingeid asjaolusid. Ei mäleta, kas saatis E-le need mahud, telefoni teel oli juttu. E-kiri (tl 68, II kd) näitab, et XX saatis Y OÜ pakkumise AA-le
  3. augustil 2017, mis kinnitab XX poolt kirjeldatud sündmuste ajalist kulgu. Seega on XX tunnistanud, et aitas EE-l De pakkumist teha, kirjutas tööd lahti, sest E firma selliseid töid ei teinud. Samuti on tõendatud, et X saatis
  4. augustil 2017 enda poolt koostatud pakkumise D OÜ e-mailile. Kohtule on esitatud ainult üks tõend sellel kohta, kuidas D OÜ pakkumine jõudis Nõva Vallavalitsusele – AA avaldas, et vastused firmadelt tulid firmade aadressidelt meili teel, ei olnud mingitelt muudelt aadressidelt. 7 E kinnitas kohtus, et keegi teine tema firmast ei saanud seda pakkumist koostada ja saata. Arvutit saavad kasutada tema ja raamatupidaja, kes ei ole X-ga tuttav. EE andis selle hinnapakkumise koostamise kohta kohtus ebamääraseid ütlusi – kord, et ei mäleta, kas X aitas seda koostada ja siis, et seda konkreetset hinnapakkumist X ei aidanud koostada. Kirjalikud tõendid kinnitavad XX ütlusi selle hinnapakkumise koostamise kohta – tema selle koostas, kuid edastas Eile. Kuna pakkumine on valda edastatud D OÜ meililt ja E välistas, et keegi teine peale tema sai seda teha, siis E-l oli võimalus enne pakkumise edastamist sellega tutvuda. Tõendid ei kinnita, et XX koostas hinnapakkumise D OÜ nimelt juhatuse liikme EE teadmata ja nõusolekuta. Süüdistuste kohaselt saatis XX D OÜ pakkumise Nõva Vallavalitsusele. XX eitas seda. Samas on E välistanud, et keegi teine peale tema enda tema firma aadressilt oleks saanud selle pakkumise saata. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et D OÜ pakkumine oleks Nõva Vallavalitsusele saabunud mõnelt muult kui firma enda meiliaadressilt (süüdistuse kohaselt tuvastamata meiliaadressilt). Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et D OÜ hinnapakkumise oleks Nõva Vallavalitsusele saatnud XX (süüdistuse kohaselt täpselt tuvastamata ajal, täpselt tuvastamata kohas ja täpselt tuvastamata meiliaadressilt). APELLATSIOON JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör Küllike Kask, kes taotleb otsuse tühistamist süüdistatavate õigeksmõistmise osas ja XX süüditunnistamist KarS § 298 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja Y OÜ süüditunnistamist KarS § 298 lg 3 järgi. Prokurör taotleb karistada XX KarS § 298 lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses (1 päevamäär 10,85 eurot), s.o. 2712,50 eurot, KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1627,50 eurot, KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1627,50 eurot. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt taotleb prokurör suurendada raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks XX-le rahaline karistus 350 päevamäära, s.o 3797,50 eurot. Y OÜ-le taotleb prokurör mõista karistuseks KarS § 298 lg 3 järgi rahalise karistuse 8000 eurot. Alternatiivselt taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Pärnu Maakohtule tagasi uue otsuse tegemiseks. Lisaks palub prokurör mõista süüdistatavatelt välja kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Oma taotlusi põhistab prokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 järgi ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 järgi. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega ja tõenditele antud hinnanguga. Hankemenetluse korraldamise ja suunamisega oli otseselt seotud QQ. Tunnistajate LL, AA, RR, HHe, QQ ütlused tõendavad, et projekt SOTEE oli elluviidud selleks, et tagada sotsiaalteenuste osutamine. See projekt hõlmas kümmekond valda, eestvedajaks ja projekti kirjutajaks oli QQ kui omavalitsuste liidu juht. Projektiga oli seotud partnerina Nõva vald. Kuna QQ vabastati
  5. a vallavanema ametist ja uuel vallavanemal RR-l polnud aega, sest pooleliolevaid projekte oli palju, samuti oli palju ülesandeid sotsiaaltöötajal AA-l, otsustati, et QQ võiks jätkata enda alustatud tööd, ehk viia lõpuni sotsiaalprogramm, mis oli avalikes huvides, kuna selle raames püüti leida lahendust eakate ja abivajavate inimeste hoiuteenuse osutamiseks ja selleks oligi vaja renoveerida sotsiaalkorteri ruumid, kus seda teenust osutada. Nii sõlmiti QQ kui U OÜ juhatuse liikme ja Nõva valla vahel käsundusleping, kus olid fikseeritud projekti elluviimise käigus tehtavad ülesanded. Sisuliselt valmistas hankemenetluseks dokumendid, millised saadeti vallavalitsusest välja hankemenetluses osalejatele, ette QQ. Kohtuistungil leidis tõendamist, et QQ suhtles XX-ga suvel 2017 ja rääkis talle sotsiaalkorteri renoveerimisest ehk pakkus tööd Nõval. Q tundis huvi kas X-l on välja pakkuda firmasid, kes võiksid osaleda konkureerivate firmadena riigihankel. 8 Pärast seda saatis Q X-le
  6. augustil 2017 telefoni teel sõnumi sisuga yyy ja
  7. augustil 2017 sõnumi: „kas sul on kaks sõpra veel kellele pakkumine saata“. (asitõendi vaatlusprotokoll 26.03.2018, lisa 55). Seejärel saatis X Q-le
  8. augustil 2017 e-kirja, (asitõendi vaatlusprotokoll (täiendav) 13.04.2018, lisa 1), kus olid kirjas firmade D OÜ ja O OÜ andmed. Saanud nimetatud firmade andmed, saatis Q need edasi
  9. augustil 2017 Nõva vallavalitsuse töötajatele WW-le ja AA-le (Asitõendi vaatlusprotokoll 26.12.2017, lisa 4, 5). -kirjas märgitud firmadele saatis Nõva vallavalitsus (AA)
  10. augustil 2017 kutsed osaleda hinnapakkumises.
  11. augusti 2017 Nõva vallavalitsuse korraldusega nr 65 otsustati viia läbi lihthankemenetlus „Remonditööd Nõva Päevakeskuses“ ja saata välja kutsed osaleda pakkumises kolmele firmale OÜ D, O OÜ ja Y OÜ. Seda, et QQ-l oli oluline roll hanke ettevalmistamisel ja selle korraldamisel ning ta oli huvitatud XX firma osalemisest hankel, tõendab asjaolu, et juba enne riigihanke väljakuulutamist
  12. augustil 2017 teadis X, millise objektiga on tegemist ja milliseid töid on vaja teha. Seda kinnitab e-kiri, mille XX saatis
