← Eesti

2-17-19144/19

Obsah (11)§ 436§ 230§ 367§ 445§ 442§ 122§ 162§ 174§ 133§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 08. aprillil 2019.a, Tallinnas Pae 21 Kaas

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.01.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 197-198).

  1. Vaidlust ei ole, et kostja on Tallinnas Pae 21 asuva kinnistu kaasomanik, kelle osa moodustab 24894/100000 (I köide t/l 5). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on 11.01.2017.a esitanud avalduse Pae 21 Kaasomanike Ühisusest väljaastumiseks alates 11.01.2017.a (I köide t/l 20-21). Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda kaasomandi valitsemise kulusid.
  2. Hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus palub kostjalt välja mõista kostjale esitatud majandamis- ja kommunaalkulude arvete tasumisega tekkinud viivituse eest viivise perioodil 01.01.2016.a – 31.12.2016.a summas 844 eurot. Ülejäänud hagejatel on kostja vastu nõuded kaasomandi valitsemise vajalike kulude hüvitamiseks. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu.
  3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
  4. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – Mittetulundusühing Pae 21 Kaasomanike Ühisus põhikirjast nähtub, et kostja on olnud eelpool viidatud mittetulundusühingu asutaja liige 10.05.2007.a (I köide t/l 8-10). Mittetulundusühing Pae 21 Kaasomanike Ühisus põhikirja punktist 6.4 tuleneb, et üldkoosoleku poolt kehtestatud makseid kinnistu korrashoidmise, säilitamise ja majandamise eesmärgil peavad maksma kõik Pae 21 Tallinnas kaasomanikud, sealhulgas mitte ühingusse astunud mõttelise osa omanikud (I köide t/l 9 pöördel).
  5. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole 08.07.2011.a ja 16.06.2016.a kaasomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused vastuvõetud kaasomanike häälteenamusega, mistõttu on need tühised (I köide t/l 172 punkt 3.6 ja 3.7). Samuti leiab kostja, et kehtestatud halduse, hoolduse ja remondifondi maksed on ebamõistlikult suured ning kostja ei saa oma kaasomandi osa reaalselt kasutada (I köide t/l 172 punkt 3.8, 3.9).
  6. Mittetulundusühing Pae 21 Kaasomanike Ühisus põhikirja punkt 5.3 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb üle poole ühingu liikmetest, punkti 5.7.4 ja 5.7.5 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu liikmemaksude ja sihtotstarbeliste maksete suuruse, tasumise tähtaja ja korra kindlaksmääramine. Põhikirja punkt 5.9 järgi on ühel ühingu liikmel 6 üldkoosolekul üks hääl (I köide t/l 8 pöördel-9).
  7. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
  8. Kohtule on esitatud Pae 21 Kaasomanike Ühisuse üldkoosoleku protokoll nr 13/ 150610 (I köide t/l 11-12), nr 16/ 080711 (I köide t/l 13-15), nr. 160616 (I köide t/l 16-17) ja nr. 040717 (I köide t/l 181-184). Protokolli nr 13/ 150610 kohaselt osales üldkoosolekul 11 liiget 16-st, nr. 16/ 080711 kohaselt osales korduval üldkoosolekul 7 liiget 16-st, nr. 160616 kohaselt osales 8 liiget 15-st ja nr. 040717 kohaselt osales üldkoosolekul 8 liiget 15-st.
  9. Kuivõrd hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisuse põhikirjast tuleneb, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole ühingu liikmetest, ühel ühingu liikmel on üks hääl ning eelnevast nähtub, et ühisuse üldkoosolekul on osalenud enam kui pool selle liikmetest, siis on kohtu hinnangul üldkoosoleku otsused kehtivad. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et eelpool viidatud üldkoosoleku otsuseid oleks kohtus vaidlustatud.
