← Eesti

2-19-5291/76

Obsah (4)§ 436§ 459§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5291 Tsiviilasi X X hagi X X vastu elati

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

47. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 48. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

  1. a)kostja on hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine alaealine laps;
  2. b)Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-8071 lõpetati menetlus 26.02.2018 määrusega (I kd, tlk 9-10), millega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja kasuks igakuist elatist summas 450 eurot alates 01.03.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  3. c)hageja on eelnimetatud kompromissist tulenevat kohustust kohaselt täitnud;
  4. d)kostja elab ühes majapidamises koos emaga, eraldi hagejast. Hageja kostja kasvatamises ei osale. 49. Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist seadusjärgse miinimummäärani. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub. 50.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 10

(18)asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 51. Kohus leiab, et

§ 459

sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist 450 eurot kuus, kusjuures vastav kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud kompromissilepingust, mille kohus on kinnitanud. Hageja leiab, et kostja on õigustatud saama elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kuna: (

  1. i)hageja majanduslik seisund on oluliselt halvenenud võrreldes kompromissi sõlmimise hetke seisundiga (sh sissetulek vähenenud, säästud kulutatud, hageja on pere ainuke sissetulekuallikas); (
  2. ii)hageja uus perekond on väljamõistetud elatise tõttu rahaliselt ebavõrdses seisus võrreldes kostjaga; (iii) kostja ema on majanduslikult oluliselt paremas seisukorras, mistõttu peaks ta kandma suuremas proportsioonis ka kostja ülalpidamiseks tehtavaid vajalikke kulusid; (
  3. iv)kostja on peagi täisealine ega vaja enam senises mahus hoolt ja kulutusi; (
  4. v)kostja igakuised vältimatud kulud on tõendamata ning osaliselt põhjendamatud ja mittevajalikud; (
  5. vi)seadusemuudatuse näol suurenevad kostjale makstavad toetused, mille arvelt on võimalik tema igakuiseid kulusid katta ja sellest johtuvalt hageja ülalpidamiskohustust leevendada. 52. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleneb eelviidatud sätetest, et olukorras, kus hageja ei ole majandusliku seisundi tõttu võimeline ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata kostjale kokkulepitud ulatuses elatist tasuma, peab hageja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 ls 3 ja 4 ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd hageja ei taotle elatise vähendamist miinimummäärast allapoole, hageja taotleb selle vähendamist maksimaalselt miinimummäärani. 53. Kohus analüüsib esmalt kostja vältimatuid vajadusi, seejärel vanemate majanduslikku seisukorda ning viimaks teeb järelduse, millises ulatuses hageja kostjale ülalpidamist andma on kohustatud. 54. Kostja igakuised vajadused on väidetavalt kokku vähemalt 1244,80 eurot kuus (eluasemekulud 140 eurot, toit 185 eurot, rõivaste kulu 103 eurot, muud kulud kokku 1966 € aastas, s.t. 163,80 € kuus (2019.a. jooksul raamatud 122 euro eest, kulutatud vaba aja veetmiseks ja muudeks kuludeks 244 eurot, peetud sünnipäeva 222 eurot, juuksur 144 eurot), ravimid 85 €, eripedagoogiline õpetus ja teraapia 568 eurot kuus). Arvestades kostja poolt esile toodud põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, ning et kostjal on raske puue asub kohus seisukohale, et kostja põhjendatud igakuised vajadused on järgmised: 11

