Obsah (5)

§ 371§ 230§ 363§ 181§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-761 Tsiviilasi Aadu Ja

) § 371 lg 2 p 2). Hageja on hagi esitamist põhistanud sellega, et tema on äriühingu 55,1% aktsiate omanik. Hageja ei ole seda väidet tõendanud. Äriregistrist nähtuvalt ei ole see väide ka õige. Hageja kui aktsionäri staatus on lõppenud

1. oktoobril 2017 (samaaegselt äriühingu registrist kustutamisega maakohtu
2. märtsi 2017 määruse alusel). Kui hagejal enam aktsionäri staatust ei ole, ei saa ta enam nõuda talle kui aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus viitas PankrS § 63 lg-le
3. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks äriühingu pankrotimenetluses olnud võlausaldaja või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud isik. Seda ei nähtu ka tsiviilasjas nr 2-02-399 esitatud lõpparuandest. See tähendab, et hageja õigusi ei ole rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginevalt hageja on oma nõude esitanud. Maakohus viitas ringkonnakohtu
4. veebruari 2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-09-
5. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kes võiks nõuda kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1 alusel. Kohus ei võta hagi menetlusse ka siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (

§ 371lg 1 p 4).

Tsiviilasjas nr 2-08-4565 on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata. Praeguses hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud pandieseme müügi ja kriminaalmenetlusega tulenevad kahjunõuded on lahendatud tsiviilasjas nr 2-08-

1. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduv kahjunõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-11433 raames. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345 raames. Küsimused, mis on kajastatud seoses äriühingu pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisega, ei ole lahendatavad praeguses menetluses. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kahjunõue rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus kinnitanud, et hageja oli
3. märtsi 2017 seisuga äriühingu aktsionär. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ÄS § 226 kohta. Maakohtu seisukohaga nõustudes ei saakski aktsionär nõuda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamist. Kui kohus leiab, et hageja on esitanud nõude hilinemisega, palub hageja ennistada nõude esitamise tähtaja. Hageja viitab PankrS § 148 lg 1 p-s 1 sätestatud massikohustuse mõistele. Tuleb lähtuda vajadusest asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud, kui haldurid oleksid kindlustanud maksimaalsete vahendite jõudmise äriühingu pankrotivarasse. Kui haldurid oleksid tegutsenud vastavalt PankrS §-le 55, oleks tekkinud vara ülejäägid (rahalised vahendid), mis jaotatakse aktsionäride vahel ÄS §-st 226 lähtuvalt. Lõpparuandest on võimalik näha, et midagi ei ole aktsionäride vahel jaotada, sest haldurite süülise tegevuse tõttu rahalisi vahendeid ei olnud. Hageja nõustub ringkonnakohtu
4. veebruari 2010 määruses tsiviilasjas nr 2-09-5467 toodud seisukohaga, et pankrotihalduri vastutus pankrotimenetluse raames tekitatud varalise kahju eest on piiratud PankrS § 63 lg-s 1 toodud alustega. Sama on kinnitanud ka Viru Maakohtu esimees
5. jaanuari 2019 vastuses hagejale, ning ka Tartu Ringkonnakohtu esimees
6. mai 2019 vastuses hagejale. Lähtudes Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe suunistest esitaski hageja oma kahjunõude. Hageja nõustub Viru Maakohtu
7. veebruari 2009 määruses tsiviilasjas nr 2-07-23974 toodud seisukohaga, et

§ 230lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid.

Kostja viide mistahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuna iga hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad praeguse vaidluse asjaoludega. Seda seisukohta pidas õigeks ka Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari 2009 otsuses. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi esitanud kohtusse hagi, mille ese oleks sama hagiavalduses väljatooduga. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1044 lg-le
2. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et haldurid oleksid oma kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on sellega õigustanud haldurite süülist tegevust, mis seisneb ülisuure kahju tekitamises äriühingule, sealt edasi võlausaldajatele ja omanikule. Hea usu põhimõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-d 1 ja 2) kehtib nii halduritele kui ka kohtule. Kui hageja tõi hagiavalduses välja haldurite rikkumised pankrotimenetluses ja kahju tekitamise faktid vastavalt

§ 363

lg 1 p-dele 1 ja 2, siis olid need maakohtu hinnangul mittepiisavad, et eesmärki saavutada. Hageja viitab

§ 181

lg-le 2, mille kohaselt võib menetluse osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt ja faktiliselt põhistatud. Kriminaal- ja tsiviilmenetluses on tuvastatud, et haldurid esitasid kohtule ebaõigeid andmeid, mis ei tulene halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest. Mittevaraline kahju seisneb selles, et haldurid esitasid hageja ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid (VÕS § 1064 ja § 1047 lg 1). Hageja viitab ka PS §-le

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Viru Maakohtu
3. jaanuari 2020 määrus muutmata. 3 Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
4. Maakohus on õigesti keeldunud hageja hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

5.1.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna AS Tamsalu TERKO kustutati registrist Viru Maakohtu 10.03.2017 määruse alusel, siis seoses äriühingu registrist kustutamisega ei ole hagejal enam aktsionäri õigusi, mh õigust nõuda endale kui aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 1, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on ebaõigesti sisustanud ÄS §-i

1. Viidatud säte annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, kuid antud juhul AS Tamsalu TERKO registrist kustutamisel 10.03.2017 (Viru Maakohtu määruse alusel, millega kinnitati lõpparuanne pankrotimenetluses) ei olnud aktsiaseltsil sellist allesjäänud vara, mille jaotamisel aktsionär oleks saanud osaleda. 5.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei olnud AS Tamsalu TERKO pankrotimenetluses võlausaldajaks või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud isikuks, siis ei ole hageja õigusi rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginedes on hageja nõude esitanud. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 2, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei korda põhjendusi. 6.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 6.

1. Maakohus on õigesti, viidates tsiviilasjas nr 2-08-4565 tehtud otsusele, asunud seisukohale, et hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduva kahjunõude kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 3, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei korda maakohtu põhjendusi. 6.
2. Hagis nõutud hagi tagamisega põhjustatud kahjunõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345 raames. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s 5 ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. 6.
3. Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kõigi hagis esitatud kahju tekkimise asjaolude kohta on jõustunud kohtulahendid ning seetõttu on ka viide

§ 371lg 1 p-le 4 õigustatud.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4