Obsah (8)

§ 89§ 1§ 85§ 86§ 87§ 88§ 90§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-20-721 Tsiviilasi Pirita Center OÜ avaldus Matching Holding OÜ pankroti välja

§ 89lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

Määrata kindlaks, et Pirita Center OÜ menetluskulude suurus on 5700,75 eurot. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Võlausaldaja nõue Võlausaldaja esindaja L.Tedder palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku seisukoht Võlgniku esindaja T.Viilup tunnistab, et kompromissimäärus on täitmata, kuna see osutus keeruliseks. Võlgnik soovib kohustused täita ning näeb selleks võimalust pankrotimenetluses kompromissisätete raames. Juhtimisvigasid ei ole olnud ja keegi pahatahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud ei ole. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri M.Klemmeri aruandest nähtub, et Matching Holding OÜ suhtes on Pirita Center OÜ avalduse alusel u 1 aasta tagasi, 2019 .aastal algatatud pankrotimenetlus, mis lõppes 06.09.2019 kohtuliku kompromissi sõlmimisega poolte vahel. Matching Holding OÜ kompromissi ei täitnud, mistõttu Pirita Center OÜ esitas veelkord pankrotiavalduse andes arvamuse, et kompromissi pakkumisega oli tegelikult tegemist pankroti edasilükkamisega. Matching Holding alustas tegevust Eesti turul 2015.a. Esimeseks kinnisvaraprojektiks oli korteriomandite ostmine Tallinnas Mere puiesteel, millest enamus oli müüdud 2017.majandusaasta lõpuks. Samal ajal oli Matching Holding seotud Pirita Keskuse arendamisega. 16.detsembril 2016 sõlmiti Pirita Keskuse osa müügileping, mis oli viimaseks oluliseks projektiks. Matching Holding ei oma pidevat majandustegevust. Majandustegevus seisneb osanike ja juhatuse otsusel kinnisvara- ja arendusprojektide läbiviimises. Töötajad puuduvad. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Äriregistrile on esitatud viimane majandusaasta aruanne 2018.majandusaasta kohta. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud 2019. majandusaasta aruanne (Äriregistrile esitamise tähtaeg 01.07.2020.a., samuti bilanss seisuga 30.04.2020.a., milles muutused 2019.aastalõpu seisuga puudusid. Põhinäitajad võrdluses: 2016 2017 2018 2019 Müügitulu 1 383 975 128 957 58 607 21 554 Kasum 951 962 - 149 912 -17 487 - 48 615 Omakapital 748 485 598 573 590 184 541 569 30.04.2020 541 568,84 Järeldus: 2015. majandusaastal käive puudus, 2016. majandusaastal on tehtud suures ulatuses müügitehingud ja saadud kasum. 2017., 2018. ja 2019.a on kahjumis, 2019. a ja 2020. a käesoleva ajani majandustegevus puudub. Omakapitali näitaja bilansis tuleneb 2016.majandusaasta jaotamata kasumist ja käibevara koosseisus kajastatud väljaantud laenudest. Võlgniku varaline seisund Varad: Raha: 1) Kassa puudub. 2) Pangakontod: Swedbank AS a/a nr EE602200221063606042 seisuga 20.04.2020: kontojääk 0,00 eurot, kontol broneering panga kasuks 15 eurot kaardi kuuhooldustasudest. Seisuga 30.04.2020.a. bilansis arvel käibevara kokku 946 500 eurot, millest: - ostjatelt laekumata arved 146 397 eurot: s.o. Buonasera OÜ tasumata üüriarved alates 08.03.2017. Buonasera OÜ pankrot on välja kuulutatud 05.04.2019, seega arvete laekumine ei ole tõenäoline; - muud lühiajalised nõuded ja antud laenud 800 102,91 eurot, sellest:

