Obsah (4)

§ 121§ 45§ 47§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-73 Kohtuasi Andrus Lutsu kaebus Tartu Vangla kohustamiseks menetl

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Andrus Lutsu kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tagastada. 5.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on kaebuses esitanud Tartu Vangla kohustamise nõude vaadata tema poolt vanglale

1. detsembril 2019 esitatud vaie Tartu Vangla
2. novembri
3. a käskkirja nr 6-3/353 peale läbi. Kaebaja leiab, et vangla rikub vaide tagastamisega tema õigusi ning takistab tal oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Kohus märgib, et vangla poolt vaide tagastamine ei tähenda automaatselt seda, et kaebajal ei ole võimalik kaebust kohtule esitada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on kinnipeetaval õigus kaebusega kohtu poole pöörduda ka juhul, kui tema vaie on tagastatud. Sellisel juhul hindab kohus vaide tagastamise õiguspärasust ning kui vangla on vaide tagastanud õigusvastaselt, loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks.1 1 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 12 ja viidatud praktika. 2 3-20-73 6.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul ei nähtu kaebusest, et Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a vaide tagastamise otsus rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest (Tartu Vangla
3. novembri
4. a käskkiri nr 6-3/353). Seega ei ole lubatav vaidlustada Tartu Vangla
5. jaanuari
6. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/445-1 ilma, et ta vaidlustaks Tartu Vangla
7. novembri
8. a käskkirja nr 6-3/
9. Sarnaselt on vaideotsuse iseseisva vaidlustamise õiguse puudumist käsitlenud ka varasem kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a määrus asjas nr 3-18-659 (p 6-7); Riigikohtu
12. mai
13. a otsus asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35)).
14. Kohtu arvates ei ole aga praegusel juhul otstarbekas suunata kaebajat Tartu Vangla
15. novembri
16. a käskkirja nr 6-3/353 tühistamise nõuet esitama, sest kohtueelse menetluse dokumentidest nähtuvalt ei saaks kaebajat lugeda selles nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.

1. Praegusel juhul on vangla tagastanud kaebaja vaide põhjusel, et see oli esitatud tähtaega ületades (HMS § 79 lg 1 p 3) ja tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt. 8.
2. HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. 8.
3. Kaebaja tugineb esmalt sellele, et tema vaie oli esitatud tähtaegselt, sest ta tutvus Tartu Vangla
4. novembri
5. a käskkirjaga nr 6-3/353 alles
6. novembril
7. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et vanglaametnik tuli
8. novembril 2019 kaebaja juurde, et
9. novembri
10. a käskkirja nr 6-3/353 talle tutvustada. Kaebaja väide, et ametnikul jäi käskkiri tutvustamata ja ta läks asjaolusid uurima, ei ole usutav. Tartu Vangla
11. jaanuari
12. a vaide tagastamise otsusest nr 1-11/445-3 nähtub, et
13. novembri
14. a käskkirja nr 6-3/353 tutvustati kõigile 14-le käskkirjas loetletud kinnipeetavale samal päeval, milleks oli
15. november
16. Tartu Vangla on edastanud kohtule kõikide
17. novembri 2019 käskkirjas nimetatud kinnipeetavate käskkirjaga tutvumise kohta tõendid (tl 14-27) ning kaebajat puudutavale käskkirjale (tl 26p) on märgitud, et ta keeldus selle allkirjastamisest
18. novembril
19. Sarnane märkus on tehtud veel kahele kinnipeetavale käskkirja tutvustamise kohta (tl 16-16p ja 20-20p). Tuginedes HMS §-le 30 tuleb seega
20. novembri
21. a käskkiri nr 6-3/353 lugeda kaebajale kätte toimetatuks
22. novembril
23. Seega oli vaide esitamise viimaseks päevaks
24. detsember 2019 ja
25. detsembril 2019 oli vaie esitatud tähtaega ületades. 8.
26. Kaebaja viitab kaebuses sellele, et soovis vaiet esitada juba
27. detsembril 2019, kuid valvur keeldus selle vastuvõtmisest, suunates teda dokumente postkasti panema, mida kaebaja ka tegi. Järgmisel päeval võttis ta dokumendid postkastist välja. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu usutav. Tartu Vangla
28. jaanuari
29. a vaide tagastamise otsusest nr 1-11/445-3 nähtub, et postkast oli lukustatud ja kaamera vaateväljas ning videosalvestise kontrollimisel ei nähtunud, et kaebaja oleks
30. detsembril 2019 postkasti paberit asetanud. Kohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et postkastist on võimalik dokumente tagasi võtta. Sama postkasti kasutavad paljud kinnipeetavad ning sellisel juhul võiksid sinna asetatud dokumendid sattuda ka teiste kinnipeetavate kätte. Selline olukord vanglas oleks lubamatu. Mis puudutab kaebaja väidet, et postkast tõsteti kaamera 3 3-20-73 vaatevälja alles jaanuaris 2020, siis märgib kohus, et kaebaja ei pruugi olla teadlik vanglas asuvate kaamerate asukohtadest ega tegevusulatusest. Sellele, et valvur keeldus kaebaja vaide vastuvõtmisest
31. detsembril 2019, ei ole kaebaja vanglale esitatud vaides viidanud. Kui see tõepoolest nii oleks olnud, oleks kaebaja seda tõenäoliselt vaides väitnud. Eeltoodu kogumis ei saa kohtu hinnangul olla mõjuvaks põhjuseks vaide esitamise tähtaja ületamisel ning vaie on õiguspäraselt kaebajale tagatud. Sel juhul ei oleks
32. novembri
33. a käskkirja nr 6-3/353 tühistamise nõude esitamiseks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kohus ei saaks kaebust lubatavaks pidada.
34. Kohus tagastab seega

§ 121

lg 2 p 1 alusel Andrus Lutsu kaebuse Tartu Vangla kohustamise nõudes menetleda tema 6. detsembril 2019 esitatud vaiet nr 1-11/445-1.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb siiski arvestada, et täidetud peavad olema kaebuse lubatavuse eeldused. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4