Obsah (10)

§ 172§ 195§ 644§ 169§ 174§ 178§ 175§ 177§ 150§ 391

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5046 Kohtuasi OÜ Roya

§ 172lg 1 alusel jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud täielikult kohtutäituri kanda, kuna kaebuse esitamise põhjustas kohtutäituri poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine täitemenetluse mittepeatamisel (seda vaatamata avaldaja korduvatele taotlustele ja selgitustele) ning määruskaebusest loobumine on tingitud sellest, et tsiviilasja nr 2-18-17418 menetlus on nüüdseks jõustunud kohtulahendiga lõppenud, mistõttu on avaldaja määruskaebuse eesmärgi saavutanud ja määruskaebuse sisulise läbivaatamise vajadus on asjaolude muutumise tõttu ära langenud. Alternatiivselt palub avaldaja jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sest asjaolusid arvestades oleks ebaõiglane jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks on avaldaja 09.04.2019 tasunud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt tagatise summas 1000 eurot. Kuna tagatise andmise põhjus on ära langenud, palub avaldaja

§ 195

lg 1 alusel tagastada tagatis YY arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Samale arvelduskontole palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust.

1. Kohtutäitur Elin Vilippus ei nõustu menetluskulude tema kanda jätmisega. Avaldaja esitas põhjendamatu määruskaebuse. Avaldaja oli teadlik, et hinna vaidluse tõttu (2-19-3682, alates
2. a märtsist) täitemenetluses uusi toiminguid läbi ei viida ning praegusel kaebusel puudub eesmärk. Ebaõiglane oleks jätta menetluskulud kellegi muu kui avaldaja kanda.
3. Sissenõudja AS SEB Pank palub jätta määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtus kantud menetluskulude jaotus on maakohtu määrusega juba kindlaks määratud. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda

§ 644

lg 3 järgi, mis sätestab apellandi kohustuse kanda apellatsioonkaebusest loobumise korral kõik sellega seotud menetluskulud. See säte kohaldub ka hagita menetluses. Kulude jätmine avaldaja kanda on põhjendatud ka sisuliselt, kuna kaebus kohtutäituri tegevuse peale oli ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus jättis 02.05.2019 määrusega rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, mistõttu tuleb selle menetlemisest tingitud menetluskulud jätta igal juhul avaldaja kanda ka

§ 169lg 3 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja määruskaebuse menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 644 lg 1 ja 4 alusel koosmõjus §-ga

2. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusest loobumise korral loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama vaidluse eseme kohta (

§ 644lg 3 koosmõjus §-ga 659) 15.

Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 644lg 3 koosmõjus §-ga 659 alusel avaldaja kanda.

Puuduvad mõjuvad põhjused menetluskulusid teisiti jaotada. Praegusel juhul ei võtnud kohtutäitur kaebust õigeks ega sooritanud praeguses asjas esitatud kaebuse mõjul avaldaja soovitud toimingut. Nähtuvalt kohtutäituri poolt ringkonnakohtule antud selgitustest ei tehtud täitemenetluses toiminguid mitte praeguse kaebuse pärast, vaid seetõttu, et arestitud kinnisasja hindamise vaidlustamise tõttu oli pooleli uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramine tsiviilasjas 2-19-

1. Avaldaja eesmärgiks oli täitemenetluse peatamine kuni tsiviilasja nr 2-18-17418 lahendamiseni. Praeguseks on 3 2-19-5046 nimetatud tsiviilasjas jõustunud kohtulahend ja avaldaja taotluse rahuldamine on muutunud võimatuks. Neil kaalutlustel kannab kohtusse pöördumisest tulenevat menetluskulude kandmise riski avaldaja ja menetluskulude kellegi teise kanda jätmine ei oleks õiglane.
2. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.

§ 174

lg 3 alusel peab ringkonnakohus kindlaks määrama määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalise suuruse. Sissenõudja palus 12.05.2020 menetlusdokumendis kindlaks määrata lepingulise esindaja menetluskulud koos käibemaksuga 883,50 eurot. Sissenõudja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 115,04 eurot (käibemaksuta) 27.06.2019 (materjalide analüüs, esialgse õiguskaitse avalduse kohta seisukoha koostamine, 2 h 18 min), 28.06.2019 (määruskaebusele vastuse koostamine, 2 h 41 min) ning 07.05.2020 (vastuse koostamine OÜ Royal Estate 05.05.2020 avaldusele ja taotlustele, 1 h 26 min). Sissenõudja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Sissenõudja kinnitas, et kuivõrd tema jaoks seonduvad praeguse asja menetluskulud laenu sissenõudmisega, ei saa ta käibemaksu käibemaksuseaduse § 16 lg 21 p 2 kohaselt tagasi arvestada. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud on osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnihind 138,05 eurot (käibemaksuga) on mõistlik, arvestades vaidluse olemust. Lepingulise esindaja kulu esialgse õiguskaitse taotlusele ja määruskaebusele vastamiseks on vajalik ja põhjendatud. Menetluskulu 07.05.2020 avalduse koostamiseks on osaliselt vajalik ja põhjendatud. 07.05.2020 avaldus käsitles osaliselt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning sissenõudja palvet jätta avaldaja tagatis tagastamata. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega seonduvad kulud ei ole hüvitatavad (

§ 178lg 4).

Samuti tagastab ringkonnakohus avaldajale esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud tagatise. Sissenõudja vajalik ja põhjendatud kulu hõlmab seega vastuse koostamist olulisemas, menetluskulu jaotamist puudutavas osas.

§ 175

lg 1 alusel loeb ringkonnakohus põhjendatud esindajakuluks kokku 800 eurot koos käibemaksuga (vt ka Riigikohtu 31.01.2018 otsus asjas nr 2-14-21710, p 55). Vastavalt sissenõudja 11.09.2019 taotlusele märgib ringkonnakohus määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

17. Ringkonnakohus tagastab avaldajale riigilõivu 42,50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 ja lg 15 kohaselt tuli määruskaebuse esitamiselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Avaldaja maksis 50 eurot, seega 35 eurot ülemäära, mis tuleb

§ 150

lg 1 p 1 alusel talle tagastada.

§ 150

lg 2 p 2 analoogia alusel tuleb tasumisele kuulunud 15 eurost tagastada pool ehk 7,50 eurot. Kokku tuleb seega tagastada määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivust 42,50 eurot. Koos määruskaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse pealt tasutud 15 eurost pool tagastamisele ei kuulu, kuna see taotlus lahendati sisuliselt. 18.

§ 195

lg 1 alusel tuleb rahuldada taotlus 09.04.2019 YY poolt avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud tagatise tagastamiseks. Sissenõudja viidatud

§ 391

lg 2 ei takista tagatise kohest tagastamist, kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata ja küsimust tagamisega sissenõudjale tekitatud kahjust ei saa tõusetuda. 19. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. 4 2-19-5046 (digitaaliselt allkirjastatud) 5