) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 20.04.2020 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõude õigeks.
lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuigi
lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 94, § 96. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei olnud enne lapse sündi abielus. Sünnitunnistuse andmetel on V. K. emaks hageja seaduslik esindaja O. K., isa andmed on märkimata. Hageja seaduslik esindaja väidab, et kostja on lapse isa. Kostja kinnitab vastuses hagile, et on lapse isa. PKS § 94 lg 1, 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtuotsuse. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Lapse isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel (PKTS § 24 lg 1). Hageja seaduslik esindaja so ema ja kostja soovivad, et lapse perekonnanimeks oleks M., seega tuleks kohtulahendi alusel lugeda perekonnanimeks M.. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 1 ja 2).
lg 1¹ kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 3 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, riigilõivu 40 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 40 eurot. Põlvnemise tuvastamisega seotud kulud peab kandma kostja. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.