KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1958 XX kaeb

§ 235lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 22.06.2018 XX-le relvaloa nr RL794901 kehtivusajaga kuni 27.02.2022, millele kanti enese ja vara kaitsmise otstarbel revolver Ruger-SP-101, kaliiber 38 Special, nr 571-
2. Relvaloale on kantud ka tulirelva liigid sileraudne ja vintraudne püss ning püstol.
3. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust nr 19231600250 ja esitas XX-le kahtlustuse karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
4. PPA peatas 13.02.2019 otsusega nr 4.2-1/2503-2 XX relvaloa kehtivuse, kuna ta oli kahtlustatav tervisevastases kuriteos. XX-le kuuluv relv on alates 19.02.2019 hoiul PPA Põhja prefektuuris. 3-19-1958
5. PPA lõpetas 05.08.2019 kaebaja suhtes menetluse kriminaalmenetluse seadustiku § 2031 lg 6 ja § 206 alusel.
6. PPA lõpetas 20.09.2019 XX relvaloa kehtivuse peatamise ja tunnistas loa kehtetuks relvaseaduse § 43 lg 31 alusel.
7. XX esitas 18.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada PPA 20.09.2019 otsus nr 4.2-1/2503-
9. Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 määrusega määrati asi lahendamiseks kirjalikus menetluses, anti menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning määrati otsuse teatavakstegemise aeg.
10. Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 määrus tehti kaebajale 19.02.2020 e-toimiku süsteemis nähtavaks. Halduskohus saatis 26.02.2020 kaebajale meeldetuletuse, paludes kaebajal saata viivitamatult kinnitus kohtudokumendi kättesaamise kohta. Kohtumääruse tegemise ajani ei ole XX kohtule vastanud. Täiendavalt saadeti 04.03.2020 ja 16.03.2020 kohtumäärus kaebajale tema kaebuses märgitud aadressil, mis on ühtlasi tema rahvastikuregistris märgitud aadress. Kõik tähitud kirjad tagastati kohtule, kuna kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Kuna 18.02.2020 määruse kättetoimetamine on nii e-posti aadressil kui kaebaja registrijärgsel aadressil korduvalt ebaõnnestunud ning kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest, tuleb kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 24.04.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebajal on olemas telefon, millele ta vastab ööpäevaringselt, samuti e-posti aadress. Kaebaja on kogu aja viibinud kodus, ent pole ühtegi kirja kohtult saanud. Kaebaja elab eramajas ning värava juures on olemas postkast, kuhu on võimalik kirju jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab üldjoontes

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebus ei ole küll kaebaja poolt isiklikult allkirjastatud, ent ringkonnakohtul puudub praegusel juhul alus kahelda kaebaja isikusamasuses. Kaebaja on varem samalt postiaadressilt kohtuga suhelnud ning dokumente käsikirjaliselt allkirjastanud, mh esitanud allkirjastatud kaebuse (dtl 1–4). Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebust seetõttu käiguta jätta. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 2

§ 151

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et kaebajale ei õnnestunud kätte toimetada 18.02.2020 määrust, millega määrati asi lahendamiseks kirjalikku menetlusse, anti menetlusosalistele täiendav tähtaeg seisukohtade esitamiseks ning tehti teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohaldanud

§ 151lg 2 punkti 2 ebaõigesti ning sellega rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi.

13. Erialakirjanduses on

§ 151

lg 2 p 2 kohaldamisega seonduvalt selgitatud, et sätte rakendamine ei eelda, et dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja läbivaatamist. Samuti on

§ 151

lg 2 p 2 kohaldatav juhul, kui dokumendiks, mida kaebajale kätte toimetada ei suudeta, on kohtunõue või kohtukutse, mitte aga mis tahes muu kohtudokument (K. Siigur, § 151, lk 506 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2013). Nii oleks kaebus võimalik jätta läbi vaatamata juhul, kui kohtunõuet või kohtukutset ei ole võimalik isikule kätte toimetada, kuigi selle kättetoimetamine ei takista asja sisulist lahendamist. 14. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et

§ 151

lg 2 p 2 rakendamisel tuleb muu hulgas hinnata seda, kas asja on võimalik lahendada olukorras, kus konkreetne menetlusdokument jääb isikule kätte toimetamata. Kuigi

§ 151

lg 2 p-s 2 ei ole sõnaselgelt märgitud, et kättetoimetamise võimatus peab takistama asja edasist lahendamist (vrdl nt

§ 121

lg 2 p 3), räägib sellise tõlgenduse kasuks mh asjaolu, et

§ 151lg 2 p-s 2 on märgitud kättetoimetatavate dokumentidena kohtunõue ja -kutse.