(18)Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
  1. Eluasemekulud 105
  2. Sidekulud 26,50
  3. Toit 185
  4. Eripedagoogiline õpetus ja teraapia 633 Nimetus Teraapiad x (I kd tlk 70, II kd tlk 31-32, konto väljavõtted) Matemaatika Inglise keel Füsioteraapia/keh.kasvatus Transport Tartu haigla külastus (kord aastas) KOKKU Kohtu kommentaar Eelduslikult elavad kostja ja tema seaduslik esindaja kahekesi ühes majapidamises. Eluasemekulud on tõendatud 210 euro ulatuses (korteri arved 168 eurot, elekter 42 eurot), mistõttu kostja osa sellest on 50%, s.o 105 eurot. Veega seonduv kulu on põhjendamatu, ka kraanivesi on joogikõlbulik. II kd, tlk 21 – kulu suurus kokku 24 eurot kuus, millest kostja osa 12 eurot. Lisandub internet, kodune telefon ja TV 29 eurot, millest kostja osa on 14,50 eurot. Põhjendatud, tegemist ei ole ülemäärase kuluga, kulude ülevaade II kd tlk 22 –
  5. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures lapse erivajadusi. Puudub mõistlik vaidlus, et teraapia ja eripedagoogiline õpe on kostja arenguks ja tulevikus iseseisvalt hakkamasaamiseks vajalik, seda kinnitab ka rehabilitatsiooni tegevuskava (I kd, 67-68). Puudub ka vaidlus, et kostja allolevast tabelist nähtuvaid teenuseid saab, puudub ka vaidlus nende maksumuse osas. Kostja on tõendanud, et Rehabilitatsiooni keskus Impulss teenused on alates
  6. a algusest kallinenud. Kordi nädalas 3 Hind nädalas kuu 60 52 nädalat (aasta) 2340 1 1 3 2 - 10 12 42 20 1.4 520 624 2184 1040 120 43 52 182 86 10 130,40€ nädal 6828€ aasta 633€ kuu 260 12
(18)
  1. Varia (raamatud, 51,33 vaba aeg, muud kulud, sünnipäev, juuksur)
  2. Tervishoid 85
  3. Riided ja jalanõud 60 Kokku: Kohus leiab, et kulu on ülemäärane. Sünnipäevaga seotud kulu on põhjendatud 150 euro ulatuses aastas, juuksur on põhjendatud summas 144 eurot (12 eurot x 12), raamatud ja õpikud summas 122 eurot on põhjendatud, vabaaeg 100 eurot (vt II kd, tlk 25-26). Lisanduvad muud ettenähtamatud kuid vajalikud kulud summas 100 eurot aastas. Kokku 616 eurot aastas, s.o 51,33 eurot kuus. Muud kulud on kohtu hinnangul põhjendamatud. Põhjendatud, arvestades sealjuures kostja tervislikku olukorda ja raske puude olemasolu, tõendid - I kd tlk 69 kontoväljavõtted ja II kd tlk 27 kulude ülevaade. Kostja esitatud tõenditest (II kd, tlk 25, ülevaade) ei ole võimalik järeldada, et riidepoodidest tehtud maksed hõlmaks üksnes kostja riideid. Samuti ei ole eluliselt usutav, et alaealise lapse aastane riietamise kulu on üle 1000 euro. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses. 1145,83
  4. Eeltoodu alusel loeb kohus kostja põhjendatud kulutuste suuruseks 1145,83 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale makstakse Eesti Töötukassa poolt igakuiselt hüvitist summas 243,67 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitist summas 41,68 eurot, kokku igakuised hüvitised 285,35 eurot. Samuti nähtub, et nimetatud hüvitised kantakse igakuiselt kostja hoiuse- või investeerimiskontole. Kuivõrd kostja igakuised vajadused eeldavad suures ulatuses tervisega seotud kulude kandmist, leiab kohus, et eelnimetatud toetusti tuleb vanemate kanda jäävate ülalpidamiskulude suuruse osas arvesse võtta. Vastuoluline on kostja seadusliku esindaja positsioon, mille kohaselt tal justkui ei ole piisavalt vahendeid, et kostja ülalpidamiseks vajalikke kulusid katta, kuid samas on kostja iseärasustest tulenevate lisakulude kandmiseks mõeldud sotsiaaltoetused pidanud vajalikuks säästa või investeerida selle asemel, et nende arvelt kostja jooksvaid (lisa)kulusid kanda. Väär on seisukoht, et kostja emal puudub õigus rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks kasutada – selleks annab õiguse PKS § 130, mille kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. 13
