Obsah (12)
§ 394§ 389§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 831§ 832§ 84§ 121§ 83KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 18.05.2020 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-20-1994 (16930000160) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kalli
) § 389¹ lg 1, 3 - § 22 lg 3;
§ 394lg 1 järgi kokkuleppemenetluses.
Ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih Süüdistatav Maido Martin ik 38012124226; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; elukoht xxx; keskharidus; töökoht: OÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 08.05-09.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva. Tõkend-elukohast lahkumise keeld. Andres Simson (kokkuleppel) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Maido Martin
§ 389¹ lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat.
2. Süüdi mõista Maido Martin
§ 394lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
3.
§ 64
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Maido Martinile liitkaristuseks 2 (kahe) aasta pikkune vangistus. 4.
§ 68
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Maido Martini poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.05-09.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista Maido Martinile lõplikuks karistuseks 1 (ühe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kakskümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 5.
§ 74
lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Maido Martinile mõistetud karistust täitmisele, kui Maido Martin ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 6. Võttes aluseks
§ 75lg 1 kohustada Maido Martinit järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 7.
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx;
- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Maksu-ja Tolliameti poolt esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus 6000 euro ulatuses rahuldada. Võttes aluseks
§ 75
lg 2 p 1 kohus määrab, et Maido Martin on kohustatud hüvitama osaliselt tema toimepandud kuriteoga tekitatud kahju, tasudes esitatud avalikõigusliku nõude hüvitisena 6 000 (kuus tuhat) eurot 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest järgmiselt: - 15.09.2020 kuupäevaks tasuda 1 200 eurot; - 15.03.2021 kuupäevaks tasuda 1 200 eurot; - 15.09.2021 kuupäevaks tasuda 1 200 eurot; - 15.03.2022 kuupäevaks tasuda 1 200 eurot; - 15.09.2022 kuupäevaks tasuda 1 200 eurot. Avalik-õiguslik nõudeavalduse summa kanda Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, SWEDBANK EE502200221014193355 ja LUMINOR PANK EE401700017002872300. Tasumisel märkida viitenumber 003213810479. 14. Määrata, et kui Maido Martin on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 1 (ühe) osamakse tasumisega rohkem kui 15 (viisteist) päeva on Maksu- ja Tolliametil õigus algatada sundtäitmine. 15. Määrata Maido Martin katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 16.
§ 78
p 1 järgi hakkab Maido Martin katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 18.05.
- Maido Martini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 18.
§ 831
lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 12.09.2017.a määrusega 1-17-8108 arestitud Maido Martini (ik 38012124226) vara -
§ 389
¹ lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuritegudega saadud sularaha kogusummas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB arvelduskontol nr EE481010220018670014 (selgitus 1-178108). 19.
§ 832
lg 2 p 1 ja
§ 84alusel konfiskeerida 26.10.2018.a.
Harju Maakohtu määrusega nr 1-18-1846 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule X Xile (X, isikukood x) kuuluv sõiduk Audi A6, registreerimismärk on xX (VIN-kood X; sõiduki hinnaguline turuväärtus oli seisuga 24.04.2017 29 463,30 eurot), mis on paigutatud Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri asuvasse parklasse. 20. Välja mõista Maido Martinilt sundraha 876,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulu, s.o sundraha tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 73,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või 3 EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Maido Martin, 1-20-1994, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Maido Martinit süüdistatakse
§ 389
¹ lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, so maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust enam kui 40 000 eurot (
§ 121p 2 järgi enam 40 000 eurot).
Maido Martinit süüdistatakse selles, et tema aitas esitada X OÜ-l ja selle juhatuse liikmel X Xul X OÜ maksustamisperioodi
- aasta juuli kuni
- aasta märtsi (kaasaarvatud) käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid äriühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati käibemaksukohustust kokku 66 218,23 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra järgmiselt. Nimelt, X OÜ juhatuse liige X X, tegutsedes X OÜ huvides, kes tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse § 8 lg- st 1 lähtuvalt kohustatud tagama X OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, esitas Maido Martini (Martin), X Xi (X) ja X X (X) kaasabil tahtlikult ja teadlikult maksustamisperioodi
- aasta juuli kuni
- aasta märtsi kohta maksuhaldurile raamatupidaja vahendusel läbi emaksuameti X OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid. Deklaratsioonides kajastati OÜ X nimelt koostatud arveid selleks, et X OÜ saaks suurendada sisendkäibemaksu summat, mille läbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat 66 218, 23 euro võrra ja saada TsÜS § 89 mõttes näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. 4 OÜ De X (registrikood x) oli käibemaksukohustuslaseks sh ka perioodil 11.04.2011 kuni 12.06.2017 registreerimisnumbriga X ( juhatuse liige perioodil 02.05.2016 kuni 15.11.2016 X X ik x). X OÜ (registrikood x; juriidiline aadress xxx; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 05.10.2011 registreerimisnumbriga X; juhatuse liige alates 21.11.2011 X X) on maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses ja oli kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. X Eesti OÜ vastutas käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning pidi tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. KMS (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) sätestab: - § 3 lg 4 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu KMS § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures KMS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul (käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti) peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt; - § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. /…/. - § 29 lg 2 kohaselt on arvestatud käibemaks maksukohustuslase tehtud KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. /…/. - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 37 lg 7 p 1-10 kohaselt tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 5 - 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Näilikud tehingud X OÜ ja OÜ X vahel toimusid ajavahemikul