1. a)561 435 (laenunõue) ja 51 507 (intressinõue) kokku 612 942 eurot on Matching Holding OÜ 50 % osanik Runi Consulting OÜ vastu. Laenu tagastamise tähtaeg 31.12.2020. Laekumise tõenäosus küsitav, kuna Runi Consulting OÜ majandustegevus puudub, viimane majandusaasta aruanne esitatud Äriregistrile 2017.aasta kohta;
2. b)98 500 eurot nõue Kiviloo Manor OÜ vastu (100% osanik Runi Consulting OÜ), laekumine vähetõenäoline;
3. c)6 200 eurot nõue Loftet OÜ vastu (100% osanik OÜ Svendsen Kinnisvara alates 21.03.2019, enne osanik Rune Svendsen), laekumine pole tõenäoline, Äriregistris kustutamishoiatus.
4. d)151 000 eurot nõue Pirita Center OÜ vastu on arvestatud kompromissis ja bilansis ei pole kajastatud. Põhivara bilansiline väärtus kokku 13 420 eurot. Tegemist on kinnisvarainvesteeringutega, s.o 3 kinnistut: reg osa nr-d 3289750, 3289850, 3290050, asukohaga Tallinn, Mere pst 8, on müümata jäänud parkimiskohad, arestitud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täitemenetluses. Järeldus: Vara realiseerimisel võimalik tulem 13 420 eurot. Väljastatud laenud on välja antud tagatiseta, puuduvad laenulepingud ja arvestada tuleb, et äriühingutel, kellele laen väljastatud, puudub jooksev majandustegevus, esitamata eelmiste aastate majandusaasta aruanded ja vahetunud osanik. Seega käibevara koosseisus nõuete Matching Holding OÜ osaniku ja juhatuse liikmega seotud äriühingutele väljastatud laenude laekumine ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole tõenäoline, mida kinnitab Matching Holding OÜ poolt 06.09.2019 sõlmitud kohtuliku kompromissi täitmatajätmine. Võlad: Bilansis kajastatud seisuga 30.04.2020 kokku kohustused 418 351 eurot: 1. Maksuvõlad 7 595,37 eurot. 2. Lühiajalised laenud ja võlakirjad 324 328 eurot. Laenuvõlad: 184 253 eurot. Laenuandjad: Kiviloo Manor OÜ 98 500 eurot; Runi Consulting OÜ (osanik) 85 753 eurot. Intressivõlad 140 075 eurot, sh Runi Consulting OÜ-le 29 194 eurot; R Svendsen Holding 45 795 eurot; Chianti Invest OÜ 38 256 eurot; Kiviloo Manor O 9 959 eurot. Võlad tarnijatele 61 709 eurot. Muud viitvõlad 24 719 eurot. Bilansist on välja jäänud: - kohtulahendite alusel kohtutäiturile esitatud nõuete võlajäägid, mis seisuga 08.04.2020 on 22 963,75 eurot, lisandub viivis pankroti väljakuulutamise seisuga. Pirita Center OÜ nõue ostu-müügi lepingu alusel summas 386 616,89 eurot. Võlad kokku, arvestades tasaarveldusi laenusaajatega, 478 885 eurot. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele ja järeldus majandustegevuse jätkamiseks Matching Holding OÜ-l ei ole toimunud majandustegevust viimastel aastatel: 2018, 2019 ja käesoleval aastal. Võlgnevused on tasumata alates 24.12.2016, tasumata on 2017, 2018, 2019 aastate kohtulahenditega väljamõistetud võlgnevused kokku 22 963,75 eurot ja võlgnevused hankijatele summas 61 708,68 eurot, tagastamata laenude intressivõlad moodustavad seisuga 30.04.2020 140 075 eurot. Lisandunud on võlgnevus Maksu- ja Tolliametile. Matching Holding OÜ esindaja ei vaidle pankrotiavalduse esitaja Pirita Center OÜ nõudele vastu, samas ei anna põhjendust püsivast makseraskustest ülesaamiseks. Võlgniku majandusaasta aruannete ja pankrotimenetluse algatamise seisuga koostatud bilansinäitajate järgi puudub pankrotiseis, samas bilanssi ja majandusaasta aruandeid analüüsides selgub, et esitatud bilansis on puudujääke ja rahalised vahendid on peamises osas välja laenatud osanikule (50% osalus) RUNI Consulting OÜ-le, mille osanik kuni 14.03.2019 Rune Svendsen ja tema osalusega teistele äriühingutele. Seega käesoleval ajal ja pikemat aega äriühing ei tegutse, puudub tegevuskava ja pole ette näidata projekte tegevuse jätkamiseks. Järelduvalt Maching Holding OÜ maksevõime taastamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks osanikel ja juhatusel huvi puudub. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta 2019.a Matching Holding OÜ suhtes algatatud pankrotimenetluses pankrotti välja ei kuulutatud ja sõlmiti kompromiss, tasaarveldades osad vastastikused nõuded, misjärel tasus Matching Holding OÜ tähtaegselt vaid ühe makse. Teine ja kolmas makse tehti hilinenult ja lisandus viivis. Põhivõlast 70 000 eurot tasuti 25 238,96 eurot. Matching Holding OÜ maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse ja vajaliku rahavoo seiskumine, käibevahendite puudumine kogu raha väljalaenamise ja laenude tagastamise mittenõudmise tõttu. Matshing Holding OÜ on rikkunud laenuandmise keeldu oma osanikule. ÄS § 159 kehtestab, et osaühing ja aktsiaselts ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-04 selgitanud, et laenukeelu rikkumise puhul on tegemist olulise seaduse rikkumisega, kuivõrd rikutud on laenukeelu seadmise eesmärki – kaitsta võlausaldajate ja vähemusaktsionäride huve. Laenukeelu rikkumisega on kahjustatud Matching Holding OÜ majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve. TsÜS § 37 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et äriühingu juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud ühingule kahju, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Ajutise pankrotihalduri arvamusel on Matching Holding OÜ maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead (aruandes on lahti kirjutatud). Kuriteo tunnustega tegu ei täheldanud. Võimalik on väljalaenatud raha tagasinõudmine osaühingule või juhatuse liikmete solidaarne vastutus. JÄRELDUS: Matching Holding OÜ on võlgnevuses ja makseraskustes pikemat aega – üle kolme aasta. Makseraskustest väljatulekuks ei ole omanikud ega juhatuse liikmed täitnud oma hoolsuskohustust ega võtnud meetmeid omanikele ja nende lähikondsetele väljastatud laenude tagasisaamiseks. Äriühingu majandusaasta aruandes on väljastatud laenude tagastamise tähtaegu aasta-aastalt pikendatud, sellega suurenenud intressidega on näidatud käibevara kasvu. Samas puuduvad rahalised vahendid kohustuste ja võlgade tasumiseks. Matching Holding OÜ maksejõuetus on püsiv. Ettepanek: Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et ajutise halduri aruandega leidis tõendamist, et võlgniku majandusaasta aruannete ja pankrotimenetluse algatamise seisuga koostatud bilansinäitajate järgi puudub pankrotiseis, kuid bilansi ja majandusaastaaruannete analüüsist nähtub, et esitatud bilansis on puudujääke ja rahalised vahendid on peamises osas välja laenatud osanikule RUNI Consulting OÜ-le, mille osanik kuni 14.03.2019 Rune Svendsen ja tema osalusega teistele äriühingutele. Juba pikemat aega äriühing ei tegutse, puudub tegevuskava ja pole ette näidata projekte tegevuse jätkamiseks. Matching Holding OÜ on võlgnevuses ja makseraskustes üle kolme aasta. Makseraskustest väljatulekuks ei ole omanikud ega juhatuse liikmed täitnud oma hoolsuskohustust ega võtnud meetmeid omanikele ja nende lähikondsetele väljastatud laenude tagasisaamiseks. Äriühingu majandusaasta aruandes on väljastatud laenude tagastamise tähtaegu aasta-aastalt pikendatud, sellega suurenenud intressidega on näidatud käibevara kasvu. Samas puuduvad rahalised vahendid kohustuste ja võlgade tasumiseks. Matching Holding OÜ maksejõuetus on püsiv. Matching Holding OÜ maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse ja vajaliku rahavoo seiskumine, käibevahendite puudumine kogu raha väljalaenamise ja laenude tagastamise mittenõudmise tõttu. Matching Holding OÜ on rikkunud laenuandmise keeldu oma osanikule. Laenukeelu rikkumisega on kahjustatud võlgniku majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead. Kuriteo tunnustega tegu haldur ei täheldanud. Võimalik on väljalaenatud raha tagasinõudmine osaühingule või juhatuse liikmete solidaarne vastutus. Seega ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ka võlgnik tunnistab oma suutmatust kompromissimäärusest tulenevat võlgnevust tasuda. Kohus leiab, et täidetud on