  13. augustil 2017 QQ-le ja milles on Y OÜ esimene hinnapakkumine Nõva päevakeskuse remontimiseks summale 15 530,16 eurot. (Asitõendi vaatlusprotokoll (täiendav)
  14. aprill 2018, lisa 3). Tõenditest tuleneb, et isegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamiseks suhtlesid ja konsulteerisid Q ja X omavahel, mis kinnitab, et nad olid ammused tuttavad, asjade käigust igati huvitatud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti põhja koostas Q ja saatis selle X-le (asitõendi vaatlusprotokoll 13.04.2018 lisa 25). Tõendikogum kinnitab, et Q ja X suhtlemine Nõva päevakeskuse remondi osas oli kaalutletud käitumine, eesmärgiga, et just X firma need tööd saaks. QQ, kui endine vallavanem, kes tundis vallavalitsuse töötajaid ja suhtles nendega, andis varakult informatsiooni väljakuulutatava riigihanke kohta just X-le. Samuti oli QQ-l oma positsiooni tõttu võimalik mõjutada vallavalitsuse töötajaid talle ja X-le kasulikus suunas tegutsema ja sellist käitumist X temalt ka eeldas. Järgnevalt refereerib apellant jälitustoimingu protokolli
  15. aprillist 2018, milles kajastatud XX ja QQ telefonikõnesid tööde tegemise käigu, tööde üleandmise-vastuvõtmise, maksmise kohta. Oluline on kõne
  16. oktoobrist 2017, kus XX teatab QQ-le, et asi on kombes ja soovib kohtuda ning lubab „neid“ jupikaupa välja võtta. XX versioon, et tegu oli QQ naise kasvuhoone remondi arutamisega, ei ole usaldusväärne. Kõnedes pole kunagi juttu kasvuhoone remondist, vestlused on konspiratiivsed. Kui
  17. oktoobril 2017 leppisid XX ja QQ kokkusaamise ülehomseks (12.10.2017), siis kõnedes 15, 16, 17, mis kõik toimuvad
  18. oktoobril 2017, arutatakse juba täpsemalt, kus kokku saada. Järgnevalt analüüsib apellant kirjalikke tõendeid, millest nähtub rahade liikumine Nõva vallavalitsusest Y OÜ-le, seejärel selle firma Swedbanki kontole, 2550 euro sularaha väljavõtmine, samal ajaperioodil QQ kontole sularaha sissemakset 2000 eurot. Samal ajal oli QQ töötu ja tal puudus kindel sissetulek. Seejärel refereerib apellant jälitusprotokolle
  19. märtsist 2018,
  20. aprillist 2018, mis kajastavad XX ja QQ kohtumist
  21. detsembril
  22. Apellant viitab vestluse alusel, et XX informeeris QQ politseis käimisest, QQ, Nõva päevakeskuse kohta uurimist, kuidas uurija ei taibanud küsida temalt remondi kohta, kuidas QQ õpetas, mida XX võiks uurijale öelda. Vestlusest on aru saada, et XX firmale Y oligi mõeldud remonditööde tegemine päevakeskuses. Selleks võttis QQ ühendust just XX-ga. Et asjas ei tekiks kellelgi kahtlusi, tuli kõrvale leida veel 2 firmat ja need ütles XX. Lisaks nähtub QQ jutust, et tegelik asjade korraldaja oli just tema ning et AA asjadest eriti midagi ei teadnud ning QQ oligi selle projekti põhiline nõustaja ja elluviija. Protokolli lk-del 11-12, 14 räägib X, et võltsis dokumenti (räägitakse lipuvälja rajamisest ja et tema tegi kõrvalpakkumised (võltsis). X rääkis kohtus, et tema suhtes oli menetluses kriminaalasi, mis lõpetati (oportuniteediga) ja määrati rahaline kohustus. Järgnevalt refereerib apellant jälitustoimingu protokolli lk 14-15, millest nähtub, et XX muretseb, et võttis arvelt välja raha ja lepib kokku QQ-ga, et kui huvi 9 hakatakse tundma, võiks koostada laenulepingu. Nii on ümber lükatud QQ ja XX ütlused, et raha ei ole QQ-le üle antud XX poolt. Omavaheline vestlus näitab, kuidas püütakse on eelnevat tegevust varjata, kui selle vastu peaks huvi tuntama. Hinnates tõendeid kogumis, on 2000 eurot, mis Q X-lt sai, selle eest, et X firma Y OÜ Nõva päevakeskuses tööd sai ja et Q soovitas X firmat Nõva vallavalitsusele. Kohus neid tõendeid ei hinnanud, vaid märkis, et kuna puudub nn ekvivalentsussuhtest ametiisiku tegu, pole vaja uurida, kuidas XX kasutas Nõva Vallavalitsuselt saadud raha ja kas XX andis QQ-le sularaha. Apellant leiab, et nende oluliste tõendite hindamata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning see tingis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt. Hinnates tõendeid kogumis, on olemas ekvivalentsussuhe QQ ja XX vahel. QQ tegi endast oleneva, et Nõva päevakeskuse remonditööd saaks XX firma ja tal oli valmisolek teataval viisil käituda, kui XX hanget ei võida. XX oli teadlik hanke käigust, hinnapakkumiste hindadest, sest ta ise tegeles nendega. Karistusõiguses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2015 lk 739 p 7, lk 750 p 6.1) on väljendatud seisukoht, et altkäemaksu süüteokoosseisu realiseerimiseks pole vajalik konkreetne kokkulepe altkäemaksuvõtja ja –andja vahel ega kausaalseos ametialase teo ja hüve lubamise või andmise vahel. Piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo või tegevusetuse vahel ehk sellisest seosest altkäemaksuandja ja –võtja vahel, mille puhul on ametiisik altkäemaksuandjaga ühel meelel, et andja saab või on saanud ametiisikult üleantu eest vastuteenena mingi talle kasuliku teo. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui ametiisiku ja altkäemaksuandja vahel on üksmeel (ei pea aga olema seda üksmeelt ühiselt väljendanud), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Seega on süüteokoosseis täidetud ka ühepoolsete tegude puhul, s.o altkäemaksu nõudmise või andmise korral, millele teise poole tegu ei järgnegi (ametiisik jättis lubatud teo toime panemata), kuna ka juhtumil, mil ametiisik hüve lubajat või andjat petab, on kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve kahjustada saanud. Pole oluline, kas ametiisik altkäemaksu vastutasuna ka pani reaalselt toime ametialase teo või jättis selle toime panemata. Kooskõlastatud tegevus QQ kui ametiisiku ja XX poolt näitab ekvivalentsussuhte olemasolu QQ kui altkäemaksu võtja tegevuse ja XX kui altkäemaksu andja käitumise vahel. Lisaks leiab apellant, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 järgi ja rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 järgi, kui mõistis XX süüdistuses KarS §

