) § 1 kohaselt sätestab see seadustik võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse.
7. osa sätestab võimalikud kaebused ja hagid täitemenetluses. Hageja küll viitab kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kuid ei väida, et kohtutäitur oleks enampakkumiste tulemi omastanud ja sellega alusetult rikastunud. Hageja ei nõua kostjalt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, vaid ta ei nõustu sellega, et kohtutäitur ei ole maksnud hagejale välja enampakkumiste tulemit, kuigi jaotuskava on koostatud. Hageja palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista enampakkumiste tulem 313 212 eurot. Kohus on seisukohal, et seadus ei võimalda hagejal nõuda täitedokumendist nähtuva rahasumma maksmist kolmandast isikust võlgniku asemel kohtutäituri isikliku vara arvelt. Ei ole põhjust kahelda selles, et enampakkumiste tulem on hoiustatud kohtutäituri ametialasel kontol. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja eesmärgiks, et jaotuskavad kinnitataks nende vaidlustamisest hoolimata ning raha makstaks jaotuskava alusel välja. Seega on sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele või otsusele
alusel ning seejärel, kui hageja ei nõustu kohtutäituri otsusega, kaebuse esitamine maakohtule kohtutäituri otsuse peale
Ilma kohtuvälist kohustuslikku menetlust (kohtutäiturile kaebuse esitamist) kohtule kaebust kohtutäituri tegevuse peale esitada ei saa. Vastavalt
lg-le 6 kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohus on asjas nr 2-17-8492 ps 15 märkinud järgmist: „Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks käesoleva otsuse p-des 13 ja 14 märgitule nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka
Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus
lg 1 alusel.
lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt selle kohta nt Riigikohtu
lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada. Seega eksisteeris kohtutäituril selge kohustus maksta hagejale välja enampakkumiste tulem 313 212 eurot vastavalt kohtutäituri 12.06.2018 koostatud jaotuskavadele, seda vaatamata asjaolule, et AS Hüpoteeklaen vaidlustas maakohtus enampakkumise tulemi väljamaksmise osaliselt 100 000 euro ulatuses. Riigikohtu juhiste kohaselt võib kohtutäituri vastutuse kaasa tuua see, kui kohtutäitur ei maksa tulemit õigeaegselt välja. Sellise nõude esitamise alusnormiks on
lg 1, mille eesmärk on kannatanu kaitsmine mh saamata jäänud tuluna tekkiva kahju eest (VÕS § 1045 lg 3), vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 16. Maakohtule on võimalik esitada hagiavalduse kohtutäituri vastu enampakkumise tulemi väljamaksmiseks kohustamiseks kui
Lisaks sellele on kohtutäituri seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks esitatava kohustamisnõude õiguslikuks aluseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1. Hageja ei pea jätkuvalt võimalikuks ega eesmärgipäraseks kohtutäituri vastu kaebuse esitamist, kuivõrd hageja sooviks on saada kohtutäituri suhtes täitedokument, mida oleks vajadusel võimalik sundkorras täita. Kaebuse esitamine ei ole praegusel ajal mh õiguslikult võimalik, kuna möödunud on kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg. Seetõttu on eksitavad maakohtu viited kaebuse esitamise võimalusele. Samuti ei ole
S § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1 tuleneva ametiisiku toimingu tegemiseks kohustamise nõude esitamise eelduseks kaebuse esitamine kohtutäituri vastu. Vaidlustatud määruse jõusse jäämise korral puudub hagejal igasugune efektiivne ja tõhus võimalus kohtusse pöördumiseks ning kuni praeguseni kestva õiguste rikkumise lõpetamiseks, mida tuleb lugeda põhiõiguste oluliseks riiveks. 4. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohus ei ole hagi menetlusse võtmata jättes läinud vastuollu Riigikohtu seisukohtadega TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel. Kohus on õigesti tuvastanud (selle üle puudub vaidlus ja selleks ei ole olnud vaja hinnata ühtegi tõendit), et pooltevaheline vaidlus seisneb selles, et hageja leiab, et talle tuleks kostja poolt koostatud jaotuskava kohaselt enampakkumise tulem välja maksta ning kostja leiab, et see ei ole võimalik, sest jaotuskava on kinnitamata. Kohus on õigesti tuvastanud, et hageja eesmärgiks on, et talle makstaks jaotuskava alusel enampakkumise tulem välja. Kohus on samuti õigesti leidnud, et selle eesmärgi saavutamiseks näeb
§-d 217– 218 ette kaebuse esitamise menetluse kohtutäiturile ning seejärel kohtule. Puudub igasugune alternatiivne seadusest tulenev võimalus sundida kohtutäiturit enampakkumise tulemit välja maksma. Seega on kohus õigesti tuvastanud, et hageja poolt koostatud hagiga hageja eesmärki saavutada võimalik ei ole. Hageja nõue ei ole ebaselge ega õiguslikult keerukas. Samuti puuduvad hagis sedasorti puudused, mida oleks võimalik kõrvaldada. Hageja eesmärk on kohtule selge, kuid seda ei ole võimalik hagimenetluses saavutada. 2-19-10561 Hageja ei ole eksinud menetlusliigi valikul, sest hageja ise on nii hagis kui ka määruskaebuses rõhutanud, et ei soovi esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale. Seega, kuigi ainus sobiv õiguskaitsevahend oleks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale, on hageja selgesõnaliselt väljendanud, et ta seda teha ei soovi, mistõttu ei saa kuidagi järeldada, et ta oleks menetlusliigi valikul eksinud. Lisaks ei oleks kaebust kohtutäituri otsuse peale niikuinii võimalik menetlusse võtta TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt, sest on läbimata
§-s 217 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.
