Obsah (9)

§ 71§ 85§ 10§ 61§ 3§ 5§ 31§ 9§ 20

Väärteoasi 4-19-5756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5756 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi s

) § 9 lg 1, § 11 lg 5, § 90 lg 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lg 1 p 1 alusel 16.06.

1. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 34 lg 2 p
2. Kalapüügieeskirja § 7 lg 3 p 6 järgi on mõrd mõrrajadas mõrra lubatud alaliik. Kalapüügieeskirja § 7 lg 2 p 1 järgi on mõrd lõkspüünis. Kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4 järgi on lõkspüünisega püügil lubatud alamõõdulise koha kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist kaalu järgi kuni 1%. Eelpool kirjeldatud teo pani Denis Guž toime vähemalt kaudse tahtlusega. Rikkudes kaaspüügi tingimusi pani Denis Guž

§ 71lg 1 p 2 kohaselt toime tõsise rikkumise.

Sellega pani Denis Guž toime

§ 85lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Keskkonnainspektsiooni 30.10.
2. a otsusega karistati Denis Guži

§ 85

lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot (tl 6-7; väärteotoimik tl 1-3). Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, väljavõttega OKAS kalateadetest, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega, samuti menetlusaluse isiku Denis Guži ütlustega. 2 Denis Guži süüd vähendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja, et isiku teos ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 p 1 mõistes. Süüd suurendava asjaoluna on arvestatud, et Denis Guž pani toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise. Denis Guž pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Denis Guž kutselise kalurina teab nõuet, et kaaspüügi protsenti ületades, peab ta sellest teatama Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile. Samuti arvestati süüd suurendava asjaoluna, et Denis Guž ei ole hakanud vabatahtlikult hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad õigusvastasust - ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja määras, et asitõendina hoiule võetud kalad hävitatakse.

1. 14.11.
2. a esitas Denis Guž kohtule kaebuse (tl 4-5), milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 30.10.
3. a otsuse väärteoasjas nr 940018000807 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Alternatiivselt taotleb Denis Guž Keskkonnainspektsiooni 30.10.
4. a üldmenetluse otsusega Denis Gužile määratud karistuse vähendamist ning menetlusalusele isikule kergema karistuse mõistmist või lõpetada menetlus VTMS § 30 alusel. Kaebuses leitakse, et Denis Guži karistamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud kuna sellises olukorras ei Denis Guž ei saanudki teisiti toimida. Menetlusalune isik leiab, et tema tegevuses puudub väärteo koosseos ja ka õigusvastasus, mistõttu ei saa teda vastutusele võtta. Kindlasti ei saa ka väita, et Denis Guž oleks kalavarudele kahju tekitanud. Denis Guži kaebuses märgitakse, et ta ei püüdnud sihilikult alamõõdulist koha. Alamõõduline kala, mille keskkonnainspektorid avastasid, oli saagi hulgas ning surnud. Sellist kala ei tohi järvele jätta ning seetõttu Denis Guž võttiski kala kaasa, pannes selle koguni eraldi kasti. Vaidlus puudub selles, et paadis olnud mõõduline koha kaaluti ära ja nende andmed ühtisid paadipäevikus olnud kaladega. Denis Guži kinnitusel nõustusid ka keskkonnainspektorid kohapeal sellega, et Denis Guž toimis õigesti, et surnud kala kaldale tõi. Keskkonnainspektorid veendusid selles, et eraldi kastis olnud kalade suud ja lõpused olid katki. Keskkonnainspektsiooni poolt määratud karistuse suurus on ebaproportsionaalne.
5. 29.11.
6. a kirjaga (tl 11) nõudis kohus välja väärteotoimiku.
7. 11.12.
8. a määrusega (tl 1) võttis kohus Denis Guži kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
9. Kohtuväline menetleja esitas 09.01.
10. a kohtule kirjaliku seisukoha Denis Guži kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja leiab, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses selgitanud, mis takistas tal õiguspäraselt käituda. Keskkonnainspektsioon ei nõustu, et Denis Gužil ei olnud võimalik rikkumist vältida.