§ 345lg 1 järgi õigeks.

Maakohus eelistas süüdistatava XX ütlusi teistele tõenditele, jättes põhistamata, miks peab tema ütlusi usaldusväärsemaks kui tunnistaja EE ütlusi. Kohus pole analüüsinud, mis osas on EE ütlused vastuolus XX ütlustega ja ebausaldusväärsed. Kohus ei põhjendanud, miks rajab õigeksmõistva otsuse XX ütlustele ja jätab kõrvale EE omad. Nii rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, s.o otsuses puudub põhjendus. Kohus hindas tõendeid valikuliselt, tõendite hindamisel tehtud vead viisid ebaõigetele järeldustele ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 2,3 järgi. Tõendid kinnitavad, et XX koostas hinnapakkumise D OÜ nimelt juhatuse liikme EE teadmata ja nõusolekuta ja selle saatis Nõva Vallavalitsusele XX. Tunnistaja EE andis ütlusi, et X kutsus teda kaasa Nõvale, et üle vaadata objekt, kus oli vaja töid teha. E, vaadates hoone üle, ütles Xle, et temal seal midagi teha ei ole. Kohtus kinnitas E, et tema firma D OÜ tegeleb metallitöödega ja üldehitus ja remonditöid ei tee. Kui tunnistajale näidati D OÜ hinnapakkumist Nõva päevakeskuse remondiks, kinnitas E, et näeb seda esimest korda ja tema seda ei koostanud. Lisaks on see koostatud eesti keeles, tema eesti keelt ei valda. Eesti keelt valdab firma raamatupidaja, kuid raamatupidaja pole teda informeerinud hinnapakkumisest. Samuti ei 10 tunne raamatupidaja XX. Seega ei ole tunnistajale teada, kes on koostanud D OÜ nimelt hinnapakkumise ja saatnud selle Nõva vallavalitsusele. Tunnistaja ei ole palunud abi X-lt sellise hinnapakkumise koostamisel ega kooskõlastanud temaga hindu. E möönas, et tunneb X ja on teinud talle varasemalt, s.o aastaid tagasi, alltöövõtu korras töid ja et X on teda aidanud mõnikord eestikeelsete dokumentide koostamisel, kuid E välistas selle, et Nõva päevakeskuse hinnapakkumise oleks ta ise koostanud. Samuti kinnitas E, et ei ole palunud X abi hinnapakkumise koostamisel ja keegi teine isik tema firmast D OÜ ei ole sellist hinnapakkumist koostanud. Samuti kinnitas tunnistaja, et tema ega keegi teine inimene tema firmast ei ole hinnapakkumist saatnud Nõva vallavalitsusele. Tunnistaja E ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Ta andis kohtueelselt ja kohtus ühetaolisi ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja kõikidele küsimustele, sh X kaitsja küsimused, täpselt vastata ei osanud, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Samuti puudub alus arvata, et tunnistaja andis teadvalt valeütlusi. Ainuke, kel oli huvi saada ehitustöid Nõval, oli XX ja Y OÜ. Töödest ja kavandatavast riigihankest sai tema esimesena teada Q-lt. Esimesena enne riigihanke väljakuulutamist saatis Q-le ka esialgse hinnapakkumise. Kuna X-l oli huvi töid saada ja Q soovis lisaks veel 2 firma andmeid, siis saatis ta Q-le andmed 2 firma kohta, mille juhte ta isiklikult teadis ja tundis juba pikki aastaid. Analoogset käitumismustrit ilmestab ka X tegutsemine O OÜ hinnapakkumise osas. Tõendamist on leidnud, et ka O nimelt koostas hinnapakkumise tegelikkuses X ise, kes kooskõlastas hinnapakkumise summad O OÜ juhatuse liikme NN-ga ja nii, et O OÜ pakkumine oleks kõrgem Y OÜ omast. Vaadates sellist käitumismustrit, on ka hinnapakkumise D OÜ ja EE nimelt, mis oli hinnalt kõrgem kui Y OÜ oma, koostanud just X. AA sõnade kohaselt tulid hinnapakkumised Nõva päevakeskuse remonditöödele talle meili peale ja need saadeti hankel osalenud firmade poolt. D OÜ juhatuse liikme EE ütluste kohaselt ei ole tema hinnapakkumist koostanud ega kooskõlastanud seda X-ga. Samuti ei ole tema ise ega keegi teine tema firmast edastanud hinnapakkumist Nõva vallavalitsusele. Nendes ütlustes ei ole alust kahelda. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kirjalikud tõendid kinnitavad XX ütlusi D OÜ hinnapakkumise koostamise kohta, et tema selle koostas, kuid kooskõlastatult E-ga ning edastas selle E-le. Kuna pakkumine on valda edastatud D OÜ meililt ja E välistas, et keegi teine peale tema sai seda teha, siis E-l oli võimalus enne pakkumise edastamist sellega tutvuda. Isegi juhul, kui E X saadetud hinnapakkumise oma meilile sai, ei lükka see ümber E ütlusi, et tema hinnapakkumist koostanud ei ole, ei ole seda kooskõlastanud X-ga ja ei ole ka Nõva vallavalitsusele saatnud. Seda enam, et E firma ei tegelenud selliste tööde tegemisega nagu oli kirjas hinnapakkumises ning ta ei olnud sellest huvitatud. Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a määrusega määrati apellatsioon lahendamisele kirjalikus menetluses ja kohtumenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
  3. aprillini
  4. Selleks tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad Y OÜ kaitsja advokaat V. Krinal ja XX kaitsja advokaat M. Viira. Kokkuvõtvalt nõustuvad mõlemad kaitsjad maakohtu järeldustega ja paluvad jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja M. Viira märgib oma kirjalikus seisukohas veel täiendavalt järgmist. Apellant väidab ekslikult, et tegu oli riigihankega. Nõva Vallavalitsuse hankekord on kehtestatud Nõva Vallavalitsuse 20.11.2012.a. määrusega nr. 4 „Hankekord Nõva vallas“. Määrus on kehtestatud „Riigihangete seaduse“ § 10 lg. 1 p. 2, § 13¹, § 15, § 16 lg. 1 ja Nõva Vallavolikogu 18.05.2012 määruse nr. 4 „Nõva vallavara valitsemise kord“ § 7 lg. 4 alusel. Tegemist oli lihthankega ning lihthanke puhul ei ole keelatud tellija soovil kutsuda ka teisi ehitajaid, kuna kohapeal ehitajad puudusid. 11 Prokuröri poolt tõendina esitatud jälitustoimingu protokoll tõendab eelkõige fakti, et
  5. detsembril 2017 XX ja QQ kohtusid. Nende omavahelisest suhtlusest ei ilmne asjaolusid, mis tõendaksid süüdistust. Teemaks oli munitsipaalettevõttega Nõva Kilk seonduv ja vestlus on seostatav teise kriminaalasjaga, kus XX osas kohaldati oportuniteeti. Pealkuulatud kõnedest ilmnevad töised suhted, samuti asjaolu, et D. Q ja XX leppisid kokku kohtuda
  6. oktoobril 2017 ja kohtusidki sel kuupäeval. Kokkusaamise põhjusena on prokuröri poolt esitatud hüpotees XX poolt 2000 euro üleandmisest altkäemaksuna QQ-le. Nimetatud hüpoteesi kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. XX, vastates prokuröri küsimusele kinnitas, et ta ei ole QQ-le mingisuguseid rahasummasid andnud. XX selgitas, et suhtles kasvuhoone remondi teemadel eelkõige QQ abikaasaga. Samuti kinnitas QQ, et ta ei ole XX-lt mingisuguseid rahasummasid saanud. Prokurör ise ei pidanud vajalikuks ega esitanud kohtulikul uurimisel tunnistaja QQ-le ühtegi küsimust tema pangakontole 18.
  7. ja 26.
  8. 2017.a. pandud raha päritolu kohta. Prokurör leiab apellatsioonis, et maakohus on tunnistaja EE ütluseid põhjendamatult ebausaldusväärseks hinnanud. Kaitsja sellega ei nõustu. Üsna absurdselt kõlab kohtumenetluse käigus prokuröri poolt ümbersõnastatud süüdistus, mille kohaselt XX tuvastamata ajal, tuvastamata kohast ja tuvastamata meiliaadressilt saatis võltsitud hinnapäringpakkumuse Nõva Vallavalitsusele. Nimetatud süüdistus on ümberlükatud tunnistaja AA poolt kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et meilid tulid pakkujate aadressidelt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonis taotleb prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate süüdimõistmist. Alternatiivselt palub prokuratuur esimese astme kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Prokuratuuri taotlused tuginevad sellele, et maakohus hindas tõendeid vääralt, sh jättis kohus altkäemaksu andmise süüdistuse puhul tähelepanuta jälitusmaterjalid ja XX-le KarS §

