Obsah (8)

§ 206§ 63§ 65§ 75§ 121§ 68§ 73§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 15. aprill 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-2202 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud la

§ 206

lg 1 ja § 217 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 järgi loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 15.

augusti 2018. a otsusega mõistetud karistusega ja mõisteti A. Tormi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvati mõistetavast liitkaristustest maha Tartu Maakohtu 15.

augusti 2018. a otsuse järgi ära kantud karistus 3 päeva vangistust ja mõisteti A. Tormi lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 3 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Torm ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest kannatanute G.S. i, J.L.i, R.K. ja E.N.iga, ja

§ 75

lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Katseaja algust tuli arvestada Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a otsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust tuli lugeda otsuse jõustumisest, s.o alates
3. augustist
4. A. Torm tunnistati süüdi ka

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära (päevamäär 10 eurot) ehk 600 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29 .– 31.

jaanuar 2019, s.o 3 päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka, ja mõisteti A. Tormi lõplikuks karistuseks rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. Torm ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. aprillist 2019.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jäeti

§ 65

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristus täitmisele pööramata ja määrati, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

2. augustil 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata A. Tormile Tartu Maakohtu
3. aprilli 2019 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele, sest A. Torm on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata. A. Tormile seati täiendavad kohustused: täita psühhiaatri poole pöördumise kohustus hiljemalt kuu aja jooksul määruse jõustumisest alates; läbida kriminaalhooldaja määratud ajavahemikul sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“; omandada hiljemalt
9. juuniks 2020 põhiharidus.
10. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
11. veebruaril 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Tormi karistus täitmisele. A. Torm on rikkunud kohtu poolt määratud ravikohustust ning kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti on ta rikkunud

§ 75

sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et A. Torm suudab nõuetekohaselt järgida kriminaalhooldusega seotud õigusi ja kohustusi. Karistusregistrist nähtuvalt on ta jätkanud seadusevastast käitumist, olles kuuel korral toime pannud väärteo.

1. Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega pöörata A. Tormile Tartu Maakohtu
4. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva täitmisele. Kaitsjatasu jäeti riigi kanda.
5. Kohus märkis, et Tartu Maakohtu määrusega pandi A. Tormile lisakohustus täita psühhiaatri poole pöördumise kohustus hiljemalt kuu aja jooksul määruse jõustumisest. Määrus jõustus
6. oktoobril
7. Seega tuli A. Tormil kohustus täita hiljemalt
8. novembriks
9. SA Tartu -2- Ülikooli Kliinikumi vastusest kriminaalhooldajale selgub, et A. Torm on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ühel korral –
10. jaanuaril 2020 ning talle soovitati psühholoogilist nõustamist. A. Tormi seletuse kohaselt ei saanud ta varem nõustamisele minna, sest ema ei saanud varem aega. Erakorralise ettekande kohaselt pidi A. Torm esitama tõendi varasema võimaluse puudumise kohta, kuid erakorralise ettekande esitamise ajaks ei olnud ta seda teinud.
11. Kohtu hinnangul on A. Torm talle määratud kohustust rikkunud. Kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule tulenes Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a kohtuotsusest. Eelmise erakorralise ettekande menetlemisel kohus mittepöördumist rikkumiseks ei lugenud, sest A. Tormile ei antud selleks tähtaega. A. Torm on sellise kohustuse olemasolust teadlik juba väga pikka aega. Sellest hoolimata on ta jõudnud vastuvõtule enam kui kümne kuu möödudes. Tõendeid selle kohta, et kohustuse täitmine oleks takistatud, esitatud ei ole ning senist menetluse käiku arvestades ei oleks objektiivsete takistuste esinemine eluliselt usutav.
14. A. Tormile määrati lisakohustus läbida kriminaalhooldaja määratud ajavahemikul sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Kriminaalkooldusametniku avaldatu kohaselt planeeriti A. Torm osalema programmis „Eluviisitreening õigusrikkujale“
15. detsembrist 2019 kuni
16. jaanuarini
17. A. Torm ei ilmunud kokku lepitud päevadel
18. detsembril 2019,
19. jaanuaril 2020 ja
20. jaanuaril 2020 kohale. Probleeme oli ka kohal käidud tundides – A. Torm ei teinud kaasa, ei esitanud kodutöid ega tunnistanud probleeme. Isiku enda selgituse kohaselt läksid tal ajad lihtsalt meelest ära. Kuna programm on suunatud sõltlastele ja A. Torm enda sõnul ei joo, siis ta ei näe selle programmi vajalikkust endale. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast üheselt, et A. Torm ei võta pandud kohustusi tõsiselt.
21. Tartu Maakohtu
22. aprilli
23. a otsusega pandi A. Tormile lisakohustus ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Viimase erakorralise ettekande menetlemisest möödunud aja jooksul on ta seda kohustust registreerimislehelt nähtuvalt rikkunud
24. jaanuaril 2020 ja
25. jaanuaril
26. Neist esimesel korral ta ilmumata jätmisest ei teavitanud.
27. Kohus tutvus asja menetlemiseks A. Tormi karistusregistri väljavõttega. Sellest nähtuvalt on ta peale Tartu Maakohtu
28. aprilli
29. a otsuse tegemist pannud toime 4 väärtegu, mis on kvalifitseeritavad