- aasta juulist kuni
- aasta märtsini (kaasaarvatud). Tegemist oli näilike tehingutega, kuivõrd nimetatud ajavahemikel X OÜ OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetanud. Näilike tehingute alusel esitas äriühingu OÜ De X varijuht Maido Martin, isikuna, kes faktiliselt juhtis nimetatud perioodidel äriühingute tegevust, OÜ De X nimelt X OÜ-le vale sisuga müügiarveid, millistel olid muuhulgas vale tasumisele kuuluv hind ja 20% määraga käibemaksu summa. Nimetatud tehingute näilisuse maksuhalduri eest varjamiseks ja eesmärgiga saada näilike tehingute tulemusel X OÜ kasutusse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid, lasi X X Maido Martini, X Xi ja X X füüsilisel ja vaimsel kaasabil kanda X OÜ pangakontolt vale sisuga arvete alusel raha De X OÜ pangakontodele. Osa OÜ De X pangakontodele kantud rahast võttis Maido Martini või X Xi korraldusel sularahaautomaatidest välja OÜ De X juhatuse liige X X. Seejuures tegutses X X variisikust juhatuse liikmena mitte OÜ De X huvides, vaid Maido Martinilt lähtuvate korralduste alusel X OÜ -le kaasabi osutamise raames. Osa OÜ De X pangakontodele kantud rahast võttis sularahaautomaatidest välja Maido Martin ise. Suurem osa OÜ De X kontodele laekunud rahast kanti Maido Martini poolt või juhtimisel edasi esialgu OÜ X pangakontole (perioodil august kuni oktoober 2016) ja alates 2016 novembrist OÜ X X pangakontodele. Seejärel kanti Maido Martini juhtimisel raha X OÜ pangakontodelt edasi OÜ X ja OÜ X pangakontodele ning seejärel võeti sularahas välja kas sularahaautomaatidest või X Capital AS kontorist. Osa OÜ X X pangakontodele laekunud rahast võttis sularahaautomaatidest või AS X kontorist välja juhatuse liige X X X. X X X tegutses juhatuse liikmena mitte OÜ X X huvides, vaid Maido Martinilt lähtuvate ja peamiselt X Xi ning X X kaudu saadud ja X OÜ-le kaasabi osutamise raames antud juhiste alustel. Osa OÜ X X pangakontole laekunud raha kanti Maido Martini poolt või juhtimisel edasi OÜ X pangakontole, millelt võttis sularaha sularahaautomaatidest välja X X kooskõlastatult Maido Martiniga. Raha väljavõtmiseks sularahaautomaatidest või AS X kontorist toimetasid X X Xi kohale X X ja Maido Martin. X X X andis OÜ X pangakontolt pärinevad rahasummad üle Maido Martinile või X Xile, kes omakorda andis sularaha edasi Maido Martinile. X OÜ-le kaasabi osutamise eest said Maido Martin, X X ja X X menetluse käigus täpselt tuvastamata suuruses kriminaaltulu. Kriminaaltulu arvestati sularahas kätte saadud summade pealt maha ning ülejäänud sularaha toimetati X OÜ-le. Maido Martin, X X ja X X organiseerisid ja panid kriminaaltulu teenimise eesmärgil enda kontrolli all toimima mitmete erinevate äriühingute kaasamisel valeandmeid sisaldavate arvete esitamise ja nende alusel laekunud raha edasise liikumise ahela kuni sularaha väljavõtmiseni ja selle X OÜ-le üleandmiseni. Selliselt osutasid Maido Martin, X X ja X X oma tegevusega X OÜ-le füüsilist ja vaimset kaasabi. Maido Martin, X X ja X X füüsiline kaasabi seisnes selles, et X OÜ-le esitati näilike tehingute alusel valeandmetega arveid, olles teadlikud, et nende esitamine on vajalik selleks, et X OÜ saaks vähendada käibemaksukohustust ja kanda nende alusel äriühingust välja raha. Samuti selles, et arvete esitamiseks loodi soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist: arved esitati käibemaksukohuslaste poolt, mis olid kaasaaitajate faktilise kontrolli all ning seetõttu toimus valearvete esitamine maksuhalduri eest varjatult näilike tehingute poolte nõusolekul. Vaimne kaasabi seisnes selles, et maksuhalduri eest tehingute näilikkuse ja arvete ebaõigsuse varjamiseks ehitati üles maksukuriteo skeem ning selle tõrgeteta, püsiv ja järjepidev toimimine tugevdas X OÜ juhatuse 6 liikme X Xu teotahet. Samuti tugevdati X Xu teotahet sellega, et kaasaaitajatele kriminaaltuluna ettenähtud rahast ülejäänud raha jõudis ilma tõrgeteta ja järjepidevalt X OÜ kasutusse, mis andis äriühingule konkurentsieelise. Selleks Maido Martin, X X ja X X kooskõlastasid oma tegevusi ja nende tegevuste varjamiseks pidasid suhtlemisel kinni konspiratsiooni reeglitest, skeemi ja oma identiteedi varjamiseks katsid kinni sularahaautomaatide videokaamerad ning sõidutasid pangakontolt raha väljavõtmiseks skeemis ära kasutatud äriühingute variisikutest juhatuse liikmed sularahaautomaatideni, AS-i X või X Capital AS-i kontorisse. Kuivõrd X OÜ ei ole OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetanud soetanud, siis ei olnud täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused. Nimelt arvetel märgitud tehingu majanduslik sisu oli vale, sest arvete alusel kaupa ega teenuseid ei müüdud ning seetõttu ei vastanud tegelikkusele ka arvetel märgitud hind ega tasumisele kuuluv käibemaks. MKS § 83 lg 4 näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta. Seega puudus X OÜ-l ja X Xul õigus kajastada sisendkäibemaksuarvestuses OÜ De X rekvisiitidega arveid. X OÜ juhatuse liige X X teadis, et OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetata ja seega teadlik ka sellest, et OÜ De X arvete alusel puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning tahtis näilikke tehingute alusel vormistatud arveid kajastada X OÜ raamatupidamises ja maksuhaldurile esitatavas sisendkäibemaksuarvestuses. Seejuures tegutses juhatuse liige X X äriühingu X OÜ huvides, sest tema tegevus oli kantud eesmärgist vähendada X OÜ maksukohustust ja saada näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. X OÜ on ajavahemikul
- aasta juuli kuni
- aasta märts kajastanud sisendkäibemaksu hulgas De X OÜ rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 397 309,40 eurot alljärgnevalt: Kuupäev Arve esitaja 31.07.2016 De X OÜ 31.08.2016 De X OÜ 30.09.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ 30.11.2016 De X OÜ 31.12.2016 De X OÜ 31.01.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 31.03.2017 De X OÜ Kõik kokku Arve nr 16-0731-1 16-0831-1 16-0930-1 16-1031-1 16-1130-1 16-1231-1 17-0131-1 17-0228-2 17-0331-1 Summa KM 20% Kokku 26610,00 5322,00 31932,00 33167,17 6633,43 39800,60 34750,00 6950,00 41700,00 25260,00 5052,00 30312,00 44400,00 8880,00 53280,00 47883,00 9576,60 57459,60 45486,00 9097,20 54583,20 40945,00 8189,00 49134,00 32590,00 6518,00 39108,00 331091,17 66218,23 397309,40 X Xu juhtimisel X OÜ arvestas OÜ-lt De X saadud vale sisuga arveid enda raamatupidamises ning maksuarvestuses. X OÜ rikkus MKS § 6 lg 1 p 1, § 6 lg 2, § 85 lg 4 ja KMS § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätetest tulenevaid nõudeid, kuna tema juhatuse liige X X tahtlikult ja järjepidevalt valitsedes ülekaaluka teadmisega esitas raamatupidaja X X vahendusel maksukohustuse vähendamise eesmärgil Maido Martini, X Xi ja X X kaasabil 22.08.2016, 14.09.2016, 20.10.2016, 19.11.2016, 20.12.2016, 23.01.2017, 20.02.2017, 20.03.2017 ja 20.04.2017 X OÜ