§ 345

lg 1 järgi esitatud süüdistuse puhul ei eelistanud tunnistaja EE ütlusi teistele tõenditele. Maakohtu eksimused tõendite hindamisel on apellandi hinnangul nii tõsised, et kujutavad endast altkäemaksu andmise süüdistuste puhul kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis omakorda tingis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohtu poolt, s.o kohtu eksliku järelduse ekvivalentsussuhte puudumise kohta. XX-le esitatud süüdistustes KarS §

§ 345lg 1 järgi, leiab prokuratuur, et sealgi hindas kohus tõendeid vääralt, rikkudes seejuures põhistamiskohustust Kr

MS § 339 lg 1 p 7 järgi. Ringkonnakohus apellatsiooni etteheidetega ei nõustu ja selgitab apellandi taotluste osas järgmist. Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise taotluse osas selgitab ringkonnakohus, et apellatsioonikohtul on menetluslik pädevus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erinev hinnang vaid juhul, kui apellatsioonikohus näitab ära vead, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ja apellatsioonikohus põhjendab, miks tuleb tõendikogumile anda erinevalt maakohtust teistsugune hinnang. Esitatud apellatsiooni pinnalt ei ole kohtukolleegiumile niisugused maakohtu vead tuvastatavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid kogumis, nagu nõuab KrMS § 61 lg 2, sh on kohus lähtunud tõendamiseseme asjaoludest, asetanud tõenditest nähtuvad asjaolud omavahelisse sisulisse konteksti, mille alusel on jälgitavalt lugenud tõendamiseseme asjaolusid tõendatuks või mittetõendatuks. Maakohtu 12 otsuse lugejale on nähtavad kohtu põhjendused, miks kohus ei jõudnud apellatsioonis viidatud jälitusmaterjalide käsitlemiseni ja miks XX-le KarS §

§ 345

lg 1 järgi esitatud süüdistuste osas tunnistaja EE ütlustest nähtuvaid teatud asjaolusid ei olnud võimalik lugeda süüdistust kinnitavateks. Viimatimärgitu tähendab ühtlasi seda, et apellandi väide, nagu rikkus kohus XX-le KarS §

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuste õigeksmõistmise osas põhistamiskohustust Kr

MS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ei ole asjakohane. Niisuguse rikkumisega on tegu ainult siis, kui kohus jätnuks seadusliku aluseta koostamata kohtuotsuse põhiosa või puuduks põhjendus mõne süüdistatava või kuriteo osas tervikuna (RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700). Lugedes maakohtu otsust ja apellatsiooni, on selge, et apellant ei nõustu maakohtu põhjendustega. Kohtu põhjendustega mittenõustumine ei ole kohtupraktikas juurdunud arusaama kohaselt käsitatav põhjenduste puudumisena (RKKKm 3-1-1-8-13, p 9). Kohtuotsuse põhistuste ebapiisavuse või –veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Eelnevat arvestades saab esitatud apellatsiooni pinnalt rääkida vaid maakohtu rikkumisest KrMS § 339 lg 2 järgi ehk muust kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest. Pidades silmas apellandi alternatiivset taotlust, selgitab apellatsioonikohus järgmist. KrMS § 341 lg 3 kohaselt tingib kriminaalmenetlusõiguse muu oluline rikkumine kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise ainult juhul, kui on tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et ka apellatsioonimenetluses toimub kriminaalasja sisuline arutamine, seejuures on ringkonnakohtul õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Prokuröri apellatsioonis on viidatud maakohtu poolt tehtud tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhistamisel tehtud vigadele. Neid on ringkonnakohtul võimalik ise kõrvaldada, kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks tagasi saatmata (RKKKo 3-1-1-109-15, p 128). Seega ei ole apellatsiooni alternatiivselt taotlusel arutataval juhul põhimõtteliselt sisulist alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust ka KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et kui nõustuda apellandi argumentidega, siis viiks hoopis see kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumiseni, kuivõrd tähendaks teatud tõendite, s.o jälitusmaterjalide, EE ütluste meelevaldset eelistamist tõendikogumile ehk KrMS § 61 lg-te 1,2 tõendamisreeglite eiramist, samuti süüdistuse piiridest väljumist KrMS § 268 lg 1 järgi. Neid seisukohti põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt. Esmalt käsitleb ringkonnakohus apellatsiooni seisukohti altkäemaksu andmise süüdistuse osas. Karistusseadustiku § 298 lg-s 1 ettenähtud altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu moodustab vara või muu soodustuse andmine või lubamine ametiisikule selleks, et ametiisik paneks oma ametiseisundit kasutades altkäemaksuandja huvides toime või jätaks toime panemata õigusvastase teo (RKKKo 3-1-1-65-07, p 7). Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseis on muu hulgas täidetud ühepoolsete tegude korral, millele teise poole tegu ei järgnegi, sest koosseisu olemasoluks piisab aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunnetab ekvivalentsussuhet (RKKKo 3-1-1-10-09, p 48). Altkäemaksu andmise koosseis on võimalik ka ilma konkreetset altkäemaksusummat lubamata. Koosseisu realiseerimiseks piisab sellisest seosest altkäemaksu andja ja võtja vahel, mille puhul on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et andja saab või on saanud ametiisikult üleantu eest vastuteenena mingi talle kasuliku teo (RKKKo 3-1-1-68-11, p 9.3). Materiaalõiguslikult nimetatakse seda ekvivalentsussuhteks ehk altkäemaksu kokkuleppeks või ka ebaõiguskokkuleppeks. Maakohtu õigeksmõistva otsuse süüdistatavate suhtes altkäemaksu andmise süüdistuses tingis see, et täitmata jäi altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu tunnusena nõutav altkäemaksu andja ja võtja vaheline ekvivalentsussuhe. See tulenes omakorda kahest asjaolust:

