← Eesti

2-19-15426/38

Obsah (5)§ 230§ 231§ 173§ 163§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15426 Tsiviilasi X X hagi X X vastu

§ 230lg 1).

Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et X X on sündinud 30.01.2009 ning lapse isana on kantud X X ja lapse emana X X. Seega on X X ja X X lapse hooldusõiguslikud vanemad. Vaidlus puudub, et laps elab alatest mai kuust 2018.a. ema juures Hispaanias.
  3. Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja peab maksma hagejale elatist või kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Samuti vaidlevad pooled, kas elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud.
  4. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Vaidlus puudub, et pooled on 14.08.2018 sõlminud notariaalse „Lapsele elatise maksmise korra kokkulepe ja otsustusõiguse üleandmise kokkulepe“ (tlk 23 edaspidi kokkuleppe). Kokkulepe p
  5. kohaselt on pooled enda perekonnaasjas võtnud aluseks Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (tlk 24).
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Elatiskokkulepe on hinnatav vanemate sõlmitud lepinguna nende ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Üldjuhul saab sellist kokkulepet pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud isikud ehk osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes (Riigikohtu 26.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-111-13, p 22).
  7. Kostja vastuväite kohaselt täidab ta ülalpidamiskohustust vastavalt lapse ema ja lapse isa vahel sõlmitud kokkuleppele. Kostja on tõendina esitanud 14.08.2018 notariaalselt tõestatud „Lapsele elatise maksmise korra kokkulepe ja otsustusõiguse üleandmise kokkulepe“ (tlk 23). Kokkulepe punkti 1.1.
  8. kohaselt on lapsevanemad kokku leppinud, 4 et X X kohustub tasuma poolte ühisele lapsele X X’le igakuist elatist lapse ülalpidamiseks summas 250 eurot X X pangakontole hiljemalt iga kuu
  9. kuupäeval kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse 21- aastaseks saamiseni, kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrghariduse omandamist kõrgkoolis. Eelnimetatud summa tasumisel sularahas on X X kohustatud andma X X’ile summa vastuvõtmise kohta X X poolt allkirjastatud tõendi (täitmise kviitung). Esimese makse kohustus kokkuleppe järgi X X tasuma X X’le hiljemalt 20.05.
  10. Kostja on tõendina kohtule esitanud 2018-2019 pangakonto väljavõtte, mis kinnitab seda, et alates kokkuleppe sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kostja on teinud lapse emale elatise ülekandeid summas 6460 eurot: (2018.a – 3410 eurot, 2019.a – 3 050 eurot, tlk 25, 26). Tõendamist on leidnud kostja väide, et isa täidab vastavalt kokkuleppele lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult tasudes.
  11. Kokkuleppe p-s 1.1.
  12. on pooled kokku leppinud, et igakuise elatise summa muutub proportsionaalselt vastavalt seadusega kehtestatud miinimumpalga suuruse muutumisele. Kostja oli kokkulepe kohaselt kohustatud tasuma igakuiselt lapse ülalpidamiseks 250 eurot alates 20.05.2018.a. Perioodil alates 20.05.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni pidi kostja üle kandma hagejale vastavalt sõlmitud kokkuleppele (18*250) 4500 eurot. Kuid sama perioodi eest kostja on teinud ülekanded summas 6460 eurot. Isegi kui eeldata, et kostja pidi aastas 2019 tasuma 250 euro asemel 270 eurot, siis elatise summa alates kokkulepe sõlmimisest kuni hagiavalduse esitamiseni moodustaks 180 eurot rohkem (4500 eurot asemel 4680 eurot). Seega on kohtu hinnangul kostja nõuetekohaselt täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Elatise võla puudumist kinnitab hageja enda hilisem vastus 19.11.2019, milles hageja nõuab jooksvat elatist alates hagi esitamise ajast (tlk 40 jj).
  13. Kokkulepitud elatise suuruse muutmiseks kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik leping täielikult või osaliselt üles öelda (Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1101-15, p-d 10, 11, 17; 01.11.2017 määrus asjas nr 2-17-2426, p 11.2). Siinkohal on oluline tähele panna, et kokkuleppe saab üles öelda, mitte sellest taganeda, sest ülalpidamiskokkulepe on kestvusleping. Kokkuleppe ülesütlemine on VÕS § 196 lg 1 alusel võimalik olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud (Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-101-15, p 17).
  14. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 607 eurot kuus seoses hageja ülalpidamiskulude suurenemisega. Praegusel juhul on lepingu järgi soodustatud lapse ülalpidamiskulud oluliselt suurenenud võrreldes kokkulepitud elatise määras. Hagi esitamisel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu 5 alammäära kehtestamine“ § 1-s sätestatud kuutasu alammäär oli alates
  15. jaanuarist 2019.a. summas 540 eurot, millest miinimumelatis oli 270 eurot. Hageja toob 19.11.2019 vastuses välja enda igakuise kulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kulud ühes kalendrikuus 1210 eurot (tlk 40 jj). Kohus selgitab, et kuna käesolevas elatise hagis on hagejaks alaealine laps, kes ei ole hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe pooleks, siis see ei välista lapse seadusest tulenevat õigust elatist nõuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Viidatud sätte teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut (vt Riigikohtu
  16. november
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13).
  18. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue alusetult suur ja põhjendamata ning kulutuste suurus peab olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (

