Ennekõike analüüsis haldur endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingut.
kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et 05.01.2018 on lahutatud abikaasade vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping, millega on xxxx korteriomand jäänud võlgniku endise abikaasa S J lahusvaraks ja viimane kohustus tasuma võlgnikule hüvitist 8 300 eurot. Hüvitise maksmine lepiti kokku selliselt, et notar tasub hoiustatud summa R OÜ (endine R OÜ) kontole selgitusega „S J ja V J´i kohtuasja lõpetamiseks ja A B kohustuste täitmiseks“. E AS oli esitanud kohtule hagi lahutatud abikaasade ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-17-17552, millise hagi tagasivõtmiseks andis R OÜ eelpool viidatud lepingus kinnituse juhul, kui raha laekub. Xxxx tänava korteri näol on tegemist nn ühiselamu tüüpi majas asuva xxxx korteriga, mille üldpind on 16 m². Lepingus hindasid pooled vara väärtuseks kokku 18 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võis selline hinnang vastata ka toonasele turuväärtusele. Millise kohustuse katteks aga hüvitis maksti, ei ole ajutisele haldurile hetkel teada. Täpsemaid tehingu tagamaid ja seega ka võimalikke tagasivõitmise võimalusi saab analüüsida pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on arvamusel, et pärandvara kohustused ületavad vara enam kui 52 000 euro võrra ning pärandvara pankrot tuleks välja kuulutada. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud 2-20-549 korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. D J esitas Harju Maakohtule avalduse V J´i (surnud xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja V J´i seadusjärgne pärija ja kuna ta ei suuda täita pärandvara ületavaid kohustusi ning on seetõttu pankrotiavalduse esitanud. Võlgniku pärandvara inventuuri on läbi viinud kohtutäitur Tallinna kohtutäitur E V 27.12.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V J´i pärandvarast ei piisa kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik V J´i kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb V J´i pärandvara pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku makseraskused on kestnud mitmeid aastaid, hetkel teadaolev vanim kohustus pärineb aastast 2015. Võlgnik on küll omanud töökohta ning püsivat sissetulekut, kuid jäänud sellele vaatamata hätta võetud kohustuste tasumisega ning võtnud 2-20-549 jooksvalt vanade kohustuste tasumiseks uusi laene. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on 05.01.2018 on võlgniku ja tema lahutatud abikaasa vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping, millega on xxxx korteriomand jäänud võlgniku endise abikaasa S J lahusvaraks ja viimane kohustus tasuma võlgnikule hüvitist 8 300 eurot. Hüvitise maksmine lepiti kokku selliselt, et notar tasub hoiustatud summa R OÜ (endine R OÜ) kontole selgitusega „S J ja V J´i kohtuasja lõpetamiseks ja A B kohustuste täitmiseks“. E AS oli esitanud kohtule hagi lahutatud abikaasade ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-17-17552, millise hagi tagasivõtmiseks andis R OÜ eelpool viidatud lepingus kinnituse juhul, kui raha laekub. Xxxx tänava korteri näol on tegemist nn ühiselamu tüüpi majas asuva xxxx korteriga, mille üldpind on 16 m². Lepingus hindasid pooled vara väärtuseks kokku 18 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võis selline hinnang vastata ka toonasele turuväärtusele. Millise kohustuse katteks aga hüvitis maksti, ei ole ajutisele haldurile hetkel teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks V J´i pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.