Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2019 aasta november. ARVAMUS PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE KOHTA Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Võlgniku varade ja kohustuste suurus moodustab 13.05.2020 seisuga vastavalt 2,60 EUR ja 8 579,59 EUR, seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse (vara puudub). Ajutine haldur võib öelda, et kogutud informatsiooni põhjal on Võlgnik maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 1 lg.2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et Võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri tasu taotlus Kauri Rattus on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 90 eurot). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja büroo- ning sidekuludest. Kauri Rattus palub ajutise pankrotihalduri tasuks kinnitada 1 080 eurot koos käibemaksuga ja ajutise pankrotihalduri kulud summas 64,80 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - xxx OÜ, pangakonto nr X Luminor Bank AS. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
Kauri Rattus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kauri Rattus tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Õigusbüroo Rattus OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt
lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel 7
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgnikku ilmuma vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub videokonverentsi vahendusel 02.06.2020 kell 12:00 aadressil https://meeting.video.rik.ee, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.