§ 10

lg 4 p 2 kohaselt on keelatud vette tagasi heita püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime.

§ 61alusel 23.12.2016.

a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 155 kehtestatud „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 16 lg 10 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul märkida saagi kogust näitavast lahtrist järgmisse lahtrisse pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus ning lõhe puhul märgitakse samasse lahtrisse sulgudes ka alamõõduliste isendite arv. Seega võimaldab kutselist kalapüüki reguleeriv normistik olukorras, kus püünises on avastatud eluvõimetu kala, käituda seaduspäraselt, märkides kalapüügipäevikusse maale toodava alamõõdulise kala kogus. Denis Guž kutselise kalurina teadis, et tal on kohustus alamõõdulised kalad eraldi kalapüügipäevikusse märkida. Kuivõrd Denis Guž oli kalalaevade VLE-921 ja BMA-938 sadamasse saabumise ajaks teatanud 12.10, kuid kella 11.50 ajal 3 olixxxxxxxxxxxxxxx kalalaevaga VLE-921 juba sadamas ja laeva lossimisega alustanud, võib eeldada, et Denis Guž lootis, et alamõõduline kala jõutakse enne tema poolt teatatud aega sadamast ära viia. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et Denis Gužile määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja osundab seejuures Riigikohtu lahendile nr 1-17-1629/44, punkt

1. Keskkonnainspektsioon on Denis Gužile karistuse määramisel arvestanud järgmiste asjaoludega: sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut; Denis Guži käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; süüd suurendava asjaoluna on arvestatud, et Denis Guž tekitas rikkumisega keskkonnale kahju; süüd suurendava on arvestatud ka teo iseloomu - alamõõdulise kala püük on käsitletav kalavarusid kahjustava tegevusena; süüd vähendava asjaoluna arvestati, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused; eripreventiivsest küljest arvestati, et karistus peab olema selline, mis mõjutaks menetlusalust isikut tulevikus taolisest rikkumisest hoiduma ning leiti, et sellise tõsise rikkumise puhul peab karistuse määr olema vähemalt 2/3 sanktsiooni ülemmäärast; lisaks tuleb kutselistele kaluritele anda signaal, et alamõõdulie kala püük on keelatud ja määratud karistused on sellised, mille puhul ei ole rikkumine majanduslikult tasuv. Keskkonnainspektsioon taotleb Denis Guži kaebuse rahuldamata jätmist ning Keskkonnainspektsiooni 30.10.
2. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940018000807 muutmata jätmist. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.
3. Kohus arutas väärteoasja 06.03.
4. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni poolt 30.10.
6. a tehtud üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Denis Guži kaebus tuleb jätta rahuldamata. 9.

§ 85

lg 1 sätestab vastutuse kalapüügi ja veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal ja alal ning keelatud kalaliigi isendite püügi ja alamõõdulise kala püügi eest ning püügi eest, mis ületab lubatud kala koguse.

§ 3

lg 1 sätestab, et kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine.

§ 3

lg 3 sätestab kaaspüügi mõiste - kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük.

§ 5

lg 1 kohaselt võib kala püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel ning

§ 5

lg 2 p 3 kohaselt on kalapüügiõigus sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest kutselise kalapüügi õigus.

§ 31p 3 kohaselt on lõkspüünis kutselise kalapüügi vahend.

Kalapüügieeskirja § 7 lg 1 sätestab, et lõkspüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud. Samas sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt on lubatud lõkspüünis mõrd.

§ 10

lg 1 sätestab, et keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud kalapüügiseaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. 4

§ 10

lg 5 sätestab, et keelatud on püüda kala kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise.

§ 9

lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel.

§ 9

lg 2 p 2 kohasel sätestatakse kalapüügieeskirjaga kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad. Kalapüügieeskirja (

§ 9

lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2 ning majandusvööndi seaduse (MVS) § 6 lg 1 p 1 alusel kehtib Vabariigi Valitsuse 16.06.