- aasta juuli kuni
- aasta märtsi (kaasaarvatud) maksustamisperioodi kohta käivate käibemaksudeklaratsioonide (KMD) real 5, real 12 ja real 13 ning KMD lisa INF B osas maksuhaldurile järgmisi valeandmeid: 1) kajastas 22.08.2016 esitatud 2016 juulikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 7 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 5 322 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 2) kajastas 14.09.2016 esitatud 2016 augustikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 6 633,43 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel ja KMD
- real „Enammakstud käibemaks“ enammakstud käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks ja suurenes enammakstud käibemaks; 3) kajastas 20.10.2016 esitatud 2016 septembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 6 950 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 4) kajastas 19.11.2016 esitatud 2016 oktoobrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 5 052 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 5) kajastas 20.12.2016 esitatud 2016 novembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 8 880 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 6) kajastas 23.01.2017 esitatud 2016 detsembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 9 576,60 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 7) kajastas 20.02.2017 esitatud 2017 jaanuarikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 9097,20 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 8) kajastas 20.03.2017 esitatud 2017 veebruarikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu 8 summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 8 189,00 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 9) kajastas 20.04.2017 esitatud 2017 märtsikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD
- real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 6 518,00 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel ja KMD
- real „Enammakstud käibemaks“ enammakstud käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks ja suurenes enammakstud käibemaks; X Xu juhtimisel X OÜ arvestas tahtlikult ja järjepidevalt esitas maksuhaldurile KMD-des valeandmeid, eirates MKS § 6 lg 1 p 1, § 6 lg 2, § 85 lg 4 ja KMS § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatut ja näidates KMD-de
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana ja KMD-i
- real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana ja KMD-i
- real „Enammakstud käibemaks“ enammakstud käibemaksu tegelikust suuremana ning seekaudu varjates
- aasta juuli kuni
- aasta märtsi (kaasaarvatud) maksustamisperioodi kohta käivates KMD-des käibemaksukohustust kokku 66 218,23 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra (
§ 121p 2 järgi enam 40 000 eurot).
Seega süüdistatakse Maido Martinit maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastava summa võrra, millega pani toime
§ 389¹ lg 1 - § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti Maido Martinit süüdistatakse
§ 389
¹ lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema aitas esitada X Eesti OÜ-l ja selle juhatuse liikmel X Xil X Eesti OÜ maksustamisperioodi 2016. aasta juuli kuni 2017. aasta märtsi (kaasaarvatud) käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid äriühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati käibemaksukohustust kokku 146 220,20 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra järgmiselt. Nimelt, X Eesti OÜ juhatuse liige X X, tegutsedes X Eesti OÜ huvides, kes tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse § 8 lg- st 1 lähtuvalt kohustatud tagama AS X maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, esitas Maido Martini (Martin), X Xi (X) ja X X (X) kaasabil tahtlikult ja teadlikult maksustamisperioodi 2016. aasta juuli kuni 2017. aasta märtsi kohta X Eesti OÜ maksuhaldurile raamatupidaja vahendusel läbi e-maksuameti käibedeklaratsioonides valeandmeid. Deklaratsioonides kajastati OÜ X ja OÜ De X nimelt koostatud arveid selleks, et X Eesti OÜ saaks suurendada sisendkäibemaksu summat, mille läbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat 146 220,20 euro võrra ja saada TsÜS § 89 mõttes näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. 9 OÜ X (registrikood
- x)oli käibemaksukohustuslaseks perioodil 21.04.2016 kuni 09.09.2016 registreerimisnumbriga X (juhatuse liige perioodil 21.07.2016 kuni 22.05.2017 X X ik x; juhatuse liige perioodil 19.04.2016 kuni 01.09.2016 X X ik x). OÜ De X (registrikood
- x)oli käibemaksukohustuslaseks sh ka perioodil 11.04.2011 kuni 12.06.2017 registreerimisnumbriga X ( juhatuse liige perioodil 02.05.2016 kuni 15.11.2016 X X ik x). X Eesti OÜ (registrikood x; juriidiline aadress xxx; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 06.05.2014 registreerimisnumbriga X; juhatuse ainuliige alates 29.05.2014 X X) on maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses ja oli kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. X Eesti OÜ vastutas käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning pidi tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Näilikud tehingud X Eesti OÜ ja OÜ X vahel toimusid ajavahemikul 2016. aasta juulist kuni 2016. aasta augustini ning X Eesti OÜ ja OÜ De X vahel ajavahemikul 2016. aasta septembrist kuni 2017. aasta märtsini (kaasaarvatud). Tegemist oli näilike tehingutega, kuivõrd nimetatud ajavahemikel X Eesti OÜ OÜ-lt X ja OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetanud. Näilike tehingute alusel esitas äriühingu OÜ X ja OÜ De X varijuht Maido Martin, isikuna, kes faktiliselt juhtis nimetatud perioodidel äriühingute tegevust, OÜ X ja OÜ De X nimelt X Eesti OÜ-le vale sisuga müügiarveid, millistel olid muuhulgas vale tasumisele kuuluv hind ja 20% määraga käibemaksu summa. Nimetatud tehingute näilisuse maksuhalduri eest varjamiseks ja eesmärgiga saada näilike tehingute tulemusel X Eesti OÜ kasutusse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid, lasi X X Maido Martini, X Xi ja X X füüsilisel ja vaimsel kaasabil kanda X Eesti OÜ pangakontolt vale sisuga arvete alusel raha. Selliselt