  10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
  11. Riigikohus on 18.01.2011.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-151-10 punktis 10 selgitanud, et AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt võivad kaasomanikud kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (vt selle kohta Riigikohtu
  12. aprilli
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 8). Pidades ilmselt silmas, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega (näit. AÕS § 74 lg 1). Ka korteriomandiseaduse sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s
  15. Kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 p 1-2, 4-5 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist, korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. 7
  16. Hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus poolt kostjale perioodil jaanuar kuni oktoober 2017.a esitatud arvetelt nähtuvad järgmised kostja poolt tasumisele kuuluvad kulud: 1) haldusteenus 6,37060 eurot (jaanuar-veebruar) ja 6,36730 eurot (märts-detsember); 2) välihooldus 2,90020 eurot (jaanuar-märts), 2,89940 eurot (aprill), 2 eurot (mai), 1,39970 eurot (juuni), 1,99990 eurot (juuli-august), 1,99950 eurot (september-oktoober); 3) remondifond 12 eurot; 4) muruniitmine 0,46 eurot (mai), 0,92 eurot (juuni), 0,91990 eurot (juuli), 1,38020 eurot (august), 0,92010 eurot (september), 0,46020 eurot (oktoober) (I köide t/l 27-36).
  17. Kostja on asunud seisukohale, et kehtestatud tasumäärad on ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et kostja selline vastuväide on paljasõnaline, kuivõrd tõendeid selle kohta, et antud piirkonnas asuvate majade ekspluatatsioonikulud on märkimisväärselt väiksemad, kohtule esitatud ei ole.
  18. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja ei saa väidetavalt reaalselt kasutada talle kuuluvat kaasomandi osa ei ole aluseks arvete mittemaksmiseks. Seda enam, et kostja on Pae 21, Tallinnas asuva kinnisasja omanik pikemat aega (I köide t/l 57 pöördel).
  19. Kostja leiab, et hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus nõuab kaasomanikelt remondifondi makseid koos käibemaksuga, kuid remondifondi makse ei ole käive käibemaksuseaduse tähenduses, mistõttu ei lisandu sellele käibemaks (II köide t/l 2 punkt 2.5).
  20. Kohus ei nõustu antud juhul kostja seisukohaga, kuivõrd kostjale esitab arveid Pae 21 Kaasomanike Ühisus, kes on käibemaksukohustuslane ning samuti on kostja käibemaksukohustuslane. Kostja käibemaksu tasumise kohustus tuleneb käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 p 1, § 3 lg 4 ja § 4 lg 1 p
  22. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejate OÜ Baroposs, OÜ Elan Kinnisvara, OÜ Green OAK, Y D’i, MTÜ Õppekeskus AIP, OÜ Klaasiflora, OÜ Tengrin, OÜ Mobeston Autovaruosad, OÜ Firetek Real Estate, P L, OÜ Florein Logistics, OÜ Orlan, OÜ Prestige Brand International ja OÜ Salonar Projekt nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks.
  23. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele OÜ Baroposs kasuks 293,17 eurot, OÜ Elan Kinnisvara kasuks 1 623,54 eurot, OÜ Green OAK kasuks 825,51 eurot, Y D’i kasuks 275,85 eurot, MTÜ Õppekeskus AIP kasuks 101,35 eurot, OÜ Klaasiflora kasuks 422,65 eurot, OÜ Tengrin kasuks 1 184,75 eurot, OÜ Mobeston Autovaruosad kasuks 171,91 eurot, OÜ Firetek Real Estate kasuks 934,57 eurot, P L kasuks 116,10 eurot, OÜ Florein Logistics kasuks 164,22 eurot, OÜ Orlan kasuks 146,25 eurot, OÜ Prestige Brand International kasuks 105,20 eurot ja OÜ Salonar Projekt kasuks 49,40 eurot.