1. a vastu võetud määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“) § 34 sätestab kaaspüügitingimused. Nii sätestab kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4, et alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud kaalu järgi koha puhul lõkspüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja õngejadadega kuni 5% ja kutselisel kalapüügil kurnpüünistega kuni 10%.
2. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 05.09.
3. a käis Denis Guž kutselise kalurina kalalaevaga BMA-938 Peipsi järvel võrke nõudmas. Kalalaevaga VLE-921 käis xxxxxxxxxxxxxx samal päeval, s.o 05.09.
4. a Peipsi järvel kutselise kalurina võrke nõudmas. Asjaolu, et Denis Guži puhul on tegemist kutselise kalurina, on Denis Guž kinnitanud enda ütlustega. Nii nähtub Denis Guži ütlustest, et ta on kalurina töötanud 2-3 aastat.
5. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Denis Guž ja xxxxxxxxxxxxxx teostasid 05.09.
6. a Peipsi järvel kalapüüki kalapüügilubade nr PÕ180083, nr TA180134 ning TA180010 alusel (väärteotoimik tl 8-9). Vaidlust ei ole ka selles, et püügivahendiks oli lõkspüünis. Asjaolu, et Denis Guž teostas 05.09.
7. a eelpool märgitud kalapüügilubade alusel Peipsi järvel kalapüüki kinnitab ka väljavõte OKAS andmebaasist (väärteotoimik tl 4). OKAS andmebaasi väljavõtetest nähtub, et Denis Guž on eelpool märgitud kalapüügilubade alusel 05.09.
8. a püüdnud nii koha, latikat, särge, haugi kui ka ahvenat ning on kalateatel märkinud kalalaeva nr VLE-921 sadamasse saabumise kellaajaks 12.
9. Denis Guž on oma ütlustega kinnitanud, et vastutas kõnealusel päeval püügi eest ning püütud kala, s.o kalakogus kahe laeva peale kokku, märgiti seega tema nimele. Lisaks on nii menetlusalune isik ise ning Sxxxxxxxxxxxxxxon oma ütlustega kinnitanud, et käisid 05.09.
10. a koos Peipsi järvel võrke nõudmas. Denis Guž ja xxxxxxxxxxxxxv on kinnitanud, et kõnealusel päeval oli koos nendega kalal veel ka xxxxxxxxxxxv ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxv. Ka nähtub nii menetlusaluse isiku antud ütlustest kui ka xxxxxxxxxxxxxx antud ütlustest, et xxxxxxxxxxxxxxxx hakkas järvel kalastades halb ning ta otsustas enne eelteates märgitud kellaaega sadamasse ära sõita. Sadamasse saabudes olid xxxxxxxxxxxxxxxx ja Denis Gužil vastas keskkonnainspektorid. Asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxx oli 05.09.
11. a kalalaevaga VLE-921 saabunud kell 11.50 Peipsi järvelt Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Kalma külas asuvasse Kalma sadamasse nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteotoimik tl 5-11). Kalakaste oli näha nii sadama kail kui ka kalalaeval pardatähisega VLE-
12. Nimetatud asjaolusid on oma ütlustega kinnitanud tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt teostasid nad 05.09.
13. a keskkonnainspektsiooni ametnikena Kalmaküla sadamas kontrolli lossimiste üle. Kontrolliti Denis Guži eelteadet. Kuna programmist Ecoflit (GPS jälgimissüsteem) (väärteotoimik tl 3) nähtus, et kalalaev VLE-921 võib jõuda eelteates märgitust varem sadamasse, mindi kalalaeva sadamasse kontrollima. Sadamasse jõudes nägid keskkonnainspektorid kai ääres kalalaeva VLE-921, mille roolis oli keskkonnainspektoritele juba varasemast tuttav kalur 5 xxxxxxxxxxxxxx. Keskkonnainspektorite ütlustest nähtuvalt olid osad kalakastid tõstetud juba kaile ning osad kalakastid olid veel laevas. Kalad olid sorteeritud liigiti ning suuruse järgi. Nimetatud asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatluse protokollist ning menetlusdokumendi lisas 1 olevatelt fotodelt nr 1 ja