  1. tõendikogum ei võimalda 13 kinnitada süüdistuses püstitatud hüpoteese, mis apellandi nägemuse kohaselt viisid XX ja QQ vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseni;
  2. süüdistuses esinevad olulised puudujäägid, s.o QQ vastusooritus on jäänud kirjeldamata. Apellatsioonis on prokuratuur esitanud omapoolse tõendite analüüsi, kirjutades seejuures põhjalikult lahti jälitusmaterjale. Apellatsiooni üks peamisi etteheiteid maakohtule on, et kohus neid ei analüüsinud. Prokurör leiab, et seetõttu ei hinnanud kohus tõendeid kogumis nagu nõuab KrMS § 61 lg
  3. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et kui kohtuotsust lugeda, siis nähtub, et põhjus, miks kohus apellandi viidatud jälitusmaterjalide analüüsimiseni ei jõudnud, oli see, et seda ei tinginud ühest küljest tõendamisvajadus ja teisalt esinesid puudujäägid süüdistuses, mis ei võimaldanud kohtul liikuda tõendamiseseme asjaolude tuvastamise juurde, mille kohta võiks teavet anda viidatud jälitusmaterjal. Kõnealune jälitusmaterjal kajastab XX ja QQ suhtlust pärast süüdistuses kirjeldatud hankemenetlust, täpsemalt telefonivestlusi septembris-oktoobris 2017 ja kohtumist
  4. detsembril
  5. Maakohus tuvastas altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et QQ oli ametiisik. See järeldus tugines eelkõige süüdistuses nimetatud ja avatud käsunduslepingule nr 01/07, mis oli sõlmitud QQ juhitud äriühingu OÜ U ja Nõva vallavalitsuse vahel. Tegemist on asjaoluga, mida jälitusmaterjalidest nähtuv poleks võimaldanud tuvastada. Apellatsoonimenetluses puudub vaidlus, et QQ oli ametiisik. Määravaks on osutunud tõendamisesemesse kuuluvad küsimused sellest, mis pädevus oli QQ-l ametiseisundist tulenevalt hankemenetluses ja mida tema tegi, et XX firma hankemenetluse võidaks. Kohus tuvastas QQ pädevuse, tuginedes viidatud käsunduslepingust nähtuvale QQ kohustusele nõustada sotsiaalprogrammi raames Nõva vallavalitsust, samuti tunnistajate, s.o Nõva vallavalitsuse sotsiaaltöötaja AA, vallavanema RR, Lääne Maavalitsuse projektijuht HH ütlustele. Käsunduslepingu nr 01/07 p 1.2 kohaselt käsitletakse töödena kõiki töid ja toiminguid, sh lepingus nimetamata, mis on vajalikud p-s 1.1 ettenähtud tulemuse saavutamiseks. P 1.1 kohaselt kohustus QQ nõustama Nõva Vallavalitsust sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamises Nõva Sotsiaalkeskuse baasil. (tl 29-32, II kd). Nähtuvalt
  6. oktoobri 2017 aktist, lõpetati sellega Nõva vallavalitsuse ja OÜ U, esindaja QQ, vahel eelviidatud käsundusleping (tl 33, II kd). Eelviidatud tunnistajate AA, RR, HH ütlustest nähtub ka ringkonnakohtule, et otsustuspädevust QQ-l hankes ei olnud, tema roll piirdus nõustamistegevusega, soovituste andmisega eelkõige AA-le. Muu hulgas nähtub näiteks tunnistaja HH
  7. jaanuari
  8. a ütlustest maakohtus, et seoses süüdistuses kirjeldatud sotsiaalprogrammiga, hankega, suhtles maavalitsus sotsiaaltöötaja AA-ga, kes viis ellu kõik tegevused, projektid. Lisaks nähtub samast istungiprotokollist eelnevaga riimuvalt, et tunnistaja NN andis ütlusi, et pakkumise O OÜ-le saatis AA. Nähtuvalt
  9. augusti
  10. a hinnapäringpakkumusest, on selles märgitud, et objekti ja selle dokumentatsiooniga tutvumiseks tuleb pakkujal pöörduda Nõva valla sotsiaaltöötaja AA poole (tl 20, II kd). Nõva Vallavalitsuse
  11. augusti 2017 korraldus nr 65 kinnitab lihthanke „remonditööd Nõva Päevakeskuses“ korraldamise väljakuulutamist ja pakkumiste saatmist OÜ-le D, O OÜ, Y OÜ (tl 148, II kd), allkirjastanud RR ja WW. Nõva vallavalitsuse korraldus nr 76
  12. augustist 2017 kinnitab, et parima pakkuja kinnitamise pädevus oli vallavalitsusel, korralduse on allkirjastanud vallavanem RR ja vallasekretär WW. Töövõtulepingu Y OÜ-ga sõlmis
  13. septembril 2017 RR (tl 82, II kd). Apellatsioonis on prokuratuur viidanud, et süüdistuses märgitud projekt SOTEE oli ellu viidud selleks, et tagada sotsiaalteenuste osutamine. Selles pole vaidlust. Ka apellatsioonis viidatud jälitusmaterjalidest, mis kajastavad XX ja QQ vestlusi, sh apellatsioonis viidatud
  14. detsembri 2017 omavahelisest vestlusest nähtuvalt, QQ selgitas ja õpetas XX, et QQ-l oli leping vallavanemaga, mille järgi tema nõustas sotsiaalprogrammi raames vallavalitsust, tema ei olnud otsustaja, “nemad” ehk vallavalitsuse töötajad ise otsustasid. Süüdistuses püstitatud üldise hüpoteesi kohaselt oli QQ-l ametiseisundist tulenev pädevus korraldada hankemenetlust ja remonditöid. Kui “korraldamise” all mõista “juhtimist” (nt 14 sünonüümisõnastiku kohaselt on “juhtima” üheks vasteks “korraldama”), siis kogutud tõendid seda ei kinnita. Seda apellant tegelikkuses ei väidagi. Apellatsiooni lk-l 4 möönab ka prokuratuur, et QQ-l oli käsunduslepingust tuleneva positsooni tõttu võimalik mõjutada Nõva vallavalitsuse töötajaid talle ja XX-le kasulikus suunas. Apellatsioonis pole viidatud ühelegi tõendile, mis lükkaks ümber maakohtu järelduse, mille kohaselt QQ-l puudus hankemenetluses otsustuspädevus. Kokkuvõttes kinnitavad ka apellatsiooni väited ja ringkonnakohtu poolt käsitletud tõendid maakohtu järeldust, et QQ-l ei olnud süüdistuses kirjeldatud sotsiaalprogrammis, hankemenetluses otsustuspädevust. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna süüdistuse kohaselt andis XX QQ-le altkäemaksu selleks, et Y OÜ võidaks hankemenetluse, siis ei oma süüdistuses välja toodud QQ roll remonditöödes ehk tegevus pärast hankemenetluse läbiviimist, tähendust. Apellatsioonis toonitab prokuratuur, et QQ-l oli hankemenetluses oluline ettevalmistav roll, tema oli sotsiaalprogrammi, mille raames kõnealune hange koostati, algatajaid, ajal, kui ta oli veel vallavanem, lühidalt öeldes, orienteerus ta sotsiaalprogrammi teemades paremini, kui vallavalitsuse töötajad. Tunnistaja AA maakohtus antud ütlustest nähtuvalt ei osanud AA hanke korraldamisel kellegi poole pöörduda, QQ, kui endine vallavanem, kes oli vallavanema ajal sotsiaalprogrammi käivitanud, soovitas firmasid, kellele pakkumised saata, aitas koostada pakkumiskutset, dokumente üle vaadata, kuid hanked tegi AA, need vaatas läbi vallavalitsus ja kinnitas. Ringkonnakohus märgib, et viidatud asjaolud kõnelevad QQ arvestatavast mõjust kõnealuses sotsiaalprogrammis ja hankes. Sellesama järelduseni jõudis ka maakohus. Maakohus ei ole väitnud, et QQ-l puudus hankemenetluses oluline roll, vaid maakohtu etteheide on see, et süüdistuses pole QQ mõjutustegevust Nõva vallavalitsuse aadressil vähimalgi määral kirjeldatud. Süüdistuse kohaselt sõltus hankemenetluse tulemus justkui üksnes QQ-st, kuigi eelviidatud tõendid seda ei kinnita ja see ei tulene ka apellatsiooni argumentidest. Kriminaalmenetluses kehtib süüdistusele nõue, mille kohaselt peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (3-1-1-68-11, p 10). Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (RKÜK 31-1-24-05, p 14). Ringkonnakohus märgib, et ühest küljest on apellatsioonis esitatud tõendite analüüs selline, mis eirab tegelikult ise tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Apellatsioonis on apellant keskendunud jälitusmaterjalide käsitlemisele, jättes tähelepanuta maakohtu analüüsitud tõendid, ning apellatsiooni lugedes jääb mulje, nagu tuleks kohtul tuvastada pooltevaheline ebaõiguskokkulepe, QQ pädevus, eelkõige jälitusmaterjalide alusel, jättes kõrvale tõendid, mis on tõendamisesemega otseses puutumuses ja mille alusel kohus tegi vastupidiseid järeldusi. Teisest küljest on apellatsioonis esitatud tõendite analüüs selline, et eirab tõsiasja, et süüdistuses on tõendamiseseme seisukohalt oluline faktoloogia jäetud kirjeldamata. Ringkonnakohus tõdeb, et kui jätta süüdistus kõrvale ja vaadata kõiki tõendeid, on seal suure tõenäosusega piisavalt ainest selleks, et teha altkäemaksuasjas süüdimõistev otsus. Tunnistaja AA ütlustest nähtub kirjeldus sellest, missugune mõju oli QQ-l tema üle hankemenetluses ehk lühidalt öeldes QQ orienteerus selles teemas märksa paremini ja seeläbi oli tal oma nõustamispositsiooni kasutades võimalik vallavalitsusele endale meelepärast infot n-ö ette sööta ja seeläbi suunata vallavalitsuse töötajate otsustusi. Sedasama kinnitab jälitusmaterjalidest nähtuv. Samas, nagu maakohus oma otsuse motiivide alguses asjakohaselt viitas, arutab kohus kriminaalasja esitatud süüdistuse piirides, tulenevalt KrMS § 268 lg-st