  24. Pae 21 Kaasomanike Ühisuse üldkoosoleku protokoll nr 13/ 150610 punkti 5 kohaselt otsustati sätestada viivis 0,07 % ja muuta viiviste arvestamise süsteem tavapäraseks (I köide t/l 11-12). Hilisemalt ei ole viivise määra kohtu ette toodud asjaolude kohaselt muudetud.
  25. Kohus nõustub antud juhul kostja etteheitega, et nimetatud otsusest ei ole üheselt arusaada, kas viivist määraga 0,07 % tuleb tasuda võlgnevuselt päevas, aastas vms. Arvestades üldkoosoleku toimumise aega s.o. 15.06.2010.a, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et viivis määraga 0,07 % on kehtestatud päevas, kuivõrd selliselt oli see sätestatud ka kehtinud korteriühistuseaduses. Samuti on hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus sellises määras viivise kostjale esitatud arvetel märkinud (I köide t/l 27-36). Kohus märgib, et antud otsus võeti vastu ühehäälselt ning kostja on samuti selle otsuse poolt hääletanud (I köide t/l 11-12).
  26. Hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus palub kostjalt välja mõista viivise summas 844 eurot, mis on tekkinud seoses varasemate kostja poolt arvete mitteõigeaegse tasumisega. Kostja 8 vaidleb nimetatud nõudele vastu.
  27. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud hagejale Pae 21 Kaasomanike Ühisus perioodil 02.01.2017.a kuni 18.04.2017.a kokku 17 370,53 eurot ning nimetatud summa on tasutud 2016.a arvete eest (I köide t/l 24). Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 2016.a tasumata jäänud viiviste arvutustabeli (I köide t/l 25).
  28. Kohus leiab, et eelpool viidatud hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus viiviste arvutuskäigust nähtub, kuidas on kostja viivisevõlgnevus kujunenud. Kostja omapoolset arvutuskäiku esitanud ei ole, ka ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolu, et hageja poolt nõutav viivis on valesti arvutatud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal puudub üldse viivise nõudmise õigus. Seega leiab kohus, et hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus viivisenõue summas 844 eurot on põhjendatud ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
  29. Hagejad OÜ Baroposs, OÜ Elan Kinnisvara, OÜ Green OAK, Y D’i, MTÜ Õppekeskus AIP, OÜ Klaasiflora, OÜ Tengrin, OÜ Mobeston Autovaruosad, OÜ Firetek Real Estate, P L, OÜ Florein Logistics, OÜ Orlan, OÜ Prestige Brand International ja OÜ Salonar Projekt paluvad kostjalt välja mõista viivise OÜ Baroposs kasuks 27,81 eurot, OÜ Elan Kinnisvara kasuks 153,90 eurot, OÜ Green OAK kasuks 78,30 eurot, Y D’i kasuks 26,16 eurot, MTÜ Õppekeskus AIP kasuks 9,61 eurot, OÜ Klaasiflora kasuks 40,10 eurot, OÜ Tengrin kasuks 112,38 eurot, OÜ Mobeston Autovaruosad kasuks 16,31 eurot, OÜ Firetek Real Estate kasuks 88,65 eurot, P L kasuks 11,01 eurot, OÜ Florein Logistics kasuks 15,58 eurot, OÜ Orlan kasuks 13,87 eurot, OÜ Prestige Brand International kasuks 9,98 eurot ja OÜ Salonar Projekt kasuks 4,67 eurot.
  30. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  31. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hagejate viivise nõue 0,07 % päevas on põhjendatud, siis tuleb hagejate viivise nõuded rahuldada.
  32. Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st
  33. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
  34. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hagejate viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hagejate poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. 34.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