§ 1

lg 2 eeldused, s.o võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv, kuna võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead. Võlgnik eitab juhtimisvigade olemasolu. Ajutine haldur on praeguses asjas leidnud, et maksejõuetus on tekkinud ka kogu raha väljalaenamise ja laenude tagastamise mittenõudmise tõttu, laenu on antud oma osanikule, kahjustades võlgniku majanduslikku seisundit ja rikkudes võlausaldajate huve. Kohus leiab, et praeguses menetluses ei ole võlgnik ajutise halduri seisukohta kummutanud pelgalt paljasõnalise väitega, et võlgnik juhtimisvigu ei ole toime pannud. Ajutine haldur leiab ka, et võimalik on väljalaenatud raha tagasinõudmine osaühingule või juhatuse liikmete solidaarne vastutus. Kohus leiab, et tuvastamist ei leidnud kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.

§ 85

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 85

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul pankrotiavalduse esitamist.

§ 86

lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§ 87

lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile jahaldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 87

lg 2 sätestab, et võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

§ 87

lg 3 sätestab, et kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

§ 88

lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

§ 88

lg 2 sätestab, et kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, või kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu.

§ 88

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse kõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti.

§ 89

lg 1 sätestab, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara.

§ 89

lg 2 sätestab, et võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

§ 89

lg 3 sätestab, et kui võlgnikule määrati arest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vabastada pärast kohustuse täitmist.

§ 89

lg 4 sätestab, et kui võlgnikule määrati arest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu rikkumise või lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse tõttu, vabastab kohus ta arestist, kui on alust arvata, et võlgniku vabastamine ei takista edasist pankrotimenetlust.

§ 90

sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85 – 89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 19

lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokurist ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

§ 19

lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokurist ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutine haldur taotleb kutsuda võlausaldajate esimesele üldkoosolekule endine juhatuse liige Jüri Ploom ja praegune juhatuse liige Rune Svendsen, kuna on vaja kinnitada bilansid ja aruanded. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Jüri Ploomile kohaldub

§ 90

, kuna tema osas on täidetud

§ 19

lg-s 3 toodud eeldus, s.o ta on vabastatud juhatuse liikme ametist ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus kohustab Jüri Ploomi ja Rune Svendseni kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, ja esitama haldurile bilansi koos vara nimekirjaga

§ 85lg 1 alusel.

Kohus kohustab Jüri Ploomi ja Rune Svendseni vandega kinnitama

§ 86

lg 1 alusel, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 03.06.2020 kell 12.55, kohustada selleks Jüri Ploomi ilmuma Rapla kohtumajja ja Rune Svendseni osalema vande andmisel videoistungi teel. Kohus kohustab Jüri Ploomi ja Rune Svendseni osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel

§ 87

lg 1 alusel, kohustada osalema Jüri Ploomi isiklikult ja Rune Svendseni videoistungi teel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 03.06.2020 kell 13.00. Kohus hoiatab Jüri Ploomi ja Rune Svendseni, et kohtu korralduste täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus Jüri Ploomi ja Rune Svendseni trahvida või nende suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui nad takistavad pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara.

§ 89lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Pankrotiseaduse § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldas võlausaldaja avalduse ning võlausaldaja menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda ning võlgniku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlausaldaja palub välja mõista võlgnikult menetluskulud summas 4200,75 eurot: riigilõiv 300 eurot; lepingulise esinduse kulud summas 2745 eurot, tõlkekulud 1155,75 eurot. Eelnevale lisandub tagatis ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 15,25 t ulatuses, tunnitasuga 180 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Võlgnik leiab, et võlausaldaja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja palub vähendada võlausaldaja kasuks välja mõistetavaid kulusid põhjendatud ja vajaliku suuruseni TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Võlgnik palub mitte rahuldada võlausaldaja nõuet menetluskulude rahuldamiseks seoses sõidukuludega ja vähendada oluliselt 13.05.2020 avaldatud ajakulu, kuna võlgniku esindaja ajakulu identsete toimingutega seonduvalt oli rohkem kui kaks korda väiksem. 13.05.2020 istungiks ettevalmistamise ja ajutise halduri aruandega tutvumiseks ei saanud mõistlikult kuluda rohkem kui üks tund. Kohus leiab, et võlgniku taotlus võlausaldaja sõidukulude mitterahuldamiseks ei ole põhjendatud. Justiitsministri määruse nr 16 26.07.2016 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 sätestab advokaadile riigi õigusabi andmise korral ka hüvitise sõidule kulutatud aja eest. Seega tuleb ka muudel juhtudel, s.o mitte riigi õigusabi andmise korras, advokaadi ja tema kliendi vahel sõlmitud kokkulepe hüvitise tasumiseks sõidule kulutatud aja eest lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Seaduse analoogiat kasutades loeb kohus võlausaldaja taotluse sõidukulude võlgnikult väljamõistmiseks põhjendatuks. Võlausaldaja on 13.05.2020 tutvunud ajutise halduri aruandega ja ettevalmistanud 13.05.2020 kohtuistungiks kokku 1,75 tundi. Kohus leiab, et eelmises lauses toodud toimingute tegemiseks ei ole 1,75 tundi ebamõistlikult pikk aeg. Antud juhul oligi mõistlik võrrelda praeguses menetluses esitatud halduri aruannet eelmise aruandega, kontrollida ja analüüsida toodud andmeid, kujundada enda õiguslik kontseptsioon. Kohus leiab, et antud pankrotimenetlus on keeruline menetlus ja võlausaldaja on käsitlenud kaasust asjatundlikult ja põhjalikult. Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus on põhjendatud, kuna tehtud töökirjete ajakulu on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Seega tuleb võlausaldaja menetluskulud kindlaks määrata järgmiselt: riigilõiv 300 eurot, esinduskulud summas 2745 eurot, tõlkekulud 1155,75 eurot, tagatis ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlgnikult antud kohtumäärusega menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu, kuna pankrotiseaduse § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)