§ 230lg 1).

  1. Kohus tutvus ja selgitas pooltele 23.04.2020 saadetud e-kirjas Hispaania kohtupraktikat ja seadusandlust elatise asjades, mis on avalikult kõigile nähtavad: https://ejustice.europa.eu/content_maintenance_claims-47-es-en.do?member=1 Hispaanias ei ole elatise miinimummäära seadusega sätestatud summas nagu Eestis. Hispaanias sõltub elatise suurus sellest, mis piirkonnas laps elab, lapse vajadusest ja vanemate sissetulekust, vt link: https://www.white-baos.com/en/is-there-a-minimumamount-that-the-parent-who-is-not-with-the-children-noncustodial-parent-must-payas-maintenance-child-support.html Hispaanias kasutatakse elatise välja arvutamiseks spetsiaalseid elatise kalkulaatoreid: (https://www.oecd.org/social/family/41920285.pdf, OECD allikas). Elatise kalkulaator, vt link: http://www.poderjudicial.es/cgpj/en/Services/Utilities/Maintenancecalculator/Tables-to-help-determine-child-maintenance-in-family-cases Kohus tegi elatise kalkulaatoril arvestuse ning võttes arvesse lapse X X elamispiirkonda, vanemate sissetulekuid ja lapse veedetud aega vanemaga, on X X vajadused keskmiselt 447 eurot kuus, millest kostja kanda jääks 210 eurot kuus. Hispaania kohtupraktikas arvestati 2014.a elatiseks keskmiselt 120-200 eurot kuus, vt link: https://www.white-baos.com/en/is-there-a-minimum-amount-that-the-parentwho-is-not-with-the-children-noncustodial-parent-must-pay-as-maintenance-childsupport.html Eestis olid lapse ülalpidamisekulud
  2. a miinimumsummas 177,50 eurot kuus. Seega on elatustase Hispaanias sarnane Eesti riigi elatustasemega.
  3. Eesti seaduse kohaselt ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2019.a 270 eurot, 01.01.2020.a 292 eurot). Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummäärast suuremas 6 summas, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tuleb hagejal tõendada (vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
  8. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: 1) Toidukulu 100 eurot. Vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvava lapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa perekonna toidukorvist tarbib, siis kohus lähtub toidukulu suuruse puhul üldteada olevast suuruses 100 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuna on üldtuntud asjaolu, et elamiseks on vaja toitu.