  1. Hagejad on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kaasomanike kasuks suurusega 0,07 9 % tasumisele kuuluvast põhinõudest hagi esitamise päevast alates kuni põhinõude täitmiseni (I köide t/l 105).
  2. Kohus leiab, et hagejate OÜ Baroposs, OÜ Elan Kinnisvara, OÜ Green OAK, Y D’i, MTÜ Õppekeskus AIP, OÜ Klaasiflora, OÜ Tengrin, OÜ Mobeston Autovaruosad, OÜ Firetek Real Estate, P L, OÜ Florein Logistics, OÜ Orlan, OÜ Prestige Brand International ja OÜ Salonar Projekt vastav taotlus tuleb kooskõlas

§ 367rahuldada.

  1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus kasuks 844 eurot, OÜ Baroposs kasuks 293,17 eurot, OÜ Elan Kinnisvara kasuks 1 623,54 eurot, OÜ Green OAK kasuks 825,51 eurot, Y D’i kasuks 275,85 eurot, MTÜ Õppekeskus AIP kasuks 101,35 eurot, OÜ Klaasiflora kasuks 422,65 eurot, OÜ Tengrin kasuks 1 184,75 eurot, OÜ Mobeston Autovaruosad kasuks 171,91 eurot, OÜ Firetek Real Estate kasuks 934,57 eurot, P L kasuks 116,10 eurot, OÜ Florein Logistics kasuks 164,22 eurot, OÜ Orlan kasuks 146,25 eurot, OÜ Prestige Brand International kasuks 105,20 eurot ja OÜ Salonar Projekt kasuks 49,40 eurot.
  2. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis hagejate OÜ Baroposs kasuks 27,81 eurot, OÜ Elan Kinnisvara kasuks 153,90 eurot, OÜ Green OAK kasuks 78,30 eurot, Y D’i kasuks 26,16 eurot, MTÜ Õppekeskus AIP kasuks 9,61 eurot, OÜ Klaasiflora kasuks 40,10 eurot, OÜ Tengrin kasuks 112,38 eurot, OÜ Mobeston Autovaruosad kasuks 16,31 eurot, OÜ Firetek Real Estate kasuks 88,65 eurot, P L kasuks 11,01 eurot, OÜ Florein Logistics kasuks 15,58 eurot, OÜ Orlan kasuks 13,87 eurot, OÜ Prestige Brand International kasuks 9,98 eurot ja OÜ Salonar Projekt kasuks 4,67 eurot ja viivis 0,07 % päevas põhinõudelt alates 22.12.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
  3. Hagejad on taotlenud, et kostja tasub väljamõistetavad võlgnevuse summad hageja Pae 21 Kaasomanike Ühisus arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is (I köide t/l 105). Kohus leiab, et vastav hagejate taotlus kuulub rahuldamisele kooskõlas

§ 445lg 1.

40. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 41.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123 ja § 133 on Pae 21 Kaasomanike Ühisus hagihind 844 eurot, OÜ GREEN OAK hagihind 1 114,73 eurot, OÜ Tengrin hagihind 1 599,83 eurot, osaühing Baroposs hagihind 395,88 eurot, Osaühing KLAASIFLORA hagihind 570,74 eurot, OÜ MOBESTON AUTOVARUOSAD.EE hagihind 232,14 eurot, OÜ Firetek Real Estate hagihind 1 262 eurot, Osaühing Elan Kinnisvara hagihind 2 192,25 eurot, Y D hagihind 372,49 eurot, Mittetulundusühing Õppekeskus AIP hagihind 136,85 eurot, P L hagihind 156,77 eurot, OÜ Florein Logistics hagihind 221,76 eurot, Orlan OÜ hagihind 197,49 eurot, Prestige Brand International OÜ hagihind 142,06 eurot ja Salonar Projekt OÜ hagihind 66,69 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 42. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista riigilõivu kogusummas 1 900 eurot ja esindajakulu summas 970 eurot (I köide t/l 39, 84, 140, 167, II köide t/l 28, 38). Kostja hagejate esindajakulu suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole.
  2. Kostja vaidleb vastu hagejate riigilõivu suurusele ning leiab, et riigilõivu suuruseks on 550 eurot, kuivõrd tsiviilasja hind on 9 505,78 eurot (II köide t/l 39-40). Kohus vastava 10 kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist hagejate ühise nõudega kostja vastu, vaid igal hagejal on kostja vastu iseseisev nõue ning vastavalt sellele on hagejad tasunud riigilõivu (

§ 133lg 1, §134 lg 1).

Sellest tulenevalt tuleb kostjal hagejatele hüvitada riigilõiv kogusummas 1 900 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

  1. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 95 eurot ja 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
  2. Hagejate esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud materjalidega, analüüsinud neid, pidanud nõu kliendiga 1 tund, koostanud hagiavalduse ja kõrvaldanud puudused hagiavalduses, esitanud need kohtule 3 tundi, kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudused 1,5 tundi, tutvunud hagiavalduse vastusega ja analüüsinud seda, pidanud kliendiga nõu ja koostanud seisukoha 2 tundi, tutvunud kostja seisukohaga ja kompromissettepanekuga, pidanud nõu kliendiga ja koostanud seisukoha 1,5 tundi, osalenud 12.02.2019.a kohtuistungil 45 minutit. Kokku on hagejate esindaja ajakulu 8 tundi 15 minutit.
  3. Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hagejate esindajakulu summas 970 eurot.
  4. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 870 eurot, millest riigilõiv summas 1 900 eurot ja esindajakulu summas 970 eurot.
  5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.04.2019 kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2020 lahendiga. 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.