alates 2016 aasta augustist kuni 2016 aasta septembrini kanti raha OÜ X pangakontodele, mille üle omas kontrolli varijuht Maido Martin, kelle korraldusel pangakontodele kantud raha võeti osaliselt sularahas välja ja osaliselt kanti edasi OÜ X ja OÜ X pangakontodele ning seejärel võeti sularahas välja kas sularahaautomaatidest või X Capital AS kontorist. Alates 2016. aasta oktoobrist kanti X Eesti OÜ pangakontolt raha OÜ De X OÜ pangakontodele, mille üle omas kontrolli varijuht Maido Martin. Seejärel kanti Maido Martini juhtimisel OÜ De X pangakontodelt raha X OÜ pangakontodele ning sealt edasi OÜ X ja OÜ X pangakontodele ning seejärel võeti sularahas välja kas sularahaautomaatidest või X Capital AS kontorist. Osa OÜ De X pangakontodele kantud rahast võttis Maido Martini või X Xi korraldusel sularahaautomaatidest välja OÜ De X juhatuse liige X X. Seejuures tegutses X X variisikust juhatuse liikmena mitte OÜ De X huvides, vaid Maido Martinilt lähtuvate korralduste alusel X Eesti OÜ-le kaasabi osutamise raames. Osa OÜ De X pangakontodele kantud rahast võttis sularahaautomaatidest välja Maido Martin ise. Suurema osa OÜ De X pangakontodele X Eesti OÜ-lt laekunud rahast kandis Maido Martin ise või tema juhtimisel teised isikud edasi erinevate äriühingute pangakontodele, millele oli Maido Martinil juurdepääs. Nii kanti OÜ De X kontodele kantud rahast Maido Martini poolt või tema juhtimisel edasi kuni 2016 aasta oktoobri lõpuni OÜ X pangakontole ja alates 2016. aasta novembrikuust OÜ X X pangakontodele. Osa OÜ X X pangakontodele laekunud rahast võttis sularahaautomaatidest või AS X kontorist välja juhatuse liige X X X. X X X tegutses juhatuse liikmena mitte OÜ X X huvides, vaid Maido Martinilt lähtuvate ja peamiselt X Xi ning X X kaudu saadud ja X Eesti OÜ-le kaasabi osutamise raames antud juhiste alustel. Osa OÜ X X pangakontole laekunud raha kanti Maido Martini poolt või juhtimisel edasi OÜ X pangakontole, millelt võttis sularaha sularahaautomaatidest välja X X kooskõlastatult Maido Martiniga. Raha väljavõtmiseks sularahaautomaatidest või AS X kontorist toimetasid X X Xi kohale X X ja Maido Martin. X X X andis OÜ X pangakontolt pärinevad rahasummad üle Maido Martinile või X Xile, kes omakorda andis sularaha edasi Maido Martinile. X Eesti OÜ-le kaasabi osutamise eest said Maido Martin, X X 10 ja X X menetluse käigus täpselt tuvastamata suuruses kriminaaltulu. Kriminaaltulu arvestati sularahas kätte saadud summade pealt maha ning ülejäänud sularaha toimetati X Eesti OÜ-le. Maido Martin, X X ja X X organiseerisid ja panid kriminaaltulu teenimise eesmärgil enda kontrolli all toimima mitmete erinevate äriühingute kaasamisel valeandmeid sisaldavate arvete esitamise ja nende alusel laekunud raha edasise liikumise ahela kuni sularaha väljavõtmiseni ja selle X Eesti OÜle üleandmiseni. Selliselt osutasid Maido Martin, X X ja X X oma tegevusega X Eesti OÜ-le füüsilist ja vaimset kaasabi. Maido Martin, X X ja X X füüsiline kaasabi seisnes selles, et X Eesti OÜ-le esitati näilike tehingute alusel valeandmetega arveid, olles teadlikud, et nende esitamine on vajalik selleks, et X Eesti OÜ saaks vähendada käibemaksukohustust ja kanda nende alusel äriühingust välja raha. Samuti selles, et arvete esitamiseks loodi soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist: arved esitati käibemaksukohuslaste poolt, mis olid kaasaaitajate faktilise kontrolli all ning seetõttu toimus valearvete esitamine maksuhalduri eest varjatult näilike tehingute poolte nõusolekul. Vaimne kaasabi seisnes selles, et maksuhalduri eest tehingute näilikkuse ja arvete ebaõigsuse varjamiseks ehitati üles maksukuriteo skeem ning selle tõrgeteta, püsiv ja järjepidev toimimine tugevdas X Eesti OÜ juhatuse liikme X Xi teotahet. Samuti tugevdati X Xi teotahet sellega, et kaasaaitajatele kriminaaltuluna ettenähtud rahast ülejäänud raha jõudis ilma tõrgeteta ja järjepidevalt X Eesti OÜ kasutusse, mis andis äriühingule konkurentsieelise. Selleks Maido Martin, X X ja X X kooskõlastasid oma tegevusi ja nende tegevuste varjamiseks pidasid suhtlemisel kinni konspiratsiooni reeglitest, skeemi ja oma identiteedi varjamiseks katsid kinni sularahaautomaatide videokaamerad ning sõidutasid pangakontolt raha väljavõtmiseks skeemis ära kasutatud äriühingute variisikutest juhatuse liikmed sularahaautomaatideni, AS-i X või X Capital AS-i kontorisse. Kuivõrd X Eesti OÜ ei ole OÜ-lt X ja OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetanud soetanud, siis ei olnud täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused. Nimelt arvetel märgitud tehingu majanduslik sisu oli vale, sest arvete alusel kaupa ega teenuseid ei müüdud ning seetõttu ei vastanud tegelikkusele ka arvetel märgitud hind ega tasumisele kuuluv käibemaks. MKS § 83 lg 4 näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta. Seega puudus X Eesti OÜ-l ja X Xil õigus kajastada sisendkäibemaksuarvestuses OÜ X ja OÜ De X rekvisiitidega arveid. X Eesti OÜ juhatuse liige X X teadis, et OÜ-lt X ja OÜ-lt De X teenuseid ega kaupu ei soetata ja seega teadlik ka sellest, et OÜ X ja OÜ De X arvete alusel puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning tahtis näilike tehingute alusel vormistatud arveid kajastada X Eesti OÜ raamatupidamises ja maksuhaldurile esitatavas sisendkäibemaksuarvestuses. Seejuures tegutses juhatuse liige X X äriühingu X Eesti OÜ huvides, sest tema tegevus oli kantud eesmärgist vähendada X Eesti OÜ maksukohustust ja saada näilike tehingute tulemusel ebaausa konkurentsieelisena äriühingu kasutusesse raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid. X Eesti OÜ on ajavahemikul 2016. aasta juuli kuni 2016. aasta august kajastanud sisendkäibemaksu hulgas OÜ X rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 29 077 eurot ja ajavahemikul 2016. aasta september kuni 2017. aasta märts kajastanud sisendkäibemaksu hulgas OÜ De X rekvisiitidega ostuarved kogusummas 117 143,20 eurot alljärgnevalt: Kuupäev Arve esitaja 12.07.2016 X OÜ 27.07.2016 X OÜ 29.07.2016 X OÜ juuli 2016 kokku 9.08.2016 X OÜ 15.08.2016 X OÜ Arve nr Summa KM 20% Kokku 201607122 5850,00 1170,00 7020,00 201607272 11695,00 2339,00 14034,00 201607293 5250,00 1050,00 6300,00 22795,00 4559,00 27354,00 201608092 9200,00 1840,00 11040,00 201608152 8550,00 1710,00 10260,00 11 15.08.2016 X OÜ 18.08.2016 X OÜ 18.08.2016 X OÜ 19.08.2016 X OÜ 23.08.2016 X OÜ 25.08.2016 X OÜ 25.08.2016 X OÜ 30.08.2016 X OÜ 31.08.2016 X OÜ august 2016 kokku 19.09.2016 De X OÜ 21.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 29.09.2016 De X OÜ 30.09.2016 De X OÜ 30.09.2016 De X OÜ september 2016 kokku 12.10.2016 De X OÜ 14.10.2016 De X OÜ 27.10.2016 De X OÜ 28.10.2016 De X OÜ 28.10.2016 De X OÜ 28.10.2016 De X OÜ 28.10.2016 De X OÜ 28.10.