Obsah (8)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 163§ 138§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. detsembril 2019.a, Tallinnas Hagihind

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.04.2019.a kohtumääruses (t/l 49) ning 10.10.2019.a toimunud kohtuistungil (t/l 75-76).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 04.11.2015.a garantiikirja alusel võlgnevuse summas 6 930 eurot ja viivise summas 6 930 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on olnud OÜ G (likvideerimisel) juhatuse liige ja osanik. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja on andnud hagejale 04.11.2015.a garantii, millise kohaselt kostja garanteerib OÜ G kohustuse täitmist Puuhooldustööd OÜ ees korrektselt teostatud tööde osas, esitatud arve nr A253 (t/l 5).
4. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt väljastas hageja OÜ-le G 04.12.2014.a arve nr A253 summas 6 930 eurot maksetähtajaga 18.12.2014.a, millise kättesaamist on osaühingu poolt vastavalt kinnitatud ja allkirjastatud (t/l 6, 73-74). Viidatud arve on siiani tasumata.
5. Riigikohus on 01.02.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-148-11 punktis 13 selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel.
6. Õiguskirjanduses on leitud, et võlausaldaja võib garantii tagatisena realiseerida üksnes juhul, kui võlgnik ei ole oma lepingulist kohustust täitnud või ei ole seda teinud nõuetekohaselt, kusjuures võlausaldaja ei tohi garantiinõuet maksma panna suuremas ulatuses kui tagatava võlasuhte raames eksisteeriv rikutud kohustus (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 796).
7. Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest ei tulene, et OÜ G on oma kohustuse hageja ees täitnud, s.o tasunud arve nr. A
8. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt garantiikirja alusel eelpool viidatud arve tasumist.
9. VÕS § 155 lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.
10. Õiguskirjanduses on leitud, et garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud tagatud võlasuhtest, st lepingust või muust võlasuhtest, millest tulenevaid kohustusi garantii tagab. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu 3 sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 800).
11. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja pole tõendanud kostja kohustuse olemasolu ning garantiikirjast ei nähtu konkreetselt määratletavat rahalist ja tähtajalist kohustust kostja suhtes (t/l 28). Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd esitatud garantiikirjast tuleneb, et kostja garanteerib OÜ G kohustuse täitmist hageja ees esitatud arve nr A253 ulatuses.
12. Asjaolu, et garantiikirjale on kostja poolt lisatud käsikirjalisi juurdekirjutusi milliste kohaselt kohustub viimane tasuma esimese osamakse
13. novembriks ja hiljemalt 06.11.2015.a koostama maksegraafiku, ei tähenda seda, et see välistaks võetud kohustuse täitmist. Vastupidi, nimetatust nähtub, et kostja on korduvalt tunnistanud kohustuse olemasolu ja andnud täiendavaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid ei ole neid järginud.
14. Seega on kostjale, kui OÜ G seaduslikule esindajale olnud arusaadav, millise kohustuse täitmist ta garanteerib ning kostja poolt kuulub hagejale garantiikirja alusel tasumisele 6 930 eurot.
15. Kohus selgitab kostja vastuväidetele lisaks, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja on isiklikult garanteerinud kohustuse täitmist tulenevalt oma majandus- ja kutsetegevusest kooskõlas VÕS § 155 lg
16. Lisaks ei tugine hageja oma nõudes käenduslepingule (t/l 77).
17. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 17.11.2015.a määraga 0,25 % päevas (t/l 2 pöördel). Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning leiab, et arvel märgitud viivisemäära 0,25 % päevas puhul on tegemist liigkasuvõtliku määraga ning poolte vahel puudub üldse kokkulepe mistahes lepingulise viivisemäära kohaldamiseks. Lisaks tugineb kostja sellele, et kostja näol on tegemist tarbijaga (t/l 30).
18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19. Riigikohus on 17.12.2009.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-144-09 punktis 11 selgitanud, et allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga.
20. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja viivisenõue määras 0,25 % päevas, kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et pooled on eraldi kokkuleppinud kindlas viivisemääras. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras alates 17.11.2015.a kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.
21. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 04.11.2015.a antud garantii alusel võlgnevus summas 6 930 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 6 930 eurolt alates 17.11.2015.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 4 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 13 860 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 25.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 13 860 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 9 189,24 eurot (põhivõlgnevus 6 930 eurot ja viivis 2 259,24 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 66 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 34 % ulatuses jätta hageja kanda. 26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 650 eurot ja esindajakulu summas 251 eurot (t/l 11, 86-87). Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. 27. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 429 eurot (650 x 66 %).

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 35 eurot ja 38 eurot (t/l 86). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 35 eurot ja 38 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
2. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Hageja esindaja ajakulu, s.o 7 tundi ning tasu suurus on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 251 eurot ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 165,66 eurot (251 x 66 %).
3. Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 594,66 eurot, millest riigilõiv 429 eurot ja esindajakulu summas 165,66 eurot.
4. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 180 eurot (t/l 94-95). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
5. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (t/l 95). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
6. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kostja kulude põhjendatust ning tulenevalt kohtuotsuse p. 29 toodust puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 1 180 eurot ning hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 401,20 eurot (1 180 x 34%). 34.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, 5 tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 193,46 eurot (594,66 – 401,20). 35. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6