14. Keskkonnainspektorite ütluste kohaselt oli enamus alamõõdulisi kalu pandud ühte kasti, kuid ka teistes kastides olid mõned alamõõdulised kalad. Vaadatakse üle ka kalalaeva BMA-938 pardal olnud kalad, mille hulgas on silma järgi hinnates näha nii mõõdulisi kui ka alamõõdulisi kohasid. Ka sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et kai peal kalakastis olevad kohad on silma järgi hinnates alamõõdulised.
15. Vaidlust ei ole käesolevas väärteoasjas ka selles, et kalad kaaluti ning püütud saagist 30,07 kg koha, s.o 56 kala, osutus alamõõduliseks. Keskkonnainspektorite ütluste kohaselt mõõdeti kalad sadamas koheselt ära ning mõõtmiste juures viibisid ka Denis Guž ja xxxxxxxxxxxxxx. Mõõdeti mõõtealusega - metallist alus, millele on mõõdud peale märgitud sentimeetrites. Massimõõtmisi teostatakse taadeldud kaaluga. Tavaliselt kaalutakse kastiga ning hiljem lahutatakse saadud tulemusest kasti kaal maha. Mõõtmisi teostas keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxxx, kes on kalasuuna inspektor. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt mingit vaidlust seoses mõõtmisega ega ka saadud tulemuste osas ei olnud. Asjaolu, et mõõtmisi teostas keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxxx, nähtub ka kalade pikkuse mõõtmise protokollist (väärteotoimik tl 12-13) ning kalade massi mõõtmise protokollidest (väärteotoimik tl 16-17; 19-20). Nimetatud menetlusdokumentidest nähtub, et keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxxxxxe on antud mõõtmispädevus Keskkonnainspektsiooni peadirektori 19.06.2018.a käskkirjaga nr 1-1/18/41 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ ja juhindudes Keskkonnainspektsiooni peadirektori 30.12.
16. a käskkirja nr 1-1-/16/69 „Mõõtmise tööde kirjeldused, mõõtmise läbiviimise kord“ nõuetest. Mõõtmiste juures viibis xxxxxxxxxxxvi. Protokollidest nähtuvalt teostati mõõtmisi päevasel ajal loodusliku valguse käes. Mõõtevahendina kasutati mõõtealust (ID number 3), mille mõõteulatus on 0-600 mm ning mõõtealus on kalibreeritud 26.09.
17. a, mille kohta on 29.09.
18. a väljastatud kalibreerimistunnistus ATRL-14/0244 (väärteotoimik tl 14). Massimõõtmiseks kasutati mitteautomaatkaalu PB-60, mille mõõteulatus on 200 g - 60 kg ning milline on esmataadeldud 01.11.
19. a (väärteotoimik tl 18; 21). Mõõtealusega koha mõõtmine nähtub sündmuskoha vaatluse protokolli lisas 1 olevalt fotolt nr 6 (väärteotoimik tl 9). Kalade pikkuse mõõtmise protokolli kohaselt on 56 koha pikkuseks mõõdetud 32 cm - 44 cm. Kalapüügieeskirja lisa 3 (kalade alamõõdud ja mõõtmise nõuded) kohaselt on kehtestatud alammõõdud Peipsi järves koha puhul sabaga (L) 46 cm. Kalade massimõõtmise protokollide kohaselt oli alamõõdulist koha 30,07 kg ning mõõdulist koha 242,45 kg. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisas 1 olevalt fotolt nr 7 nähtub kontrolli käigus tuvastatud alamõõduliste kohade hulk. Alamõõdulised kohad pakendati läbipaistmatusse kilekotti ning suleti plommiga B011341 (fotod 8, 9). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et mõõtetulemused on jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.
20. Käesolevas väärteoasjas on keskseks küsimuseks, kas käesolevalt tuleb maale toodud alamõõdulist koha käsitleda (elusana püütud) alamõõdulise kalana või