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

2) Riided ja jalatsid 50 eurot. Arvestades, et laps on kasvueas (11.a), mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 50 eurot. 3) Eluaseme kommunaalkulud ja üürikulud 250 eurot. Vaidlus puudub, et hageja on kolinud Hispaaniasse aastal 2018. Hageja elab koos emaga üürimajas aadressil xxx. Hageja on esitanud üürilepingu tõlke (tlk 49), millest nähtub, et üüriese koosneb köögist, 3 vannitoast, 4 magamistoast, töötoast, terrassidest, aiast, basseinist ja garaažist. Üürilepingu p 5 kohaselt on üürimakse 1000 eurot kuus. Üürile lisanduvad kommunaalkulud. Hageja selgituste kohaselt suurema osa elamiskuludest katab lapse ema elukaaslane (üür, vesi, elekter). Kostja ei ole valmis ja ei soovi hüvitada kolmekorruselise eramaja koos ujulaga rentimist. Riigikohus on seisukohal, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 32-1-69-13, p 17). Üürimaja kasutamisega seonduvate kulude suurust tõendavad dokumendid on esitatud 19.11.2019 hageja vastuse lisas 4 ja 5 (vee ja elektriarved, tlk 65-68). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kuivõrd laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 7 mõttes, siis saab eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse, sh kohaliku keskmise turuhinna, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri kaudu (vt RKTKo 3-2-1-93-12, p-d 20-21; RKTKo 3-2-1-69-13, p 21). Kuigi lapse elukohta võib pidada jõukaks, siis lapse eluasemekulud 250 eurot kuus ei ole suuremad kui tavalises korteris elades Eestis. Asjaolu, et lapse ema elukaaslane tasub suurema osa elamiskuludes, ei vabasta kostjat lapse ülalpidamisest, sest PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma lapsevanemad. Arvestades, et lapse vajadus on kasutada eluaset, siis kohus arvestab põhjendatud eluasemekuluks 250 eurot. 4) Ravimid ja hügieenitarbed, sh ravikindlustus 50 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni ja tervishoiu eest tuleb hoolt kanda. Ravikindlustusmakset hageja tõendanud ei ole, mistõttu kohus ei saa nimetatud kuluga arvestada. Kohtupraktikaga kooskõlas on lugeda lapse tervishoiu- ja hügieeni kulu suuruseks 25 eurot kuus. 5) Mänguasjade kulu 20 eurot. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad lapsi, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus selgitab, et vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Arvestades lapse vanust, siis mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord. Seetõttu arvestab kohus mänguasjade kuluks 20 eurot kuus. 6) Koolikulu 630 eurot. Hageja alustas õpinguid koolis 2018.a. Hageja koolikulu oli mai kuus 2020.a summas 617 eurot, mida tõendab kohtule esitatud arve (tlk 64). Kostja vastuväite kohaselt on isa