← Eesti

2-18-1403/34

Obsah (8)§ 24§ 21§ 20§ 241§ 22§ 28§ 29§ 36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1403 Tsiviilasi

) § 241 lg 1), alternatiivselt 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6, 9 kehtetuks tunnistamist (

§ 24lg 1 esimene lause).

Avalduse kohaselt elab avaldaja aadressil Nurmiku tee 16/1-5, Pirita linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Avaldaja on puudutatud isiku liige. KÜ haldusjuht YY (haldusjuht) saatis

  1. oktoobril 2017 KÜ liikmetele e-kirja, milles informeeris, et KÜ üldkoosolek toimub
  2. oktoobril 2017 kell 18.00 Kose Vaba Aja Keskuses aadressil Rahvakooli tee 3, Tallinn. Haldusjuht edastas koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega üldkoosoleku päevakorra. Puudutatud isik rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna üldkoosoleku kutsus kokku haldusjuht, mitte KÜ juhatus. KÜ põhikirja p 5.2 ja

§ 21lg 1 järgi kutsub KÜ üldkoosoleku kokku KÜ juhatus või KÜ liikmed.

Haldusjuht kutsus üldkoosoleku kokku KÜ juhatuse

  1. septembri 2017 koosoleku protokolli alusel. Juhatuse koosoleku protokoll on puudustega. Avaldajal puudub veendumus, et KÜ juhatuse koosolek üldse
  2. septembril 2017 toimus, sest koosoleku protokollile on lisamata juhatuse koosoleku kokkukutsumise teade, päevakord, puudub koosoleku juhataja ja protokollija valimine, puudub osalejate allkirjaleht, mh ei osalenud koosolekul kõik KÜ juhatuse liikmed. Lisaks lõppesid KÜ juhatuse volitused
  3. detsembril 2016 ning enne
  4. oktoobri 2017 üldkoosolekut ei toimunud ühtegi KÜ üldkoosolekut. KÜ oleks pidanud vahepealsel ajal kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku uue KÜ juhatuse valimiseks. Juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 ei ole kirjas, et on vastu võetud otsus, et KÜ haldajal on õigus kokku kutsuda üldkoosolek. Avaldaja palub kohtul kontrollida, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel on kinni peetud põhikirja p 5.3 tähtaegadest ja kas tähtaegade arvestamine on kooskõlas TsÜS § 134–137 põhimõtetega.
  5. oktoobri 2017 üldkoosolekul osales 22-st korteriomanikust 11 liiget ja nendest omakorda 5 volituse alusel, seega võis üldkoosolek olla otsustusvõimeline. Seega tuleks tuvastada, kas üldkoosolek oli üldse otsustusvõimeline. Protokollis oli kirjas, et osales 17 korteriomanikku. Seega võidi rikkuda hääletamise tulemusi (tl 53 pöördel). Avaldaja lepinguline esindaja saatis KÜ liikmetele
  6. oktoobril 2017 e-kirja, milles teavitas KÜ liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumistest. Kui kohus tuvastab, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis vaidlustab avaldaja järgmised KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsused: - avaldaja palub tunnistada kehtetuks
  7. aasta majandusaasta kinnitamine (üldkoosoleku otsuse p 2). KÜ ei edastanud enne üldkoosoleku toimumist revideerija poolt kontrollitud ja kinnitatud
  8. aasta majandusaasta aruannet KÜ liikmetele tutvumiseks. Majandusaasta aruandes kajastatud raamatupidamisandmed on osaliselt valed. Puudub kehtiv üldkoosoleku otsus revidendi valimise kohta ja revidendi poolt koostatud kokkuvõte adekvaatsus. Avaldaja ei hääletanud päevakorra p 2 osas, kuna ta jõudis üldkoosolekule kolmanda päevakorrapunkti hääletamise ajaks. Samas on avaldaja enne üldkoosolekut esitanud oma vastuväited, mille tõttu on tal õigus üldkoosoleku otsuse p-i 2 vaidlustada; - avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 3 tühisus (KÜ korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel). KÜ ei juhtinud ühistu liikmete tähelepanu asjaolule, et ühistu liikmed peaksid tutvuma enne üldkoosolekut KÜ juhatuse koosoleku
  9. septembri 2017 otsustega. Korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude osas on vastuolus põhikirja p-ga
  10. Puudutatud isik tegi otsuseid, mille tegemiseks oleks tulnud muuta ühistu põhikirja. Vastav teave oleks pidanud sisalduma juba üldkoosoleku päevakorras. Avaldaja hääletas päevakorra p 3 vastu ning esitas üldkoosolekul oma vastuväited. Samuti esitas avaldaja enne üldkoosolekut KÜ liikmetele oma vastuväited. Puudutatud isik ei protokollinud avaldaja vastuväidet. 2