§ 10

lg.4 p.2 tähenduses kaldale toodud eluvõimetu kalana (oli võrgusilmadesse kinni jäänuna juba hukkunud), keda on keelatud vette tagasi heita. OKAS andmebaasi väljavõttest nähtub, et 05.09.2018. a püügilubade TA180010, PÕ180089 ja TA180134 maale toodava koha kogus on 300 kg. Samad andmed on kirjas ka rannapüügipäevikus - sündmuskoha vaatluse protokolli lisas 1 olevad fotot nr 3, 4, 5 (väärteotoimik tl 8-9). 6

§ 61lg 9 alusel 23.12.2016.

a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 155 kehtestatud „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 16 lg 10 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul märkida saagi kogust näitavast lahtrist järgmisse lahtrisse pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus ning lõhe puhul märgitakse samasse lahtrisse sulgudes ka alamõõduliste isendite arv. Seejuures esitatakse andmed nimetatud Korra § 4 lg 1 kohaselt elektrooniliselt või paberdokumendil. Seega näeb kalapüüki reguleeriv normistik ette, et pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus tuleb märkida rannapüügipäevikusse ja teatada eelteates. D.Guž andis ütlusi, et ta on teadlik sellisest nõudest ja on varem ka selliseid eelteateid andnud. Seekord unustas. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli laevas surnud kala, mis oli mõrdades, võrgusilmades kinni jäänud. Seega tuli surnud kala maale toimetada, sest surnud kala on keelatud vette tagasi heita. Sama seisukohta on väljendanud ka xxxxxxxxxxxxxxxxx

§ 10

lg 4 p 2 kohaselt on keelatud vette tagasi heita püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime. Kalapüügieeskirja § 16 lg 8 sätestab, et lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus tuleb teatada viivitamatult peale püüniste nõudmist või koos püügivahendile või veealale kehtestatud maaletuleku eelteatega Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil, esitades järgmised andmed: kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik, kogus. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 lg 1 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi (p 1); sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht (p 2); püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa (p 3) ja laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva (p 4). Sama sätte lõige 3 kohaselt, kui teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, edastatakse

§ 20

lg-s 1 nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil (+372) 633 1313 või valvetelefoni lühinumbril