§ 218lg 1 ja AS § 71 alusel.

1. A. Tormile pandi ka kohustus omandada põhiharidus
2. juuniks
3. Kohtutoimikus on iseloomustus Võru Täiskasvanute Gümnaasiumist. Sellest nähtuvalt ei tee A. Torm kohaseid pingutusi ka selle kohustuse täitmiseks.
4. A. Tormile on antud võimalus talle mõistetud vabaduskaotusliku karistust mitte kanda. Kriminaalhoolduse käigus läbiviidava sotsiaaltööga oleks võimalik kõrvaldada või leevendada probleeme, mis päädivad õigusrikkumiste toime panemisega. A. Torm ei ole sellest ilmselgelt huvitatud. Kohustuste eiramine on mitmekülgne ja süsteemne, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
5. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
6. A. Torm soovib edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid õigeaegselt ja kohusetundlikult täita. Ta on tegelikult nõudeid ka täitnud, ent hilinemisega. Nüüd saab ta aru, et nõudeid tuleb täita korralikult ja viivitusteta. Vanglasse minna ta ei soovi. -3-
7. Kohtuistungil selgitas A. Torm, miks ta ei saanud kriminaalhoolduse nõudeid õigeaegselt täita. Samuti selgitas ta, miks ta ei saanud täita kohustust omandada põhiharidus
8. juuniks
9. Käesoleval ajal on aga takistuseks riigis kehtestatud eriolukord.
10. Arvestades A. Tormi noorust (täisealiseks sai ta
11. märtsil 2020), oleks otstarbekas pikendada määratud katseaega ühe aasta võrra ja mitte pöörata karistust täitmisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
13. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised A. Tormi puhul tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud, et A. Torm on rikkumised toime pannud. Küll aga leitakse kaebuses, et A. Torm on tegelikult nõudeid täitnud, tõsi hilinemisega.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
15. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
16. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Tegemist ei ole A. Tormi esimese erakorralise ettekandega – vaatamata varasemalt talle antud võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, ei võtnud A. Torm kohustusi tõsiselt, eiras neid süsteemselt ega esitanud tõendeid selle kohta, et kohustuse täitmine oleks takistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et A. Tormi suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. A. Tormi kohtuistungil antud selgitusi on maakohus oma lahendis analüüsinud. Eeltoodud kohtupraktikat arvestades ei ole tegemist mõjuvate põhjustega kohtulahendi täitmata jätmiseks.
17. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Seetõttu ei oleks katseaja pikendamisel ühe aasta võrra vähimatki mõtet.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. -4-
19. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb määruskaebemenetluses A. Tormile määruskaebuse koostamise eest 30 minuti eest tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
20. juuli
21. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud.
22. Kuna A. Tormi määruskaebust ei rahuldata, tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 32,40 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Tormilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5-