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ 31.10.2016 De X OÜ oktoober 2016 kokku 8.11.2016 De X OÜ 21.11.2016 De X OÜ 25.11.2016 De X OÜ 29.11.2016 De X OÜ 29.11.2016 De X OÜ 30.11.2016 De X OÜ 201608153 201608182 201608183 201608192 201608232 201608252 201608253 201608305 201608318 11870,00 6550,00 11270,00 6100,00 4300,00 4700,00 4500,00 22000,00 33550,00 122590,00 1609191 7000,00 1609211 14525,00 1609291 23970,00 1609292 5943,00 1609293 9338,00 1609294 6130,00 1609296 5842,00 1609297 9400,00 1909295 4989,00 1609307 7480,00 1609308 4980,00 99597,00 1610121 10220,00 1610141 1540,00 1610271 14960,00 1610281 1900,00 1610282 3850,00 1610283 2900,00 1610286 21016,00 1610287 3810,00 16103111 9120,00 16103112 2850,00 1610316 2960,00 1610317 3380,00 1610318 14270,00 92776,00 1611081 5970,00 1611211 1900,00 1611252 6500,00 1611295 3000,00 1611296 13240,00 1611302 20040,00 2374,00 14244,00 1310,00 7860,00 2254,00 13524,00 1220,00 7320,00 860,00 5160,00 940,00 5640,00 900,00 5400,00 4400,00 26400,00 6710,00 40260,00 24518,00 147108,00 1400 8400,00 2905 17430,00 4794 28764,00 1188,6 7131,60 1867,6 11205,60 1226 7356,00 1168,4 7010,40 1880 11280,00 997,8 5986,80 1496 8976,00 996 5976,00 19919,4 119516,40 2044 12264,00 308 1x,00 2992 17952,00 380 2280,00 770 4620,00 580 3480,00 4203,2 25219,20 762 4572,00 1824 10944,00 570 3420,00 592 3552,00 676 4056,00 2854 17124,00 18555,2 111331,20 1194 7164,00 380 2280,00 1300 7800,00 600 3600,00 2648 15888,00 4008 24048,00 12 30.11.2016 De X OÜ 30.11.2016 De X OÜ 30.11.2016 De X OÜ 30.11.2016 De X OÜ november 2016 kokku 12.12.2016 De X OÜ 20.12.2016 De X OÜ 23.12.2016 De X OÜ 23.12.2016 De X OÜ 23.12.2016 De X OÜ 30.12.2016 De X OÜ 30.12.2016 De X OÜ detsember 2016 kokku 23.01.2017 De X OÜ 26.01.2017 De X OÜ 27.01.2017 De X OÜ 31.01.2017 De X OÜ jaanuar 2017 kokku 27.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ 28.02.2017 De X OÜ veebruar 2017 kokku 29.03.2017 De X OÜ 30.03.2017 De X OÜ 30.03.2017 De X OÜ 30.03.2017 De X OÜ 31.03.2017 De X OÜ 31.03.2017 De X OÜ 31.03.2017 De X OÜ märts 2017 kokku Kõik kokku 1611304 1611305 1611306 1611307 4170,00 834 5004,00 7180,00 1436 8616,00 17580,00 3516 21096,00 7320,00 1464 8784,00 86900,00 17380 104280,00 1612121 1900,00 380 2280,00 1612201 9290,00 1858 11148,00 1612231 10200,00 2040 12240,00 1612232 1900,00 380 2280,00 1612233 13070,00 2614 15684,00 1612302 42100,00 8420 50520,00 1612303 12960,00 2592 15552,00 91420,00 18284 109704,00 1701231 1900,00 380 2280,00 1701262 5020,00 1004 6024,00 1701271 5280,00 1056 6336,00 1701315 25500,00 5100 30600,00 37700,00 7540 45240,00 1702271 15300,00 3060 18360,00 1702273 16150,00 3230 19380,00 1702283 23400,00 4680 28080,00 1702285 20300,00 4060 24360,00 1702286 7380,00 1476 8856,00 1702287 10700,00 2140 12840,00 1702288 4950,00 990 5940,00 98180,00 19636 117816,00 1703292 4120,00 824 4944,00 1703303 14300,00 2860 17160,00 1703304 6680,00 1336 8016,00 1703305 11270,00 2254 13524,00 17033110 11320,00 2264 13584,00 17033111 2750,00 550 3300,00 17033112 28703,00 5740,6 34443,60 79143,00 15828,6 94971,60 731101,00 146220,20 877321,20 X X juhtimisel X Eesti OÜ arvestas OÜ-lt X ja OÜ-lt De X saadud vale sisuga arveid enda raamatupidamises ning maksuarvestuses. X Eesti OÜ rikkus MKS § 6 lg 1 p 1, § 6 lg 2, § 85 lg 4 ja KMS § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätetest tulenevaid nõudeid, kuna tema juhatuse liige X X tahtlikult ja järjepidevalt valitsedes ülekaaluka teadmisega esitas raamatupidaja X X vahendusel maksukohustuse vähendamise eesmärgil Maido Martini, X Xi ja X X kaasabil 19.08.2016, 21.09.2016, 19.10.2016, 21.11.2016, 22.12.2016, 20.01.2017, 21.02.2017, 20.03.2017 ja 21.04.2017 X Eesti OÜ 2016. aasta juuli kuni 2017. aasta märtsi (kaasaarvatud) 13 maksustamisperioodi kohta käivate käibemaksudeklaratsioonide (KMD) real 5, real 12 ja real 13 ning KMD lisa INF B osas maksuhaldurile järgmisi valeandmeid: 10) kajastas 19.08.2016 esitatud 2016 juulikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 4559 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 11) kajastas 21.09.2016 esitatud 2016 augustikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 24 518 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 12) kajastas 19.10.2016 esitatud 2016 septembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 19 919,40 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 13) kajastas 21.11.2016 esitatud 2016 oktoobrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 18 555,20 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 14) kajastas 22.12.2016 esitatud 2016 novembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 17 380 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 15) kajastas 20.01.2017 esitatud 2016 detsembrikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 18 284 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 16) kajastas 21.02.2017 esitatud 2017 jaanuarikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 7540 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel arvutamisel ja KMD 13. real 14 „Enammakstud käibemaks“ enammakstud käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks ja suurenes enammakstud käibemaks; 17) kajastas 20.03.2017 esitatud 2017 veebruarikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 19 636 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks; 18) kajastas 21.04.2017 esitatud 2017 märtsikuu KMD lisa INF B osas tegelikkusele mittevastavat kauba/teenuse soetust OÜ-lt De X. Samuti kajastas KMD-s alusetult ehk vastuolus KMS § 29 lg 1, 2, 3 p 1 ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustega KMD 5. real „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata“ sisendkäibemaksu hulgas OÜ-lt De X lähtuvate vale sisuga arvete alusel 15 828,60 eurot, mida arvestas alusetult ka KMD 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel. Selle tulemusena vähenes sama summa võrra tasumisele kuuluv käibemaks. X X juhtimisel X Eesti OÜ tahtlikult ja järjepidevalt esitas maksuhaldurile KMD-des valeandmeid, eirates MKS § 6 lg 1 p 1, § 6 lg 2, § 85 lg 4 ja KMS § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatut ja näidates KMD-de 12. real „Tasumisele kuuluv käibemaks“ äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana ja KMD-i 13. real „Enammakstud käibemaks“ enammakstud käibemaksu tegelikust suuremana ning seekaudu varjates 2016. aasta juuli kuni 2017. aasta märtsi (kaasaarvatud) maksustamisperioodi kohta käivates KMDdes käibemaksukohustust kokku 146 220,20 eurot ehk enam kui suurele kahjule vastava summa võrra (
§ 121p 2 järgi enam 40 000 eurot).