(18)Seega eeltoodust lähtuvalt on kostja vanemate kanda kostja igakuistest vajadustest 860,48 eurot (1145,83 - 285,35), kusjuures kummalgi vanemal tuleb kanda kostja põhjendatud kulutusi summas 430,24 eurot kuus (860,48 / 2). Asjakohatud on hageja väited, mille kohaselt on alates
  1. a tõusnud kostjale makstavad toetused. Kostja on õigesti viidanud, et hageja mainitud toetusi makstakse kuni 16aastaseks saamiseni (PISTS § 6 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja nimetatud vanusegruppi ei kuulu. Asjakohatud on ka väited, mis puudutavad kostja peatset täisealiseks saamist ja tema kulude vähenemist sellest johtuvalt. Kohus lahendab käesoleval juhul kostja kui alaealise lapse ülalpidamisega seonduvat vaidlust. Nõue puudutab elatise vähendamist kuni kostja täisealiseks saamiseni. Täisealise kostja ülalpidamise temaatika on eraldiseisev ega oma käesolevas vaidluses tähtsust.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja majanduslikku seisundit. Hageja väitel on perekonna keskmised igakuised kulud ca 1882 eurot, mis kujuneb järgmiselt: kodulaen 100 eurot; kommunaalkulud 288.62 eurot; elukindlustus 40 eurot; väikelaen 69 eurot; G4S koduvalve 24 eurot; telefoniarved (hageja ja tema abikaasa) 45 eurot; internet 22 eurot; toit ja olme 500 eurot; teine ülalpeetav 270 eurot (lapse ülalpidamise miinimummäär); autoliising 305.25 eurot; autokindlustused ja kasko 92 eurot; bensiin 127 eurot; autode remont ja hooldus summa X tulevikus; kulutused enda vajadustele ja tervisele ning hobidele; kostja elatis 450 eurot.
  3. Arvestades hageja poolt esile toodud põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud igakuised vajadused on järgmised: Kulu nimetus kodulaen kommunaalkulud elukindlustus väikelaen G4S koduvalve telefoniarved (hageja ja tema abikaasa) Kulu suurus, Kohtu kommentaar eurot 100 Tõendatud ja põhjendatud kulu (I kd, tlk 104) 288.62 Tõendatud ja põhjendatud kulu (I kd, tlk 105-110) 0 Tõend I kd, tlk
  4. Kohus leiab, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. 69 Kulu on tõendatud (I kd, tlk 112). 0 Tõend I kd, tlk
  5. Kohus leiab, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. 30 Tõend I kd, tlk
  6. Tõendatud igakuiselt summas 30 eurot. 14
(18)internet 22 toit ja olme 500 teine ülalpeetav 65,88 autoliising 305,25 autokindlustused ja kasko 92 bensiin 127 autode remont ja hooldus tulevikus 15 kulutused enda vajadustele ja tervisele ning hobidele 20 kostja elatis 0 Kulu on tõendatud (I kd, tlk 122 - 126). Eeldades, et hageja perekonnas elab kolm inimest, kulu suurus mõistlik. Kuivõrd käesolevas tabelis esile toodud kulud hõlmavad kogu pere kulusid ning hageja elab oma teise lapsega koos ja võtab osa tema kasvatamisest vahetult, siis puudub alus arvestada hageja teise lapse ülalpidamiskohustust seadusjärgses määras. Küll aga tuleb arvestada lasteaia kohatasu (I kd, tlk 140). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 126 pöördel). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 127- 129 pöördel, tlk 130 pöördel). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 131-132). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 130). Arvestuslik periood 1 aasta, kulu suurus 170 eurot. Tõendamata. Siiski on põhjendatud lugeda igakuiseks tervishoiukuluks 20 eurot kogu pere kohta (hooaja haiguste ravi, vitamiinid jms). Puudub alus arvestada, kuivõrd käesoleval juhul on vaja välja selgitada, millises ulatuses on hageja võimeline pärast ülaltoodud kulude kandmist elatist maksma. 15
(18)Kokku: 1634,75