1. Kohtu hinnangul tähendab selline andmete esitamise kord, et kalapüük loetakse lõpule viiduks enne sadamasse jõudmist. Kaluri kalapüügiloa alusel püütud kala, selle koguse ja liikide määramise aluseks on kaluri poolt tund aega enne sadamasse jõudmist teatatud andmed. OKAS andmebaasi väljatrükist nähtuvalt eelteade kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 lg 1 kohaselt tehti. Menetlusalune isik Denis Guž ega ka xxxxxxxxxxxxxx ei mäleta, kumb neist eelteate tegi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (kohtuistungil 11:32:48), et üks neist täitis püügipäevikut ja teine andis eelteate. Käesoleval juhul kinnitavaid OKAS eelteates antud andmeid ka kalapüügipäevikusse kantud andmed, mis on omavahel kooskõlas, s.t ühetaolised. OKAS andmebaasist (väärteotoimik tl.4) nähtub, et eelteate tegi Denis Guž. Sellest saab järeldada, et kalapüügipäevikut täitis tõenäoliselt xxxxxxxxxxxxxx. Käesoleval juhul on alamõõduline kala eraldi sorteeritud, see tähendab, et seda on märgatud ja eraldatud, kastid tõstetud laevaninasse, ometigi ei ole seda kantud ei kalapüügipäevikusse ega teatatud eelteates. Kohus on tõendite uurimise tulemusena seisukohal, et eraldi sorteeritud alamõõdulise kala märkimata jätmine püügipäevikus ja teatamata jätmine OKAS eelteates ei ole juhuslik ega inimlik unustamine. Ehkki kalade alamõõdulisus on mõõteandmetena kindlaks tehtud kaldal (sadamas), ei saa olemuslikult olla kahtlust, et need kaldal mõõdetud kalad olid alamõõdulised juba veest väljapüügil. Seega on tegemist alamõõdulise kala püüdmisega ja arvestades alamõõdulise kala kogust, on tegemist alamõõdulise kala püüdmisega kaaspüügi protsenti ületades. 7 Kontrollides Denis Guži kaitseväidet, mille kohaselt kaldale toodud alamõõduline kala oli samaaegselt ka eluvõimetu kala, keda on keelatud vette tagasi heita, leiab kohus, et see väide ei ole tõene. Väärteoasjas on tõendatud, et kohad olid keskkonnainspektorite poolt läbi viidud kontrollimise ajal surnud. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt olid osad alamõõdulised kalad vigastatud ja kontrollimise hetkeks surnud, kuid värsked. See aga ei tähenda, et kalad olid vigastatud või surnud või eluvõimetud juba nende veest väljatõmbamise ja laeva asetamise ajal. Esitatud andmetes (ei eelteates ega ka rannapüügipäevikus) ei kajastu eluvõimetu kala olemasolu. Kohus on eespool toonud esile, et eraldi sorteeritud alamõõdulise kala (kes väidetavalt oli samal ajal ka eluvõimetu) märkimata jätmine püügipäevikus ja teatamata jätmine OKAS eelteates ei saa olla juhuslik ega inimlik unustamine. Nimelt vaatamata sellele, et alamõõdulised kalad sorteeriti ja paigutati eraldi, unustasid mõlemad- nii xxxxxxxxkui ka Guž- sellest teatada (üks unustas püügipäevikusse kanda ja teine unustas eelteates teatada). See ei ole eluliselt usutav ja selline tulemus viitab kooskõlastatud teadlikule tegevusele. Kohus on lugenud eespool tõendatuks, et kala oli alamõõduline juba välja püüdes. Samas ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kalurid võtsid 05.09.
2. a lõkspüünistest välja eluvõimetu kala. Kohus on tõendite uurimise tulemusena jõudnud järeldusele, et alamõõdulisest kalast teatamata jätmine ei olnud unustamine, vaid teadlik tegevus. Asjaolu, et kalapüügi lõppemisel ja eelteate andmisel ei ole ka eluvõimetust kalast teatatud kalapüügieeskirja § 16 lg-s 8 sätestatud kohustusliku nõude kohaselt, osundab kohtu hinnangul selgelt, et eluvõimetu kala veest välja võtmisel puudus. Olukorras, kus väidetavalt eluvõimetut kala oli suhteliselt suur osa (12,4% väljapüütud kogusest), ei ole tõepärane, et ka sellest teatamine unustati. Kalapüügieeskirja § 16 lg.8 kohane eelteatamise nõue on määratud hoidma ära kaaspüügi keelu rikkumist lubatud kaaspüügi määra ületava kala kogusega või kala eluvõimetusega manipuleerimise teel. Kuna Denis Guž ei täitnud kalapüügieeskirja § 16 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku nõuet eluvõimetust kalast teada anda, ei saa ta ennast kaitsta ka väitega, et kala oli välja püüdmisel eluvõimetu. Kohtu hinnangul leidub seletus asjaolule, kuidas alamõõdulisest kalast sai eluvõimetu (vigastatud) kala, Denis Guži ütluses kohtuistungil (12:04:53): Alamõõdulist kala ei tohi püüda, kuid surnud kala ei tohi tagasi järve visata, see tuleb kaldale tuua.
3. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et Denis Guž kutselise kalurina on 05.09.2018.a Peipsi järvel lõkspüünisega püüdnud alamõõdulist kala koha ning selle kogus on ületanud kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p-s 4 lubatud määra - alamõõdulise kala püük ületas kaaspüügi protsenti lubatud 1% asemel 12,40% (30,07/242,45x100=12,40). Sellega on Denis Guž toime pannud

§ 85lg-s 1 sätestatud väärteo.

15. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 85lg 1 subjektiivsed tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Deniss Guž kutselise kalurina oli teadlik, et kalapüüki reguleerivast normistikust, mille kohaselt pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus tuleb märkida rannapüügipäevikusse. Nii on Denis Guž oma ütlustega kinnitanud, et alamõõduline kala peab olema märgitud päevikusse ja valvetelefonile 1313 teatatud. Denis Guž ei osanud öelda, miks ta 05.09.2018. a seda ei teinud, ehk unustas. Veelgi enam, tunnistaja Steven Veelaku ütlustest nähtub, et Denis Guž on varasemalt selliseid teateid, kus kaaspüügi % on ületatud, teinud. Seega saab pidada eluliselt usutavaks, et Denis Guž, jättes vastavasisulise teate Keskkonnainspektsioonile tegemata, lootis alamõõdulise kala ilma rannapäevikusse märkimata maale tuua. Sellist käsitlust toetab ka 8 väärteomenetluses tuvastatud asjaolu, et alamõõduline kala toimetati maale laevaga, mis saabus sadamasse ligikaudu 20 minutit varem, kui seda oli märgitud eelteates. Denis Guž teadis kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4 nõudeid, samuti teadis ta alamõõdulise kala olemasolust laevas. Seega pani Denis Guž

§ 85lg-s 1 sätestatud koosseisupärase teo toime otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. 16. Eeltoodust tulenevalt on Denis Guž toime pannud

§ 85lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 17.

§ 85lg 1 järgi karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et Denis Guži süü väärteo toimepanemisel on suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et Denis Guž pani väärteo toime otsese tahtlusega. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgi. Denis Guž on toimepandud teoga tekitanud kahju kalavarudele. Nii nähtub kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktist (väärteotoimik tl 30), et kalavarudele tekitatud kahju suurus on 2600 eurot. Denis Guž ei ole hakanud hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. D.Guži süü tuleb lugeda suureks ka seetõttu, et välja püütud alamõõduliste kohade osakaal – 12,4% mõõduliste kohade kaalust- on olulisel määral suurem lubatud osakaalust (1%). Denis Guž on kutseline kalur, kelle puhul on kalapüüginõuete täitmine igapäevase töö sisu ja nii tema kui teiste kutseliste kalurite puhul on oluline, et alamõõdulise kala püük pälviks tõsise hukkamõistu. Kohtuvälise menetleja 30.10.

1. a üldmenetluse otsuse kohaselt arvestatakse süüd vähendava asjaoluna, et isiku teos ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. KarS § 57 lõikes 1 on kajastatud karistust kergendavate asjaolude loetelu. Käesoleval juhtumil ühtegi KarS § 57 lõikes 1 märgitud asjaolu ei esine. KarS § 57 lõikes 2 on antud võimalus karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 p 1 mõttes puuduvad, pidada kuidagi karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõistes. KarS § 57, sh ka mitte nimetatud sätte lõige 2, ei näe ette võimalust süüd vähendava asjaoluna arvestada, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 p 1 mõttes. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab karistuse mõistmise põhimõttega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra ehk 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel puuduvad võimalused. Nimelt sätestab VTMS § 30 lg.1 p.1 nn oportuniteedipõhimõtte, mille puhul võib menetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on eespool näidanud, et menetlusaluse isiku süü on suurkutseline kalur on püüdnud alamõõdulist koha, ületades suurel määral lubatud osakaalu. On olemas ka märkimisväärne avalik menetlushuvi- on oluline rõhutada kutselistele kaluritele, et alamõõdulise kala püük on keelatud ja järgida tuleb sellekohaseid kalapüügieeskirju. Seega puuduvad väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg.1 p.1 nõutavad alused.
2. Asitõendina hoiule võetud kalad on määratud kohtuvälise menetleja 30.10.
3. a otsusega hävitamisele. 9 Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Denis Guži kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10