(9)Puudutatud isiku vastuväite protokollimata jätmist saaks tõendada üldkoosoleku helisalvestusega; - avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 4 tühisus (juhatuse ja revidendi valimine järgnevaks perioodiks). Põhikirja kohaselt koosneb korteriühistu juhatus neljast liikmest. Kui ühistu soovis jätkata 3-liikmelise juhatusega, tulnuks muuta ühistu põhikirja. Lisaks on KÜ majandamiskulusid kõigil eelnevatel aastatel jaotatud valedel alustel. Revident ei ole sellele tähelepanu pööranud. Revident on kõik vastavad otsused heaks kiitnud, kuigi esines selge vastuolu nii ühistu põhikirja kui ka seaduses sätestatud põhimõtetega; - avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 6 kehtetus, alternatiivselt tühisus (õigusabikulude suurendamine KÜ hagis võlglase vastu). KÜ ei selgitanud oma liikmetele seisu õigusabikulude osas ega menetluse nr 2-16-100113 õigusabikulude nõude suurust. Lisaks ei teavitanud KÜ enne üldkoosoleku toimumist liikmeid tsiviilasja nr 2-17-115 menetlusest ning kasutas ilma KÜ liikmeid teavitamata remondifondi rahasid õigusabikulude väljamakseks. Raha võtmise osas puudub ka vastav üldkoosoleku otsus; - avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 9 kehtetus (planeeritud kulude ja
  1. aasta majanduskava üle otsustamine). Puudutatud isik ei ole kõigil eelnevatel aastatel esitanud majanduskava. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Avaldaja palub menetluskulud jätta KÜ kanda, kuid kuna tegemist ei ole hagimenetlusega, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. KÜ vaidleb avaldusele vastu, leides, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. KÜ ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Haldusjuht ei saatnud KÜ liikmetele üldkoosoleku kutset enda initsiatiivil, vaid üldkoosoleku kokku kutsumise otsustas juhatus. Halduri
  2. oktoobri
  3. a kirjale on lisatud juhatuse
  4. septembri
  5. a koosoleku protokoll, mille p 5 kohaselt otsustas juhatus ühehäälselt pidada üldkoosoleku
  6. oktoobril 2017 kell 18.
  7. Üldkoosoleku kutse paigaldati
  8. oktoobril 2017 maja infostendile. KÜ juhatuse koosoleku protokoll ei ole puudustega. Avaldaja ei ole tuginenud ühelegi seaduse või põhikirja sättele, mis kohustaks KÜ juhatust kindlal viisil juhatuse koosolekut kokku kutsuma, seda protokollima või mis kohustaks juhatuse koosoleku protokollile lisama konkreetseid lisasid. Mh on põhikirja p 5.
  9. kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku protokollis on selgelt märgitud, et üldkoosolekul oli alguses 16 liiget ning avaldaja jõudis üldkoosolekule kolmanda päevakorra punkti arutuse ajaks. Seega hääletas päevakorra p-de 1 ja 2 osas 16 liiget ning alates p-st 3 17 liiget. Haldusjuht saatis
  10. veebruari 2017 e-kirjaga KÜ liikmetele majandusaasta aruande. Seega on ühistu liikmed
  11. majandusaasta aruande kätte saanud ja
  12. oktoobri 2017 üldkoosolekul
  13. majandusaasta aruanne ühehäälselt ka kinnitati. Avalduse p-st 2.1.3 võib järeldada, et avaldaja on tutvunud juhatuse protokolliga. Üldkoosoleku kutsel on märgitud päevakorra p 3 juurde selgelt: „KÜ Nurmiku tee 16 korteriomanike kohustuste jaotus majanduskulude kandmisel, kinnitamine.“ Ühistu majandamiskulude jaotus on kooskõlas põhikirjaga. Põhikirja p 6 kohaselt võib üldkoosolek otsustada, kuidas ühistu liikmed majandamise kulusid kannavad. Avaldaja väidab, et puudutatud isik ei protokollinud avaldaja vastuväidet. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on üks liige andnud vastuhääle ning protokollija ei pidanud vajalikuks välja tuua vastu hääletaja isikut või korteri omandi numbrit. 3
(9)Üldkoosolekul otsustati, et juhatus jätkab kolmeliikmelisena, kuna neljanda juhatuse liikme sidemed ühistuga katkesid. Otsus võeti vastu 16 poolt ja 1 vastuhäälega. Seega on uus juhatus järgnevaks perioodiks õiguspäraselt valitud. Üldkoosolekul valiti revidendiks 16 poolt- ja 1 vastuhäälega VV. Avaldaja tõendamata väited revideerija isiku vastu tuleb jätta tähelepanuta. Õigusabikulude suurendamise otsus on vastu võetud õiguspäraselt, st 15 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu hääl. Avaldajal oli võimalus kõneleda üldkoosolekul ja esitada oma seisukohti. Avaldaja paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta. Üldkoosoleku päevakorra p 9 kohaselt tuli üldkoosolekul otsustada planeeritud kulude ja
  1. aasta majanduskava üle. Haldur selgitas üldkoosolekul
  2. aastal kehtima hakkavat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ja reservkapitali kohustuslikkust. Üldkoosolekul otsustati 16 poolthäälega reservkapitali suuruse üle, milleks on 1 800 eurot. Üldkoosolek ei otsustanud
  3. a majanduskava üle. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud suuruses. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus jättis
  4. juuni
  5. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul. Maakohus ei tuvastanud
  6. oktoobri
  7. a üldkoosoleku otsuse tühisust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