Seega süüdistatakse Maido Martinit maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust enam kui suurele kahjule vastava summa võrra, millega pani toime
§ 389¹ lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti Maido Martinit süüdistatakse
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava rahapesu toimepanemises, mis seisnes järgnevas.
Maido Martin teenis ajavahemikul 05.08.2016 kuni 01.05.2017 kriminaaltulu, mis oli saadud maksukuritegudele kaasaaitamise eest. Nimelt sai Maido Martin eelnevalt süüdistuses toodud viisil (vt süüdistuse p-d 3.1 ja 3.2.) X OÜ-lt, X Xult, X Eesti OÜ-lt ja X Xilt kriminaaltulu OÜ De X ja OÜ X poolt X Eesti OÜ-ga ja X OÜ-ga näilike tehingute tegemise, võltsarvete esitamise ja arvete alusel ülekannetena laekunud rahade sularahas väljavõtmise ja maksukuritegude täideviijatele X Eesti OÜ-le ja X OÜ-le tagastamise eest. Maido Martin teenis menetluse käigus täpselt tuvastamata kogusummas kriminaaltulu, kuid mitte vähem kui 1% X OÜ ja X Eesti OÜ poolt OÜ-le De X ja OÜ-le X võltsarvete alusel ülekantud raha summadelt. X Eesti OÜ-lt laekus kuriteo toimepanemisel X OÜ-le 134 938 eurot ja De X OÜ-le 617 206 eurot ning X OÜ-lt De X OÜ-le 397 309,40 eurot. Seega teenis Maido Martin isiklikult vähemalt 11 494,53 eurot kriminaaltulu (134 938 + 617 206 + 397 309,4 = 1 149 453,40 x 0,01 eurot) ning koos teiste maksukuritegudele kaasaaitajatega X Xga ja X Xiga kokku vähemalt 34 483,59 eurot (11 494,53 eurot x 3), kuivõrd iga kaasaaitaja teenis vähemalt 1% võltsarvete alusel ülekantud raha summadelt. Kriminaaltuluna tasutud summad laekusid X OÜ-lt ja X Eesti OÜ-lt OÜ-tele De X ja X arvelduskontodele ning sularahana jõudsid Maido Martini kätte peale seda kui need OÜ De X, OÜ 15 X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X pangakontodelt ja X AS-i ning X Capital AS-i kaudu Maido Martini, X Xi ning X X tegevuse tulemusena sularahas välja võeti. Rahapesu toimepanemise eel, s.o 26.01.2017-ks kuupäevaks, oli X OÜ-lt ja OÜ-lt X Eesti Maido Martini kontrollitavate variäriühingute pangakontodele laekunud kokku 738 606, 60 eurot (vastavalt 254 484,20 eurot ning 134 938 eurot ja 349 184,40 eurot). Seega teenis Maido Martin selleks ajaks vähemalt 7 386,07 eurot kriminaaltulu (1% laekunud summadelt). Maido Martin, olles rahapesu toimepanemise eel saanud kirjeldatud maksukuritegudele kaasaaitamise eest (vt süüdistuse p-d 3.1 ja 3.2.) vähemalt 7 386,07 eurot kriminaaltulu, ajavahemikus jaanuar 2017 kuni aprill 2017 korraldas vastavalt seatud teoplaanile elukaaslase X X´i vaimsel ja füüsilisel kaasabil kuritegelikul teel saadud vara moondamise ja varjamise selleks, et varjata 7 386,07 euro tõelist olemust, päritolu, asukohta, omandiõiguse ja käsutamisviisi. Moondamistegevuste toimepanemiseks kasutas Maido Martin lisaks X X´i kaasabile äriühinguid OÜ De X (perioodil 21.07.2016 kuni 22.05.2017 juhatuse liige X X), X OÜ (alates 05.10.2015 juhatuse liige Maido Martin) ja Soome äriühingu X OY (esindaja X X), milliseid kõiki kontrollis ja faktiliselt juhtis Maido Martin. OÜ De X on süüdistuses toodud äriühing, mida kasutati maksukuritegudele kaasabi osutamiseks ja kriminaaltulu teenimiseks. Rahapesu toimepanemisele eelnes 17.01.2017 OÜ De X pangaarvelt nr X Belgias asuvale ettevõttele ECADIS NV/SA 18 670 euro ülekandmine Audi A6 eest. Antud toimingu aluseks olnud tehingut Maido Martin kasutas ära rahapesu toimepanemisel. Osa kriminaaltuluna teenitud rahast jõudis Maido Martini käsutusse süüdistuses nimetatud maksukuritegudele kaasaaitamise eest jaanuaris 2017, moodustades menetluse käigus täpselt tuvastama osa OÜ X arveldusarvetelt välja võetud sularahast summas kokku 42 500 eurot (18.01.2017 21 500 eurot ja 23.01.2017 21 000 eurot) ning segunes Maido Martini valduses oleva varasemalt kätte saadud kuriteo toimepanemisega teenitud kriminaaltuluga ja eeldatava kuriteoga saadud laiendatud kriminaaltuluga
§ 83-2 mõttes.
Laiendatud kriminaaltulu pärines menetluse käigus tuvastamata Maido Martini poolt toimepandud kuritegude toimepanemisest. 26.01.2017 tegi Maido Martin OÜ X pangakaardi valdajana aadressil Tallinn, Tornimäe 2 asuvas sularahaautomaadis sularaha sissemaksed summas 15 050 eurot OÜ X pangakontole nimetatud mittelegaalsete vahendite arvelt, milliste hulka kuulus ka X OÜ-le ja X Eesti OÜ-le osutatud kaasabi eest teenitud kriminaaltulu summas 7 386,07 eurot, sh kriminaaltulu see osa, mis pärines eelnevalt OÜ X X ja OÜ X arveldusarvetelt välja võetud sularahast. Antud tegevuse eesmärgiks oli varjata raha seost kuriteoga ja jätta kolmandatele isikutele mulje, et tegemist on X OÜ legaalse majandustegevuses kasutatava varaga. Maido Martini elukaaslase X Xi omandis on alates 26.01.2016 olnud sõiduk Audi A8 reg.nr xX, mis oli soetatud Maido Martinilt saadud eeldatava kuriteoga teenitud laiendatud kriminaaltuluga
§ 83-2 mõttes.
Laiendatud kriminaaltulu pärines menetluse käigus tuvastamata Maido Martini poolt toimepandud kuriteo toimepanemisest. Antud sõiduautot kasutas Maido Martin ajavahemikul 01.12.2016 kuni 19.01.2017 maksukuritegudele kaasaaitamise käigus ning ka rahapesu plaani täideviimiseks nõutava tingimuse loomiseks. 25.01.2017 sõlmisid Maido Martin X OÜ esindajana ja X X müügilepingu, mille kohaselt X X müüs 15 000 euro eest X OÜ-le sõiduki Audi A8 reg.nr xX. Antud tehingu tegemisel ei lähtunud Maido Martin X OÜ huvidest vaid kasutas äriühingut käsundi täitmiseks. Selliselt rahapesu toimepanemise eesmärgil lõid Maido Martin, X Xi kaasabil ja Maido Martini käsundit täitnud OÜ-t X ära kasutades rahapesu toimepanemisel tingimused selleks, et X OÜ saaks eelnevalt sularahas sissemakstud 15 000 eurot, milliste hulka kuulus kriminaaltulu 7 386,07 eurot, järgnevateks moondamis- ja varjamistegevusteks X Xi pangakontole üle kanda. Seejärel, 16 vastavalt OÜ DLR Teenused poolt 15.05.2017 Liiklusregistrile esitatud 06.03.2017 müügilepingule, X OÜ, täites Maido Martini käsundit, müüs sõiduautot OÜ-le DLR Teenused hinnaga 14 000 eurot, mis müügilepingu kohaselt sai Maido Martini poolt juhitav OÜ X. Kuni 15.05.2017 oli sõiduauto omanikuks X X. 26.01.2017 kandis Maido Martini käsundit täitnud X OÜ X Xi pangakontole nr X 15 000 eurot selgitusega „10 X OÜ Auto ost, VIN: X“. Antud ülekanne koosmõjus sellele eelnenud müügiga võimaldas varjata X Xi pangakontole Audi A8 müügist jõudnud raha algset kuritegeliku päritolu ja jätta kolmandatele isikutele vale mulje, et tegemist on sõiduki A8 müügi eest saadud legaalse varaga. Tegelikkuses tegutses X X Maido Martinilt saadud juhtnööride järgi, selleks, et luua rahapesu toimepanemiseks vajalikud tingimused ja seekaudu aidata legaliseerida Maido Martini poolt teenitud kriminaaltulu summas 7 386,07 eurot. Samal päeval, so 26.01.2017, kandis X X vastavalt teoplaanile pangakontolt nr X, kuhu laekus 15 000 eurot X OÜ-lt, 15 000 eurot üle X OY-le. X OY-d faktiliselt juhtis Maido Martin. X X märkis ülekande selgitusesse „ VM1 X OY X Invoice No. 170126 first part VIN: X“. Antud ülekanne võimaldas varjata X OY-le pangakontole laekunud 15 000 euro algset kriminaalset päritolu ja jätta kolmandatele isikutele vale mulje, et tegemist on äriühingu legaalse majandustegevusega. Tegelikkuses loodi rahapesu toimepanemiseks vajalikud tingimused ning majandustegevuse varjus toimus kriminaaltulu vara muundamine ja ülekandmine selle edasise muundamise ja varjamise eesmärgil. Seejärel 01.02.2017 koostas Maido Martin arve NR 17-0201-1 summas 19 500 eurot, mille Maido Martini käsundi täitmisel OÜ De X esitas X OY-le. Arvel esitas Maido Martin sõiduki Audi A6 kuuluva VIN-koodi X. Sellega lõi Maido Martin eeltingimused selleks, et X OY saaks soetada sõiduautot OÜ-lt De X selle hilisemaks edasimüügiks X Xile. 04.02.2017 esitas Maido Martiniga maksukuritegude toimepanemisele kaasaaitamisel koos tegutsenud X X OÜ De X volitatud esindajana taotluse Audi A6 transiitnumbri väljastamiseks ja esitas Audi A6 ka registreerimiseelse tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolliks. 01.03.2017, 02.03.2017 kandis X X Maido Martinilt saadud juhiste järgi enda pangakontolt AS-s SEB Pank X OY-le üle kokku 9 800 eurot, viidates ülekannete selgitustes VIN-koodile X. Nimetatud ülekanded tegi X X pangakontole 01.03.2017 sissemakstud sularaha arvelt. 03.03.2017 ja 06.03.2017 kandis Maido Martini käsundit täitnud X OY OÜ De X pangaarvele X kokku 19 500, märkides selgituses Audi A6 müügiarve numbrit 17-0201-1. 08.03.2017 esitas X X OÜ De X volitatud esindajana korduva taotluse Audi A6 uue transiitnumbri väljastamiseks registreerimiseelse tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolliks. 10.03.2017 sõlmis X X Maido Martinilt saadud juhiste järgi X OY-ga müügilepingu, millega ostis 24 800 euro eest X OY-lt sõiduki Audi A6. Selliselt toimus kriminaaltulu muundamise viimane moondamistegevus ning kriminaaltulu summas 7 386,07 eurot, segunedes muu varaga, omandas lõpliku vormi sõiduautona Audi A6 kuni kriminaaltulu väärtuseni. 21.04.2017 taotles enda Audi A6 xX omanikuna liiklusregistrisse kandmist. 21.04.2017 kanti X X Audi A6 omanikuna liiklusregistrisse. Antud sõiduauto Audi A6 oli Maido Martini ja X Xi pidevas kasutuses vähemalt alates 10.02.2017 kuni autoga 08.05.2017 teostatud menetlustoiminguteni. 17 Maido Martini panus teoplaanis avaldus rahapesu plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada tema kätte jõudnud kriminaaltulu muundamist näiliselt legaalseks varaks ning milliseid tehinguid, lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride ja käsundi andmises, millisel viisil korraldada kuritegelikul teel saadud vara rahapesu. Samuti avaldus Maido Martini teopanus tema faktilise kontrolli all olevate äriühingute OÜ De X, X OÜ ja X OY ning X Xi kaasaamises ja X Xi teotahtluse tugevdamises teha Maido Martini juhtnööride alusel näilisi tehinguid, võimaldada kanda enda pangakontole, hoida ja seejärel teostada laekunud kuritegelikul teel saadud vara ülekannet ning omandada enda nimele Maido Martinile kasutamiseks mõeldud sõiduki, võimaldades auto käsutamist Maido Martinil. Vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses § 4 (RT I, 17.11.2017, 2) on rahapesu defineeritud järgmiselt:
(1)Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
(2)Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.