korduvalt suhelnud lapse emaga sellel teemal, et laps võib käia tavalises munitsipaalkoolis ja lapse ema võib vältida põhjendamatult suuri kulutusi hariduse peale. Kohus leiab, et kooli valik on lapse ema teadlik valik. Seda kinnitab kokkulepe punkt 3.2.2. (tlk 23 jj), mille kohaselt X X’le jääb otsustusõigus lapse igakordse tervise, hariduse ja registreerimisega seotud küsimuste lahendamine Hispaania Kuningriigis tähtajaga kuni 31.08.2019.a., kaasa arvatud. Kokkuleppe punkti 3.2.4. kohaselt on X X kohustatud informeerima X Xi lapse X X kooli valikust ja teavitama kooli aadressi ja kooli nimetuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega lapsevanemad on lõpetanud osaliselt ühise hooldusõiguse hariduse küsimuses ja koolivalikus on otsustusõigus lapse emal. Kui lapse ema peab vajalikuks lapse koolitamist tasulises erakoolis, ei saa see siiski toimuda igapäeva elatustaseme arvel. Asjaolu, et hageja ei ole võimeline õppima munitsipaalkoolis keeleoskuse puudumise tõttu, sest munitsipaalkoolis õppimine käib catalonia keeles, ei ole mõjuv põhjus koolikulu võrdses osas 8 elatisena välja mõista. Juhul, kui lapse ema soovib siiski, et hageja õpiks tingimata tasulises koolis, siis nimetatud kulu kandmine tuleb jätta suuremas osas lapse ema kanda. Arvestades, et lapsel on õigus piisaval määral haridusele, siis kohus loeb põhjendatud koolikuluks 175 eurot. 7) Üritused 50 eurot. Hageja ei ole nimetatud kuluartiklit põhjendanud ega tõendanud, mistõttu kohus ei saa nimetud kuluga arvestada. Kui lapsevanemad otsustavad korraldada üritusi, siis võivad nad vabatahtlikult ja omavahelisel kokkuleppel teha täiendavaid lisakulutusi. Elatist välja mõistes tuleb arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, kui laps selle vanema juures viibib. Isa vastusest 29.10.2019 nähtub (tlk 21), et isa on aprillis 2019.a. käinud hagejaga Sankt-Peterburis ja teinud kulusid lapse peale ca 600 eurot, samuti suvel 2019.a. laps oli 2,5 kuud Odessas ja kõik reisiga seotud kulud on kandnud kostja (ca 1700 eurot). Kui hageja elab või viibib kostja juures, on ta vahetult kostja ülalpidamisel. Kostja kindlustab hagejale eluaseme, söögi, teeb kulutusi transpordile, vaba aja veetmiseks ning ostab hagejale riided ja muid tarbeesemeid. Hageja ei ole eelnimetatud kulusid vaidlustanud, mistõttu kohus loeb kostja väited õigeks. Seega on lapse isa kandnud vabatahtlikult ka muid lapsega seotud kulusid. Kohus arvestab nimetatud kuluartiklile 0 eurot. 8) Inglise keele kursus 140 eurot. Hageja käib kaks kord nädalas esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 17.30-19.00 inglise keele kursustel. Hageja inglise keele õpet tõendab kohtule esitatud arve (tlk 69). Arvelt nähtub, et kahe kuu (oktoober ja november 2019.