  1. Seega on hageja perekonna igakuised tõendatud ning põhjendatud ja vajaliku kulud kokku 1634,75 eurot. Kuivõrd hageja perekonnas elab 2 täiskasvanut ja 1 alaealine laps, siis on hageja kanda igakuine kulu summas 817,38 eurot (1634,75 / 2). Kohus lähtub siinjuures asjaolust, et menetluse käigus on muutunud hageja perekonna majanduslik seis ning hageja ei ole enam ainuke sissetulekuallikas – vaidlustamata asjaoludel on hageja elukaaslane asunud samuti sissetulekut teenima, mistõttu osaleb ka tema eelduslikult pere kulude kandmises.
  2. Hageja perekonna igakuised sissetulekud on järgnevad: hageja töötasu on ca 1000 eurot kuus (neto; I kd, tlk 133 palgatõend); hageja ettevõtlus - X X Group investeeringu tulu keskmiselt 324.16 eurot kuus; lisandub hageja abikaasa töötasu; lapsetoetus 60 eurot. Kostja on esile toonud, et hageja on menetluse käigus asunud tegelema ettevõtlusega läbi äriühingu X OÜ (rk x). Hageja on väidet kinnitanud. Hageja omandis on korteriomand X (perekonna eluase), turuväärtusega 190 000 – 200 000 eurot ning arvestades laenumaksete suurust, tuleb eeldada, et hageja on enamuse korteri hinnast pangale välja maksnud. Hageja omandis on 1-toaline 50 m2 korter turuväärtusega 45 000 eurot, mis asub xxx, elamukompleksi „Puerto Principe 2“
  3. korrusel (II kd, tlk 35, väljavõte). Hageja omandis on sõiduauto Honda Civic Tourer (v.a 2015, reg nr xxx). Lisaks on perekonna kasutuses liisitud sõiduauto Honda HR-V (v.a 2016, reg nr xxx). Hageja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Hagejale kuuluvatel arveldusarvetel puuduvad olulise suurusega rahalised hoiused. Eeltoodust nähtub, et hageja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd halb nagu ta oma menetlusdokumentides esile on toonud. Hageja igakuised kulud ei ole sedavõrd suured, et tema sissetulekust nende katmiseks ei piisa. Hagejat abistab kulude katmisel ka tema abikaasa, kes on asunud menetluse ajal sissetulekut teenima. Lisaks on perekonna omandis 2 suhteliselt uut sõiduautot, mis moodustavad märkimisväärse osa pere kuludest – parimal juhul piisab perekonna vajaduste rahuldamiseks ühest autost. See võimaldaks säästa kütuse, kindlustuse, hoolduse ja liisingumaksete arvelt ca 400 ja enam eurot kuus. Olukorras, kus hageja viitab majanduslikule raskusele, on mitme sõiduki pidamine vastuoluline. Veelgi enam, hageja pere elukohaks on kallihinnaline luksuskinnisvara, lisaks kuulub hagejale korter Hispaanias. Hispaania korter on pelgalt toreduslik ega ole pere jaoks vältimatult vajalik. Korteri müümisel on hagejal võimalik täita probleemideta kostja ülalpidamiskohustust ning kustutada väidetavaid võlgnevusi (laenud eraisikutelt jms on tõendamata). Ka juhul, kui vastab tõele, et korter on ostetud vennalt saadud laenuraha eest, jääb laenusumma tasumise järgselt üle vähemalt 20 000 euro ulatuses vabu vahendeid, mille arvelt on hagejal võimalik oma kohustusi täita. Hageja heast majanduslikust olukorrast annab aimu ka asjaolu, et hageja on asunud tegelema ettevõtlusega, kusjuures on kinnitanud, et see on algusjärgus ja nõudvat suuri investeeringuid. Olukorras, kus isik saab teha ettevõtlusega alustamiseks suuri investeeringuid, ei ole usutav, et isiku majanduslik olukord on sedavõrd halb, et puudub võimalus kostjale kokkulepitud määras elatist maksta. Asjakohatud on hageja väited, mis puudutavad säästude kogumist. Hageja huvi säästude olemasolule ei kaalu üles kostja õigust saada oma vajadusele vastavat ülalpidamist. Hageja võib asuda säästusid koguma siis, kui seadusest ja lepingutest tulenevad rahalised kohustused on kohaselt täidetud ning pärast seda jääb veel rahalisi vahendeid üle. 16