  15. Apellatsioonist võib leida apellandi seisukohti ja kirjeldusi muu hulgas sellest, et QQ tegi mõjutustegevust Nõva vallavalitsuse 15 aadressil, saavutamaks olukorda, kus vallavalitsuse läbiviidud hanke võidaks XX ehitusfirma. Süüdistuses on aga jäetud QQ igasugune tegevus Nõva vallavalitsuse suhtes, s.o tema mõju selle töötajate suhtes, mõjutustegevus, kirjeldamata – selles osas on lünk. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul võimalik asuda seda lünka täitma tõendite, sh jälitusmaterjalide analüüsimisega, sest see tähendaks süüdistuses nimetamata vastutuse eelduste tuvastama asumist. Süüdistus on formuleeritud selliselt, et XX maksis altkäemaksu QQ-le
  16. a oktoobris, et tema firma võidaks Nõva Vallavalitsuse hanke, mida QQ korraldas. Süüdistuse asjaolude kohaselt võitis XX firma hanke
  17. a augustis. Seega tuleb süüdistust mõista selliselt, et XX tasus QQ-le altkäemaksu juba tehtud teo eest – et ta oli korraldanud hanke selliselt, et XX firma võidaks. Nagu märgitud eelpool, altkäemaksu andmine eeldab lisaks vara või muu soodustuse vastuvõtmisele või selle lubamisega nõustumisele ekvivalentsussuhte olemasolu andja ja võtja vahel. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksu võtjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Selgitada tuleks süüdistuse pinnalt, kuidas tekkis poolte vahel arusaam, et ebaõiguskokkulepe on sõlmitud, mis oli QQ ametialane tegu. Süüdistus algab väitega sellest, et QQ kutsus
  18. a suvel XX osalema tulevasel Nõva vallavalitsuse hankel. Nendest süüdistuse asjaoludest XX ja QQ vahel veel ebaõiguskokkuleppest rääkida ei saa. Maakohtus andsid selle asjaolu kohta ütlusi XX, QQ ja Nõva vallavalitsuse endine ehitusinspektor FF. Tunnistaja FF kinnitas vande all, et tema soovitas QQ-le XX ja edastas talle XX andmed. QQ ja XX ei ole eitanud suhtlemist
  19. a suvel kõnealuse hanke teemal. XX kinnitas tunnistaja FF-ga ütlustega riimuvalt, et soovitajaks oli FF, kes andis kontaktid QQ-le ja viimane võttis temaga ühendust. QQ andis kohtus ütlusi, et tema töö osaks oli leida sobilikke pakkujaid, kuid, et temaga võttis ühendust XX ise. Apellatsioonis on viidatud jälitusmaterjalide alusel XX ja QQ
  20. detsembri 2017 vestlusele, milles XX räägib QQ-le, et käis politseis, kuidas uurija ei taibanud küsida temalt, kuidas sai teada “remondi” kohta, mille peale QQ selgitas, et XX võib uurijale öelda, et sai teada seda AA-lt. Tõendikogum viitab, et QQ ja XX suhtlesid
  21. a suvel süüdistuses märgitud hanke teemal, kuid XX sai sellega seotuks FF tegevusel. Nii või teisiti ei võimalda tõendid kinnitada, et viidatud süüdistuse osa viitab juba pooltevahelisele ebaõiguskokkuleppele. Edasi on süüdistuses märgitud, et XX „pidi“ organiseerima veel 2 pakkujat, et hange võita. Süüdistusest ei selgu, kas niisugune XX kohustus tulenes tema kokkuleppest QQ-ga, konkludentselt nende vastastikusest käitumisest või tulenes see hoopiski mingisugusest kohustusest teiste pakkujate, kellegi kolmanda ees. Järgnevalt on süüdistuses kirjeldatud ja maakohus tuvastas, et XX edastas teiste pakkujate andmed QQ-le
  22. augustil
  23. Sellest asjaolust ei saa välja lugeda, et pooled olid ühel meelel altkäemaksu andmise ja võtmise osas. Süüdistuses esitatud sündmuste käigust nähtuvalt, pärast seda, kui XX oli
  24. augustil 2017 QQ-le edastanud teiste pakkujate andmed, kandis Nõva Vallavalitsus
  25. augustil 2017 samad firmad vallavalitsuse korraldusse hankel osalejatena ja saatis nendele pakkumiskutsed hankel osalemiseks. On tõsi, et vallavalitsus edastas pakkumiskutsed samadele firmadele, kelle kohta oli XX andmed esitanud QQ-le
  26. augustil
  27. Süüdistusest ei selgu aga, kas vallavalitsus kandis need firmad oma korraldusse ja saatis pakkumiskutsed firmadele XX-lt pärinevate andmete alusel. Apellatsioonis on
  28. detsembri 2017 asitõendi vaatlusprotokolli alusel viidatud, et QQ saatis XX-lt pärit andmed ekirjaga
  29. augustil 2017 Nõva vallavalitsuse töötajatele WW-le ja AA-le. Süüdistuses ei ole QQ niisugust mõjutustegevust, ning tegelikkuses üldse mingit QQ tegevust, kirjeldatud. Süüdistuse kohaselt on võimalik, et XX küll esitas pakkujate andmed QQ-le, kuid too neid vallavalitsusele ei edastanud. QQ ei olnud vallavalitsuse liige ja seda ei väida ka süüdistus. QQ ja vallavalitsus ei ole ka üks ja seesama isik. Süüdistuses tulnuks kirjeldada, milles seisnes QQ 16 mõju hankemenetluses otsustajate üle, mismoodi ta mõjutas hanke käigus otsustuste tegemisi. Järgnevalt on süüdistuses kirjeldatud, kuidas XX koostas teiste firmade nimel hanke jaoks pakkumised, kuidas vallavalitsus otsustas valida XX firma kui sobiva pakkumise, kuidas XX firma teostas tööd, talle maksti selle eest, ning kuidas saadud tasust võttis XX osa sularahas välja ja umbes samal ajaperioodil pandi samas suurusjärgus sularaha QQ arveldusarvele. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud süüdistuse faktoloogia ei võimalda tuvastada XX ja QQ vahelist ekvivalentsussuhet, kuivõrd seal on kirjeldatud üksnes XX tegevusi ja mitte midagi sellist, mis võimaldaks rääkida QQ poolt oma ametiseisundi ärakasutamisest XX ja tema firma huvides. Ringkonnakohus tõdeb, et apellatsioonis käsitletud tõendid võivad olla piisavaks aineseks süüdimõistva otsuse tegemiseks altkäemaksu andmises. Samas tulnuks tõendite sisu selliselt vaadelda juba selles etapis, kui toimus süüdistusakti koostamine, formuleerimine. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et ekvivalentsussuhet ei ole võimalik süüdistuse pinnalt tuvastada, süüdistuses pole kirjeldatud nõutavaid seoseid ametiisikust altkäemaksu võtja ja altkäemaksu andjate vahel, pole võimalik jälgida, et nende huvid ja eesmärgid olid kokkulangevad. Süüdistuses esitatud asjaolud ühes tõenditest nähtuvaga ei võimalda tuvastada ebaõiguskokkulepet. Kohtul puudus vajadus tõendamiseseme seisukohalt jätkata süüdistuses märgitud kõigi asjaolude tuvastamist ja tõendite analüüsimist. Nii jõudis kohus õigele järeldusele, et XX ja Y OÜ ei ole võimalik tuvastada altkäemaksu andmise objektiivseid tunnuseid ja see tingib nende õigeksmõistmise altkäemaksu andmises. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsiooni väiteid XX-le KarS §