(3)Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.
(5)Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Maido Martinile etteheidetava rahapesu toimepanemise ajal kehtinud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses §-s 4 (RT I 2008, 3, 21 − jõust. 28.01.2008; säte kehtis alates 28.01.2008 kuni 26.11.2017) on rahapesu defineeritud järgmiselt:
(1)Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.
(2)Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Järelikult vastas ja vastab Maido Martini tegu eelkirjeldatud rahapesu definitsioonidele. Eelpool kirjeldatud viisil toimides kriminaaltulu muundati ning seejärel varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelist olemust, asukohta ning ebaseaduslikku päritolu. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest eelkirjeldatud viisil saladuses Maido Martini omandiõigust kriminaaltulu arvelt soetatud sõiduautole Audi A6 kuni kriminaaltulu ulatuseni, kuivõrd auto vormistati X Xi omandisse ning varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses käsutas Maido Martin X Xi omandis olevat sõiduautot oma 18 äranägemise järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara muundamine ja ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate isikute eest saladuses vara ebaseaduslikku päritolu. Maido Martini poolt rahapesu toimepanemisel ja tulemusel jõudis kuritegelik raha majandustegevusse ja legaalsesse majanduskäibesse ning kahjustas Eesti finantssüsteemi. Seega on Maido Martinit alust süüdistada rahapesu toimepanemises, s.o
§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
§ 389
¹ lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 394
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 64
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 (kahe) aasta pikkune vangistus.
§ 68
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 08.05.2017 kuni 09.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kakskümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel jätta Maido Martinile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Maido Martin ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§ 75
lg 1 p 1-6,
§ 75lg 2 p 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning Kr
MS § 74 lõigetest 4, 5 ja 6 ei tulene teisiti.
§ 75
lg 1 alusel Maido Martin on kohustatud täitma järgnevaid kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 1 alusel kohustada Maido Martinit hüvitama osaliselt tema toimepandud kuriteoga tekitatud kahju, tasudes esitatud avalik-õigusliku nõude hüvitisena 6 000 (kuus tuhat) eurot 2 aasta ja 6 kuu jooksul alates kohtulahendi kuulutamisest järgmiselt: Kuupäevaks 15.09.2020 tasuda 1 200 eurot Kuupäevaks 15.03.2021 tasuda 1 200 eurot Kuupäevaks 15.09.2021 tasuda 1 200 eurot Kuupäevaks 15.03.2022 tasuda 1 200 eurot Kuupäevaks 15.09.2022 tasuda 1 200 eurot
§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 19 Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ja kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Maido Martini poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Maido Martinile mõista kokkuleppekohane karistus. Avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese ning hüvitamine: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on 15.12.2017 esitanud avalik-õiguslik nõude kriminaalmenetluses nr 16930000160 sh Maido Martini vastu. Kannatanu on palunud määrata kindlaks ja välja mõista X Eesti OÜ, X Xi, Maido Martini, X Xi ja X X solidaarne käibemaksukohustus maksustamisperioodidel 2016 juuli kuni 2017 märts osas kokku summas 146 220,2 eurot. Samuti palunud välja mõista X Eesti OÜ-lt, X Xilt, Maido Martinilt, X Xilt ja X Xlt solidaarselt käibemaksuseaduse § 38 lg-s 1 koosmõjus § 27 lg-ga 1 sätestatud tähtpäevaks tasumata maksusummadelt summas 146 220,2 intressi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Maksu- ja Tolliamet on andnud nõusoleku lugeda avalik-õiguslik nõudeavaldus Maido Martini osas hüvitatuks, kui Maido Martini suhtes esitatud nõue rahuldatakse osaliselt ning Maido Martinil tuleb tasuda 6 000 (kuus tuhat) eurot ja seda järgmiste osamaksetena: 15.09.2020 tasuda 1 200 eurot; 15.03.2021 tasuda 1 200 eurot; 15.09.2021 tasuda 1 200 eurot; 15.03.2022 tasuda 1 200 eurot; 15.09.2022 tasuda 1 200 eurot. Kohtu hinnangul tuleb avalik-õigusliku nõudeavaldus Maido Martini osas rahuldada; Maido Martini osas esitatud nõue ei ületa tekitatud kahju. Maksu- ja Tolliamet on andnud nõusoleku lugeda avalikõiguslik nõudeavaldus Maido Martini osas hüvitatuks, kui Maido Martini suhtes esitatud nõue rahuldatakse osaliselt ja Maido Martinilt mõistetakse avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud nõue välja osaliselt ning tasuda Maido Martinil 6 000 (kuus tuhat) eurot. Pooled on nimetatud nõudeavaldusega nõustunud. Eeltoodu alusel tuleb Maido Martinil hüvitada 6000 eurot osamaksetena Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300 ja DANSKE BANK EE873300333499990003. Tasumisel märkida viitenumbriks 003213810479. Kohus märgib, et kui Maido Martin ei tasu nõuet tähtaegselt, on Maksu-ja Tolliametil õigus algatada sundtäitmine. Nimetatud kohustuse täitmisel loetakse avalik õiguslik nõudeavaldus Maido Martini suhtes hüvitatuks. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 875,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et Maido Martin tasub 20 menetluskulu, s.o sundraha ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/