lg-st 1 tulenevat jaotuskava alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmise kohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda rahalise nõude esitamisega kohtutäituri vastu. Sama kehtib RVastS-st tulenevate haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuete osas. Hageja on esitanud nõude, mis on suunatud kohtutäituri isikliku vara vastu. Sellist hagi rahuldavat kohtuotsust ei oleks võimalik täita kohtutäituri hoiukontol oleva enampakkumise tulemi arvelt. Arvestades, et hageja ja kostja vahel puudub igasugune selline õigussuhe, mis võimaldaks hagejal nõuda haginõude täitmist kostja isikliku vara arvelt (hageja ka ei väida sellise õigussuhte olemasolu), siis on ilmselge, et hageja poolt esitatud nõue on õiguslikult võimatu. Hagist on selge, et hageja soovib kohtutäituri hoiukontol oleva enampakkumise tulemi väljamaksmist endale, mitte sama summa väljamaksmist kohtutäituri isikliku vara arvelt, kuid hagi nõue seda eesmärki saavutada ei võimaldada. Hageja on määruskaebuses väljendanud, et tema eesmärgiks on saada täitedokument otse kohtutäituri vastu nõude osas, mis tal on kolmandast isikust võlgniku vastu ja mille täitmine on kohtutäituri menetluses. Selline eesmärk on õiguskorraga ühildumatu ning eesmärgipüstituse enda pinnalt on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Samahästi võiks tsiviilkohtumenetluses kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise asemel esitada uue hagi samas nõudes (viitega riigivastutuse seadusele) otse kohtu vastu. Hageja kohtusse pöördumise põhiõigust pole rikutud. Peaaegu kõiki õiguskaitsevahendeid piirab mingi tähtaeg (menetlustähtaeg, aegumistähtaeg, õigust lõpetav tähtaeg) ning need ei kujuta endast kohtusse pöördumise õiguse rikkumist. Kui hageja soovib vaidlustada
§des 217 ja 218 sätestatud õiguskaitsevahendite piirangute põhiseaduspärasust, peab ta seda tegema nende sätete alusel esitatud kaebuse menetlemise raames. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-de 217–218 alusel. Seadusandja on osundatud sätetes 2-19-10561 kujundanud kohtutäituri otsuste ja toimingute – tegevuse ja tegevusetuse – vaidlustamiseks tervikliku ja ammendava normistiku. See hõlmab ka juhtumeid, mil vaidluse all on kohtutäituri valduses oleva raha väljamaksmine. Seega ei saa kohtutäituri seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ilma kohustuslikku kohtueelset läbimata maakohtule esitatava kohustamisnõude õiguslikuks aluseks olla ka RVastS § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1, millele tugineb hageja. 6.2. Kui hageja leidis, et
§-de 217–218 alusel kaebuse esitamise kord ei taga talle piisavalt efektiivset õiguskaitset, nt ei võimalda kohtul teha kohtutäiturile ettekirjutust maksta tulem välja, oli tal võimalik tõstatada tema põhiõigusi väidetavalt rikkuva lünga põhiseaduslikkuse küsimus
§-s 218 ette nähtud kaebemenetluses (vrdl Riigikohtu otsused asjas nr 3-4-1-7-08, p 21; asjas nr 3-4-1-22-09, p‑d 10–12 koos täiendavate viidetega; analoogia alusel asjas nr 3‑3‑1‑11‑13, p 13). Ringkonnakohtu arvates ei ole mõistlik eeldada, et kohtutäitur ei järgi tema tegevust kontrolliva kohtu seisukohti, iseäranis olukorras, kus kohtu juhiste täitmata jätmine võib kaasa tuua KTSs ettenähtud haldusjärelevalve ja distsiplinaarvastutuse. 6.
§-le 217, mida hageja pole praegusel juhul teinud. 6.4. Asjaolu, et hageja lasi mööda
sätestatud tähtaja kaebuse esitamiseks, ei anna talle õigust pöörduda toimingu sooritamiseks kohustamise nõudega otse maakohtusse. Kaebetähtajad on kehtestatud õiguskindluse tagamiseks ning nende järgimata jätmisega kaotab isik oma õiguste kaitse võimaluse, mitte ei avane talle võimalust esitada sama nõue mõnes teises menetlusliigis. 7. Erinevalt tulemi enda väljamaksmise nõudest on tulemi väljamaksmisega viivitamise korral võimalik maakohtule esitada hagi viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi (Riigikohtu 30.03.2016 otsus asjas nr 3-2-1-157-15, p-d 17–20). Viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-2817, p 13, otsus asjas nr 3-17-98, p-d 27–30). KTS § 9 lg 8 allutab kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused maakohtule. Maakohus peab asja sisulisel läbivaatamisel otsustama, kas viivise nõudmise eeldused on täidetud, mh kas kostja tegevus oli õigusvastane ning kui vastus on jaatav, siis kas
§-de 217–218 alusel kaebuse esitamise korral oleks hageja saanud kahju täielikult või osaliselt ära hoida (RVastS § 7 lg 1 ja
MS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise maakohtule. 2-19-10561 9. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.