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas.

Ringkonnakohus märgib kokkuvõtlikult, et XX süüdistati selles, et ta lõi võltsitud dokumendi ehk koostas D OÜ nimelt hinnapakkumise selle juhatuse liikme EE teadmata ja esitas selle Nõva vallavalitsusele. Apellant refereerib apellatsioonis põhjalikult EE ütlusi, selgitab, et need on olnud ühetaolised menetluse jooksul, mis huvi oli hanke, sh pakkumiste koostamise, ajal XX-l, kuidas XX oli hankest tänu QQ-le informeeritud, kuidas XX tegelikult koostas O OÜ hinnapakkumise. Veel viitab apellant tunnistaja AA ütlustele, mille kohaselt tulid pakkumised firmadelt, sh D OÜ-lt, nende firmade enda poolt. Apellandi viidatud XX huvidest, heast informeeritusest, samuti apellatsiooni väidetest, kuidas XX koostas O OÜ nimelt pakkumise, ei saa tuletada seda, et XX koostas D OÜ nimelt pakkumise EE-ga seda kooskõlastamata ja saatis selle pakkumise ise vallavalitsusele. Apellatsioonis viidatud tõendeid ehk EE, tunnistaja AA ütlusi on kohus arvestanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuses esitatud argumentatsiooniga on tegelikkuses eeltoodud apellatsiooni väited ümber lükatud. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei jätnud kohus EE ütlusi tähelepanuta, hindamata. Otsusest nähtuvad kohtu põhjendused, miks kohus eelistas D OÜ hinnapakkumise koostamise ja vallavalitsusele edastamise asjaolude tuvastamisel XX ütlusi EE omadele – sest need haakusid tõendikogumiga. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega tõendikogumi pinnalt, et kuna pakkumine vallavalitsusele tuli D OÜ meililt ja EE välistas, et keegi teine peale tema sai seda saata firma meililt, siis näitab see, et EE-l oli võimalik pakkumisega tutvuda. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi tõendile, millest nähtuks näiteks, et pakkumine D OÜ nimel saadeti vallavalitsusele kellegi teise, kui D OÜ enda meiliaadressilt. Viimatinimetatud asjaolu tuleneb aga apellandi enda viidatud tunnistaja AA maakohtus antud ütlustest. Ringkonnakohtule ei nähtu apellatsioonist ega kriminaalasja materjalidest ka ühtegi tõendit, et XX-l oli ligipääs ja 17 võimalus kasutada D OÜ e-posti. XX versiooni kohaselt kooskõlastas tema pakkumise EE-ga, saates selle talle e-postiga. Seda kinnitab