Kohtunõue esitatakse juhul, kui asja lahendamiseks on vajalik, et menetlusosaline esitaks kohtule täiendavaid selgitusi, seisukohti või tõendeid, mis on olulised asja edasise lahendamise seisukohalt ning ilma täiendavate selgituste esitamiseta ei ole haldusasja võimalik lahendada.

§ 151

lg 2 p 2 näol on tegemist diskretsioonilise alusega, mistõttu eeldab selle kohaldamine kohtult kaalutlemist ja põhjendamist, miks kaebust ei lahendata sisuliselt, vaid see jäetakse läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 punkti 2 on kohaldatud eelkõige olukorras, kus kohtunõudele või määrusele vastamine takistab asja edasist lahendamist, s.o ilma kaebajaga kontakteerumata ei ole haldusasja enam võimalik menetleda (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.08.2015 määrus asjas nr 3-14-51310; Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määrus asjas nr 3-16-217; 29.09.2017 määrus asjas nr 3-17-925; 11.10.2017 määrus asjas nr 3-17-442; 28.03.2018 määrus asjas nr 3-17-2775; Tartu Halduskohtu 29.08.2018 määrus asjas nr 3-17-2883) või on võimatu kohtukutse kättetoimetamine istungile, kuhu ilmumine oli kaebajale kohustuslik (vt nt Tallinna Halduskohtu 12.02.2018 määrus asjas nr 3-17-1123; Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2016 määrus asjas nr 3-14-52088; vrdl ka Tallinna Halduskohtu 25.10.2013 määrus asjas nr 3-13907). Sellise olukorraga ei olnud praegusel juhul tegemist, sest 18.02.2020 kohtumäärusest ei tulenenud kaebajale kohtuasja lahendamiseks ühtegi tingimust. 15. Halduskohtul ei olnud praegusel juhul alust arvata, et kaebaja on kaotanud huvi asja menetlemise vastu või teda ei oleks võimalik asja edasise menetluse jooksul kätte saada (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus asjas nr 3-13-1776; Tallinna Halduskohtu 25.10.2013 määrus asjas nr 3-13-907; vrdl ka Tallinna Halduskohtu 13.12.2017 määrus asjas nr 3-17-2355 ja Tartu Halduskohtu 17.09.2019 määrus asjas nr 3-18-1037). 3

§ 28

lg 1), tuleb tähele panna ka seda, et tegemist ei olnud kohtumäärusega, millele vastamise tähtaeg algas määruse kättetoimetamisest, vaid määruses olid märgitud eraldiseisvad kuupäevad, mis ajaks tuli seisukohad ja menetluskulude dokumendid esitada. Tegemist ei olnud ka määrusega, mis oleks edasikaevatav, mistõttu ei saa väita, et määruse kätte toimetamata jätmine oleks põhjendamatult edasi lükanud edasikaebetähtaega ning takistanud haldusasja menetlemist mõistliku aja jooksul. 16. Ka juhul, kui halduskohtu määrust, millega antakse kaebajale täiendav tähtaeg seisukohtade esitamiseks ning määratakse kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg, ei õnnestugi isikule kätte toimetada, ei takista see asja edasist menetlemist. Sellisel juhul minetab kaebaja üksnes võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ning menetluskulude nimekirja. Samuti hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg erandlikult kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates (

§ 181lg 1 teine lause).

17. Menetlusosalisel tuleb kohtumenetluses viivitamatult kinnitada kohtu poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamist, samuti teavitada vajaduse korral kohut kohe enda sidevahendite andmete muutumisest (

§ 28lg 3).

Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 28

lg 1) ning tal on keelatud enda menetlusõigusi kuritarvitada, menetlust venitada või kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

18. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4