  1. a)õppetasu on kogusummas 320 eurot. Kohus arvestab elatisena põhjendatud õppetasu 80 eurot kuus (160 eurot :2). 9) Võimlemisring 60 eurot. Hageja käib tasulises iluvõimlemisringis xxx. Hageja kulu kinnitab arvete väljavõte, millest nähtub, et iluvõimlemisringi kuumakse on 60 eurot. Kohus leiab, et kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju lapse tervisele, aidates toetada lapse kehalist arengut, luues positiivset meeleolu ja toetades õppimisvõimet. Lisaks aitab liikumine pakkuda erinevaid võimalusi sõprade ja eakaaslastega suhtlemiseks ning ühiseks tervislikuks aja veetmiseks. Kohus leiab, et võimlemisring on põhjendatud ning arvestab nimetatud kuluartikliga 60 eurot kuus. 20. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid ühes kalendrikuus kogusummas 760 eurot (toidukulu 100 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; üürikulu 250 eurot, ravimid ja hügieeni kulu 25 eurot, mänguasjad 20 eurot, koolikulu 175 eurot, üritused 0 eurot, inglise keele kursus 80 eurot, võimlemisring 60 eurot). 21. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi 9 vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12). 22. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte oma sissetulekute kohta. AS Swedbank väljavõtte kinnitab, et kostja töötab OÜ-s xxx ja tema sissetulek koos lisatasudega (v.a haigusrahad) oli ajavahemikul 30.01.2019 kuni 23.10.2019 keskmiselt 3058 eurot kuus. Kostja kinnitab, et temal puudub kinnisvara, vallasvara vm väärtuslik vara. Lapse ema ja lapse isa vahel oli 05.10.2015 sõlmitud notariaalne abieluvaraleping, mille järgi korteriomand aadressiga xxx jäi hageja ema ainuomandisse (tlk 37 jj). 23. Hageja on märkinud, et lapse emale kuulub Eestis ridaelamu aadressil X tn 3-4 , Tallinn. Lisaks kuulub lapse emale Hispaanias sõiduk Mercedes Benz CLA, väljalaske aasta 2016. Lapse ema sissetulekuks on üüritulu summas 1400 eurot kuus, seda tõendab pangakonto väljavõte (tlk 47), lisandub peretoetus summas 60 eurot kuus. Kokku moodustab lapse ema sissetulek 1460 eurot kuus. 24. Kuna kostja sissetulek on suurem kui hageja seadusliku esindaja sissetulek, siis on lapse isa valmis kandma kulutusi lapsele suuremas summas kui kokkulepitud ehk edaspidi 350 eurot kuus. Lapse isa leiab, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. 25. Hagejal on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Arvestades lapse ema sissetulekuid (korteri renditasu ja lapsetoetus), siis on ema sissetulek kokku 1460 eurot, millest ainuüksi 1214 eurot läheb lapse ülalpidamisele ja 246 eurot jääb emale, siis need summad ei ole kohtule usaldusväärsed. Kohus on tuvastanud, et lapse põhjendatud vajadused on 760 eurot kuus, millest kostja vastutada jääb 380 eurot, so suuremas summas kui kokkulepitud elatise määr. 26. Hageja rõhutab, et soovib saada ülalpidamist oma senise elulaadi säilitamiseks ja enda tulevikku silmas pidades. Hageja elustandard on talle arusaadavalt olnud nö keskmisest kõrgem ja tänu vanematele (sh kostjale) on ta olnud paremini materiaalselt kindlustatud. Võib ka öelda, et hageja on elanud piisavalt jõukalt. Et säilitada senist elustandardit vajab hageja kostjalt elatist 607 eurot kuus. 10 27. Kostja hinnangul ei saa lapsega koos elaval vanemal olla õigust nõuda, et lahuselav vanem aitaks tal tagada lapsele samaväärset tavalist elulaadi, mis oli lapsel ajal, mil mõlemad vanemad majandasid leibkonda ühiselt. Lapse tavalist elulaadi ei saa defineerida kui konstantselt muutumatut seisundit, mida vanemate hilisem majandusliku võimekuse muutus mõjutada ei saa. Seda seisukohta toetab ka ÜRO 20.11.1989 lapse õiguste konventsioon. Konventsiooni art 27 lg 4 esimese lause järgi peavad osalisriigid rakendama küll kõiki vastavaid abinõusid, et tagada lapse ülalpidamine tema vanemate poolt, kuid konventsiooni art 27 lg 2 järgi on vanema(
  2. te)esmane kohustus tagada lapse arenguks vajalikud elutingimused vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele. Lapsele tuleb PKS §-st 99 tulenevalt üksnes tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Nimetatu ei saa võrduda toreduslikus üürimajas elamise ja kallis erakoolis õppimise tagamisega. Laps elab emaga välismaal ja see asjaolu, et vanem läheb lapsega koos elama välisriiki, paneb iseenesest lapsega koos elavale vanemale kõrgendatud kohustuse kaaluda, kas laps saab teises riigis kõik esmavajadused nõutaval määral rahuldatud kuna valiku on teinud lapsevanem ise. Lapse ema pidi kaaluma seda asjaolu, kas tema toimetulek ja lapse kasvatamine teises riigis on lapse huvides ja võimalik. 