  1. augusti 2017 e-kiri, mis saadetud XX-lt D OÜ-le. Maakohtus
  2. jaanuaril 2020 prokuröri küsimusele vastates ja nähes D OÜ hinnapakkumist, ei osanud tunnistaja EE alguses kinnitada, kas tegu oli tema firma koostatud hinnapakkumisega. Hiljem aga väljendas EE kohtus seda, et tema “ei oleks saanud” seda pakkumist koostada, kuna soovitud töid D OÜ poleks saanud teha. EE väitis, et kõnealust pakkumist nägi ta aga kohtus esimest korda. Samas kinnitas EE kohtus asjaolu, et XX on teda pakkumiste koostamisel aidanud. Lisaks, esimesel korral kaitsja M. Viira küsimuse peale ei osanud EE vastata, kas XX võis teda olla aidanud süüdistuses märgitud D OÜ pakkumise koostamisel. Hiljem aga selgitas EE, et selle pakkumise kohta ta XX-lt abi ei küsinud, kuid teiste pakkumiste puhul on seda teinud. Samas tuleneb EE ütlustest üheselt, et mitte keegi peale tema ei saanud pakkumist D OÜ meililt vallavalitsusele saata. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas kohus tõendikogumi pinnalt loogiliselt, et XX edastas pakkumise D OÜ meilile, seda sai kasutada vaid XX, kes saatis selle edasi vallavalitsusele. See aga tähendab, et kõnealust pakkumist ei koostatud EE teadmata, nagu väidab süüdistus, temaga kooskõlastamata, kuivõrd pakkumine saabus tema käsutuses olevale e-postile ja saadeti sealt edasi, mis eeldas EE-lt otsustuste tegemist, teadlikku käitumist. Nii ei saa väita ka, nagu väidab süüdistus, et võltsitud dokumendi ehk pakkumise edastas vallavalitsusele XX. Apellant leiab, et maakohus rikkus tõendite hindamise põhimõtteid, kui ei lähtunud EE ütlustest, vaid eelistas nendele XX ütlusi. Ringkonnakohtu hinnangul, kui toimida nii nagu apellant leiab, et EE ütluste alusel tunnistada XX süüdi KarS §

§ 345

lg 1 järgi, siis kujutaks see olukord endast tõendite ühekülgset hindamist ja ringkonnakohus rikuks seeläbi oluliselt menetlusõigust. Ka kohtukolleegium leiab, et tunnistaja EE ütlused D OÜ nimel hinnapakkumise koostamise kohta ja selle edastamise kohta Nõva Vallavalitsusele, ei haaku mitmes olulises nüansis tõendikogumiga, samas, kui XX ütlused samade asjaolude kohta on tõendikogumiga igati riimuvad ja seesmises loogilises kooskõlas. EE ei pruugi olla ütluste andjana tervenisti ebausaldusväärne, pigem tuleneb tema ütlustest ja kõrvutades neid tõendikogumiga, et ta ei mäleta neid asjaolusid. Nii on EE ütluste kohaselt võimalik, et XX aitas teda pakkumise koostamisel. EE ütluste kohaselt tema polnud näinud kõnealust hinnapakkumist tema firma nimelt. Samas, tõendikogum näitab, et sellesisuline pakkumine laekus tema firma aadressile XX-lt, ning EE firma aadressilt saadeti see edasi Nõva Vallavalitsuse. EE on ise välistanud, et XX või keegi teine võinuks tema firma aadressilt selle pakkumise vallavalitsusele edastada. XX on seda samuti eitanud. Eelnevat arvestades ei ole apellatsiooni väited kokkuvõttes sellised, et tingiksid maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamise. Apellatsiooni kohaselt tingis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu eksimused tõendite hindamisel. Kuna ringkonnakohus neid ei tuvastanud, siis ei saa apellatsiooni arusaama järgivalt rääkida ka materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest, mis võiks tingida kohtuotsuse tühistamise. Seetõttu jääb apellatsioon rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Süüdistatava XX määratud kaitsja advokaat M Viira esitas taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse ja apellatsiooniga tutvumisele 60 minutit, apellatsiooni vastusele koostamisele 110 minutit, mille eest taotleb kaitsja vastavalt 54 ja 99 euro hüvitamist (lisandub käibemaks 30,60 eurot). Kokku taotleb kaitsja seega 183,60 euro hüvitamist (sh käibemaks). Kohtukolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 6 lg 3 kohaselt on tasu ringkonnakohtu menetluses osalemise eest 27 eurot iga poole tunni 18 kohta, kokku mitte üle 324 euro. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses nimetatud toimingud olnud vajalikud. Kaitsja taotletavad summad vastavad viidatud korras sätestatule. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg st 2 ning viidatud korra § 1 lg-st 1, § 6 lgst 3, tuleb Advokaadibüroole Viira & Partnerid välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 183,60 eurot. KrMS § 185 lg 2 teise lause kohaselt kannab XX määratud kaitsjal tekkinud apellatsioonimenetluse kulu riik. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2020. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.