(18)Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda. Kostja emale kuuluvad korteriomandid xxx (registriosa nr x, pere eluase), ning investeeringuna omandatud korteriomandid xxx (registriosa nr x) ja xx (registriosa nr x), lisaks kinnisasi xxx (registriosa nr x; elamumaa). V. X kasutuses on liisinguandja sõiduauto Audi A6 (v.a 2014, reg nr xxx). V. X neto töötasu on 2019.a olnud keskmiselt 3 541 eurot kuus (vt EMTA tõend), sellele lisandub lapse isa makstav elatis 450 eurot kuus ning lapsetoetus 60 eurot kuus. Kokku on kostja ema igakuine sissetulek keskmiselt ca 4 000 eurot.
  1. X korterite eest tasub V. X igakuiseid laenumakseid kahe laenulepingu järgi kokku 1041,92 €. Sellele lisanduvad korterite kindlustusmaksed kokku ca 33.50 € kuus. Korterite valdus on antud V. Xle kuuluvale äriühingule X X OÜ väljaüürimise eesmärgil (II kd, tlk 6-9 - üleandmisaktid). Kõik korterite kasutamisega seotud kõrvalkulud kannavad üürnikud ja neid kostja ema ei kanna. Ettevõtte majandusaasta aruandest (II kd, tlk 17 kasumiaruanne) nähtub, et see teenib kasumit. V. X kasutuses on liisinguauto, mille eest ta tasub makseid ca 417 € kuus. Kokku on tema laenumaksed ca 1500 eurot kuus (II kd, tlk 4-5). Pere eluasemeks oleva korteri laen on tasutud. Igakuised kulud seoses eluasemega on keskmiselt 281 eurot kuus, millest pool on kostja ning pool tema ema osa. Igakuised kulud toidule ja majapidamisarvetele on keskmiselt 370 eurot kuus, millest pool 185 eurot on kostja ema kulu. Pere kulutab apteegis keskmiselt 110-120 eurot kuus, kostja ema vajadused moodustavad sellest 25-35 eurot. Kostja ema kulud kütusele (autole) on 183 eurot kuus (dtl 649 - aruanne), ravile 270 eurot kuus (dtl 650-651 - aruanne) ning muudele kuludele (riided, juuksur, kosmeetika, sport) keskmiselt 350 eurot kuus (tõendamata). Kostja ema igakuised kulud (kostjale tehtavaid kulusid arvestamata) moodustavad 2663 eurot. Vaatamata sellele, et osa kulusid on tõendamata, siis arvestades kostja ema keskmist sissetulekut (kokku ca 4000 eurot kuus), on tal piisavalt vahendeid, et eelnimetatud kulusid kanda.
  2. Kostja ema majanduslik seisukord on väga hea. Suurt laenukoormust aitab teenindada suur sissetulek. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et laenukoormus on otseselt seotud kostja ema investeeringutega. Investeeringud toodavad ka piisavalt tulu üürimaksete näol, kuid need laekuvad kostja emale kuuluvasse ettevõttesse, kust soovi korral on kostja emal ainukese juhatuse liikmena ning ainuosanikuna võimalik otsustada nende väljamaksmine dividendidena või mõnel muul moel. Pere eluasemega seonduvalt laenukohustused puuduvad. Kostja emale kuulub ka elamumaa Laulasmaal, mis on rahaliste raskuste korral võimalik müüa, tegemist ei ole vältimatult vajaliku kinnistuga. Seega on kostja emal piisavalt rahalisi vahendeid, et kostja ülalpidamiseks vajalikke vältimatuid kulusid kanda.
  3. Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et kumbki vanem peaks pärast kostjale makstavate toetuste mahaarvamist kandma kostja ülalpidamiskulusid summas 430,24 eurot kuus, tuleb hagi rahuldada osaliselt ning vähendada kostja ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suurust 450 eurolt 430,24 euroni.
  4. Nimetatud ulatuses kostja ülalpidamiskohustuse täitmine ei valmista raskusi kummalegi vanemale ning võimaldab tagada kostjale harjumuspärase elu, arvestades sealjuures ka tema erivajadusi.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 65.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg 4 kohaselt näeb kohus 17

(18)menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 66. Tegemist oli alaealise lapse ülalpidamist puudutava vaidlusega. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt ja muutnud elatise suurust, kuid on teinud seda minimaalsel määral. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.