28. Hageja juhib õigesti tähelepanu, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Hageja seaduslik esindaja X X tööl ei käi, tema ainus sissetulek on üüritulu, mida ta saab lapse isa poolt abieluvaralepinguga üle antud korterist X xxx. Ühtegi tõendit selle kohta, et X X on ka reaalselt lapse kulusid kandnud, kohtule esitatud ei ole, kuigi kohus on määranud tähtaja tõendite, sissetulekute ja varanimekirja esitamiseks (06.11.2019 e-kiri, tlk 32). Asjaolu, et X X on korraldanud oma pereelu selliselt, et elukaaslane ja lapse isa kannavad suuremas osas hageja kulusid, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks lapse emale õiguse osaleda hageja ülalpidamises vähemas ulatuses. Kohus leiab, et tõenäoliselt tuleb lapse emal lisaks üüritulule leida endale töökoht, et tagada igakuine kindel sissetulek sellisel määral, mis võimaldab ülalpidada last ja enda vajaduste rahuldamise või kohandada enda pere elustiili selliselt, et selle majandamine ei käi lapse emale üle jõu. Hagis puudub mõistlik põhjendus, miks peaks lapse elulaad lahuselavate vanemate elujärje muutumisel tingimata säilima samaväärsena kui see oli vanemate kooselu ajal. Asjaolu, et lapse isa on vabatahtlikult elatist tasunud suuremas summas kui kokkulepitud, ei anna alust hageja nõudel kohtuotsusega luua täitedokumenti, et kohustada kostjat tasuma elatist hageja põhjendamata summas. Kohus selgitab, et kostjal puuduvad kohustused lisaks väljamõistvale elatisele tasuda täiendavaid summasid, kuid kokkuleppel ja vabal tahtel on lapse isal selleks õigus, mitte kohustus. 29. Kostja poolt viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013 uuringus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" välja toodud lapse keskmised ülalpidamiskulud on uuringust möödunud seitsme aasta jooksul seoses üldise elukalliduse tõusu ja tarbijahinnaindeksi 11 muutmisega (vt: https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus) suurenenud ning nendest ei saa lapse vajaduste määratlemisel praegusel hetkel enam lähtuda. Kohus on seisukohal, et iga konkreetse lapse puhul tuleb lähtuda tema vajadustest ja selliste statistiliste andmetega automaatselt arvestada ei saa. 30. Arvestades lapse põhjendatud vajadusi 760 eurot kuus, jääb kostja kanda 380 eurot kuus. 31. Kostja palub elatise suuruse otsustamisel kohtul arvestada hagejale makstava riikliku lapsetoetusega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt asjaolust, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega (vt nt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Hageja saab peretoetust summas 60 eurot kuus. Praegusel juhul jääb lapse vajaduste katteks elatis miinimummäärast suuremaks ka siis kui kohus rahuldab kostja taotluse ja arvestab elatisena ka riikliku lapsetoetuse. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuse maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Arvestades elatise summast 380 eurot maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 30 eurot, on igakuise elatise suurus 350 eurot. 32. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 350 eurot eurot kuus. Väljamõistetud elatis vastab hageja põhjendatud vajadustele, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. Elatis tuleb tasuda X X arveldusarvele xxx iga kuu 01. kuupäevaks selgitusega „X X elatis“. Menetluskulud 33.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus kaalus menetluskulude jaotamisel

§ 163

lg 2 järgi kulude jätmist hageja kanda.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

§ 163

lg 2 annab kohtule kaalumisõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel juhul, kui üks pool pakub kompromissi ja teine pool sellest keeldub. Kohus tegi 16.04.2020 pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss summas 350 eurot. Hageja teatas kohtule, et on sellise kompromissiga nõus ning on teinud kostjale vastava ettepaneku. Kostja ei nõustunud muutma oma seisukohti ja jäi haginõude juurde. Hageja elatise nõue rahuldatakse osaliselt summas 350 eurot. Sellisel juhul võimaldab

§ 163lg 2 kohtul kaaluda kulude jätmist hageja kanda.

Mõlemaid pooli esindab menetluses lepinguline esindaja ja kohtule on esitatud menetluskulude nimekirjad. Kostja 12 menetluskulud moodustavad kokku 864,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et tema menetluskulud moodustasid seisuga 22.04.2020.a summas 890,00 eurot.

§ 162

lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et kohus menetles alaealise elatise nõuet ning kohus rahuldab hagi osaliselt, siis on hageja juba kulusid kandnud ja lisaks tuleksid poolte menetluskulud lapse elatise arvelt, mistõttu kohus leiab, et õiglane on jätta

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.