Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-5176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.05.2020, Võru kohtumaja Võrus Tsi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata RxxxxxPxxxxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 476,40 eurot, sh käibemaks 79,40 eurot.
4. Anda menetlusabi ja tasuda ajutise halduri tasu riigi vahenditest.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr EE
6. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Rxxxx Pxxxxxx esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnevused siis kui võlgnik omas töökohta ning ka hiljem, kui ta pidi tervislikel põhjustel töötamisest loobuma. Laene vajas võlgnik selleks, et soetada igapäevaeluks vajalikke esemeid. Võlgnik ei osanud arvata, et ta ei suuda enda kohustusi täita. Järelmaksude võtmine oli väga kerge. Võlgnevuste kuhjumise põhjuseks oli osaliselt töökaotus. Võlgnikul on kohustusi ca 14 653 euro ulatuses. Võlgnik on töövõimetus pensionär ning tema sissetulekuks on 236 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on üks laps ja ta elab ema juures. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik oli abielus 18.11.xxxx-16.05.xxxx. Võlgnikul on 1 alaealine ülalpeetav. Võlgnik on töövõimetuspensionär ning ei tööta. Vara Võlgniku nimele on registreeritud kaks sõidukit: Volkswagen Passat (v.l 1997) ja Volkswagen Passat (v.l 1992). Võlgniku sõnul on sõidukid ammu lammutatud. Võlgniku kontole laekub töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus. AS-is SEB Pank oleva konto jääk on 0,08 eurot ja AS-is Swedbank oleva konto jääk on 1,29 eurot. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid pensionikonto osakud ei ole realiseeritavad. Muud vara ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus ei võimalda rahaliste vahendite arestimist. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  B2 Kapital SIA – 188,38 eurot;  Julianus Inkasso – 1254 eurot;  Kohtutäitur Igor Prigoda – 319,19 eurot;  Aktiva Finants – 10 913,49 eurot:  Politsei- ja Piirivalveamet – 54 eurot;  Maksu- ja Tolliamet – 254,33 eurot;  AS Bondora – 1195 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 14 178,39 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tulu puudumine, mille arvelt oleks võimalik nõudeid tasuda. Võlgnik on enda võimeid laenu võtmisel üle hinnanud ning ilmselt on kohustused kohe algselt jäänud täitmata. Võlgnikul puudub ilmselt oskus oma rahaliste vahendite üle eelarvet pidada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus kuulas võlgniku ära 14.05.2020 toimunud ärakuulamisel. Võlgniku sõnul oli aruandes kirjapandu õige. Ta elab koos emaga tema korteris. Võlgnikul on osaline töövõimetus ning 02.06 läheb ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tal ei ole võimalik teha tööd tervislikel põhjustel ning selline olukord on kestnud ca 3 aastat. Võlad on ilmselt sellest ajast. Vahepeal ta sai teha juhutöid ja natuke võlgnevusi maksta, kuid nüüd kulub kõik raha tervisele, lapsele ja elamisele. Hetke seisuga ei ole võlgnevusi juurde tekkinud. Võlgnik selgitas, et 2020 veebruaris võttis ta Bondoralt laenu, et remontida ema autot, sest ema on invaliid ja teda on vaja transportida. Ema ei tahtnud laenu enda nimele võtta. Võlgnik lubas rohkem laene mitte võtta. Laps elab praegu vanaema juures ja võlgnik kannab lapsele iga kuu 25 eurot ning vahel rohkem, kui midagi on vaja osta. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Rxxxx Pxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Rxxxx Pxxxxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.06.2020 algusega kell 10.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 476,40 eurot (koos käibemaksuga).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 6 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 12-90 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vahemikus 12-90€/h (keerukamate toimingute tasu kõrgem, vähem keerukamate toimingute tasu madalam) on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 476,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 476,40 eurot makstaks riigiabi korras.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti

§ 171lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada.

Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro ulatuses riigi vahenditest.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta OÜ-le Civilex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik