Obsah (6)

§ 423§ 168§ 150§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-135978 Tsiviilasi Vojager OÜ hagi N.

) § 423 lg 1 p 13 alusel, sest kohus ei ole pädev asja lahendama.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 25.06.2019 toimus liiklusõnnetus, kus osalesid hagejale kuuluv sõiduauto, mida juhtis D. Y. ja kostja poolt juhitud päästeauto (dtl 25, 38, 66, 67); - kostja juhitud päästeauto tegi alarmsõitu päästesündmusele. Päästeauto sõitis sündmuskohale koos sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga (dtl 66, 67, 69, 80).
2. Riigikohus on avaldanud asjas 3-2-4-1-10 seisukohta, et avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine on üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes, kuid erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. Avaliku võimu kandja eriõigus, mille kasutamisel on tegemist kahju tekitamisega avalikõiguslikus suhtes, peab olema seotud avaliku võimu kandja liikluses osalemisega, st andma talle liikluses osalemisel suuremad õigused võrreldes tavaliiklejatega. Sellisteks eriõigusteks on nt liiklusseaduses sätestatud alarmsõiduki juhi õigus ametiülesannete täitmisel eirata liiklusseaduses nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, kui sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Sellise eriõiguse kasutamise eelduseks on seega, et alarmsõidukil peab olema sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma selleta. Kui sõidukil ei ole sinist vilkurit sisse lülitatud, tuleb eeldada, et kahju tekitati eraõiguslikus suhtes.
3. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja juhtis päästesündmusele reageerinud päästeautot; päästeauto sõitis sündmuskohale koos sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga; päästeauto tegi alarmsõitu (dtl 66, 67, 69, 80). Vabariigi Valituse 16.06.2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lg 1 p 1 järgi on alarmsõiduk Päästeameti sõiduk. Liiklusseaduse § 84 lg 2 kohaselt alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse
4. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded. Kostjal oli alarmsõitu sooritava päästeauto juhina õigus kasutada eriõigusi ja kalduda kõrvale liiklusseaduse
5. peatükis sätestatud nõuetest. Hagejale kahju tekitanud sündmus (avarii) toimus ajal, millal kostja poolt juhitud alarmsõiduk sooritas alarmsõitu sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja, tegutsedes avaliku võimu kandja esindajana ja kasutades eriõigusi ning täites avaliku võime ülesandeid, on tekitanud hagejale kahju avalik-õiguslikus suhtes. Asjaolu, et Päästeamet keeldus hagejale asendusauto kulusid hüvitamast, ei muuda vaidlust eraõiguslikuks vaidluseks. Avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üle on pädev otsustama halduskohus riigivastutuse seaduse § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 17 lg 1 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 alusel. Seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel.

7. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

8. Kohus selgitab, et hagejal on

§ 150

lg 1 p 3 alusel õigus taotleda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 2 9.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis 21.04.2020 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Kostjal puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 10.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3