TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-817 Määruse kuupäev 12. mai 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M. M(M) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Jätta esialgse õ

) § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja vaided lisatoidu ja joogi väljastamiseks ning abivahendite tagastamiseks on menetluses, siis on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.

1. Viru Vangla
2. aprilli
3. a vastusest nr 6-13/15898-2 taotleja pöördumisele nähtub, et taotlejale lisatoidu väljastamata jätmine oli ekslik, mistõttu 23.−
4. aprillil 2020 saamata jäänud lisatoit anti taotlejale tagantjärele
5. aprillil
6. Vangla kinnitusel oli tegemist ühekordse juhtumiga, millest saab järeldada, et praegusel ajal väljastatakse taotlejale ka lisatoit. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lõike 3 lause 2).

Kuna esialgse õiguskaitse vajadus seoses eriolukorrast tingitud piirangute leevendamiseks ettenähtud lisatoidu väljastamisega on ära langenud, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavas osas läbi vaatamata. 2 3-20-817

1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
2. Taotleja väitel esineb oht, et ilma abivahenditeta tema tervis halveneb ning lisaks viitab taotleja väärikuse alandamisele, julmale ja piinavale kohtlemisele. Joogi väljastamata jätmise osas viitab taotleja diskrimineerimisele.
3. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei väljastata eritoidu kõrvale jooki ja ta ei saa kasutada abivahendeid, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Joogi kohta on ka taotleja ise märkinud, et saab juua kraanivett. Kohtu hinnangul ei kaasne taotlejale meelepärase joogi väljastamata jätmisega sedavõrd intensiivseid tagajärgi, mis annaks aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Väidetav diskrimineerimine ei saa olla praeguse juhtumi tingimustes ülemäära intensiivne, eriti arvestades, et taotleja usuliste veendumuste järgimise võimaldamiseks väljastatakse talle vangla poolt eritoitu. Samuti ei nähtu, et taotlejale joogiks piima, tee või morsi väljastamata jätmine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja tugineb vananenud andmetele, et tema tervise hüvanguks peaks talle olema tagatud erinevad abivahendid. Vangla arsti
4. aprilli
5. a sissekandest tervisekaardil nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal „vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient meditsiiniliste abivahenditena madratsit, võimlemisrulle ja -matte, eraldi velotrenažööri kasutamise võimaldamist, seljavöö kandmist jms (…) vahendeid.“ Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust tavapärasest vanglarežiimist erinevate abivahendite kasutamiseks. Seega ei ole tõenäoline, et vastavate abivahendite puudumine põhjustaks taotleja tervisele märkimisväärseid tagajärgi. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud ka sellega, et abivahendite ära võtmisega koheldakse taotlejat väärikust alandavalt, julmalt ja piinavalt. Kohus mõistab, et taotleja on harjunud talle varem võimaldatud abivahenditega ja nendest loobumine võib olla tema jaoks ebamugav. Siiski ei ole alust arvata, et taotlejale põhjustatakse meditsiiniliste abivahendite võimaldamata jätmisega rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et abivahendite tagastamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et abivahendite tagastamata jätmine võiks põhjustada taotlejale muid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse eritoidu kõrvale joogi väljastamise ja abivahendite tagastamise osas rahuldamata.
6. Taotleja soovis, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja mitmeid tõendeid. Kohus selgitab, et Viru Vangla esitas tervisekaardi väljavõtte, mis kajastas ka
7. aprillil 2020 fikseeritud kukkumist. Ülejäänud taotleja poolt soovitud tõendite kogumiseks puudub vajadus. Lisatoitlustamise osas on taotleja oma eesmärgi saavutanud ning selles osas jääb taotlus läbi vaatamata, mistõttu puudub vajadus vastavat lisatoitu võimaldava käskkirja asja juurde võtmiseks. Turvakaamera salvestised ja taotleja telefonikõne
8. aprillist 2020 on taotluse 3 3-20-817 kohaselt seotud taotleja kukkumisest teavitamisega, kukkumise tagajärjel tekkinud marrastuste puhastamisega ning arsti juurde minekul seinale toetamisega, kuid kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolud praeguse taotluse lahendamisel tähtsust. Seetõttu jätab kohus taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata (

§ 62lõige 2).

10. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

11. Esialgse õiguskaitse taotluses oli esitatud kolm nõuet. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb ühe nõude osas läbi vaatamata, tagastab kohus pärast käesoleva määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu 1/3 osas, s.o viie euro ulatuses, riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5). (allkirjastatud digitaalselt) 4