§ 20

lg 1, 5 ja 6 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, teatades sellest vähemalt 7 päeva ette ja märkides kutsele toimumise aja, koha ja päevakorra. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda seaduse või põhikirjaga ettenähtud korras (

§ 20lg 2).

Põhikirja p 5.5 kohaselt teatab juhatus nii korralise kui ka erakorralise koosoleku toimumisest ühistu liikmetele teadetetahvlil ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kutse on ühistu liikmetele edastatud põhikirja p 5.5 sätestatud korras ühistu teadete tahvlile panemisega ja 7-päevast etteteatamise tähtaega järgides. Seadus ega KÜ põhikiri ei sätesta, mil viisil peab KÜ juhatus koosolekuid pidama või protokollima. KÜ juhatus on piisaval määral oma otsuseid fikseerinud tuvastamaks, et KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse on vastu võtnud KÜ juhatus. Sama nähtub ka kutse tekstist ja halduri

  1. oktoobri 2017 e-kirja tekstist. Õiguslikku tähendust ei oma üldkoosoleku kokkukutsumise korralduslikud toimingud. Seega ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel korda rikutud. Avaldaja osales üldkoosolekul ja sai sellel oma õigusi teostada. Avaldaja ei ole selgitanud, mis tähendus on asjaolul, et KÜ juhatuse volitused lõppesid
  2. detsembril
  3. Juhatuse koosseisu puudused ei mõjuta
  4. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuste kehtivust. Põhikirja p 5.6 kohaselt valib üldkoosolek neljaliikmelise juhatuse kaheaastase volituste tähtajaga. Maakohtule ei esitatud tõendeid, millal UU, EE, TT ja SS KÜ juhatuse liikmeteks valiti. Lisaks puuduvad tõendeid selle kohta, kas juhatuse liikmete volituste tähtaegu on pikendatud, kas nad on sellega nõustunud jne. Põhikirja p 5.4 järgi oli üldkoosolek otsustuvõimeline. Ühistul on 22 liiget. Üldkoosolekul osales 17 liiget ehk üle poole korteriomanditega määratud häältest. Avaldaja osales üldkoosolekul alates päevakorra p 3 arutelust. Järgmisena analüüsis maakohus avaldaja alternatiivset taotlust üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 tühisuse või kehtetuse kohta. Avaldaja ei ole tuginenud asjaoludele, mis

§ 241lg 1 kohaselt saaksid olla otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 tühisuse aluseks.

Seega on avaldaja nõuded suunatud üldkoosoleku otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamisele nende vastuolu tõttu seadusega (

§ 24lg 1). 4

(9)Avaldajal puudub alus nõuda üldkoosoleku otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamist, sest ta hääletas otsuste vastu, kuid ei lasknud ühegi otsuse puhul oma vastuväidet protokollida (

§ 24

lg 3 teine lause).

§ 21

lg 6 kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Selliselt vormistatud eriarvamust ei ole avaldaja üldkoosoleku otsustele esitanud. Lisaks ei saa vastuväiteks pidada enne üldkoosoleku toimumist avaldaja poolt ühistu liikmetele 26. oktoobril 2017 saadetud seisukohti ja ettepanekuid, sest need ei käsitle konkreetsete otsuste vastuvõtmist, vaid kujutavad endast avaldaja etteheiteid ühistu liikmetele ja ühistu juhtimisele ja erinevaid ettepanekuid sellega seoses. Kuigi maakohus leidis, et avaldajal puudub üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 vaidlustamise õigus (

§ 24lg 3), pidas kohus vajalikuks nende otsuste kohta märkida järgmist.

Avaldaja osales kõigi vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel, v.a otsuse p 2 vastuvõtmisel. Üldkoosoleku otsuse p 2 ei ole seadusega vastuolus ega kehtetu. KÜ haldur saatis

  1. veebruaril 2017 ühistu liikmetele e-kirja ettepanekuga valida KÜ
  2. aasta majandusaasta auditeerimiseks revident. Haldur lisas kirjale
  3. aasta majandusaasta aruande ühistu liikmetele tutvumiseks.
  4. aasta majandusaasta aruanne ei ole sisuliselt vale, sest üldkoosoleku otsuse kohaselt on
  5. aasta majandusaasta aruanne revideeritud. Lisaks ei saanud
  6. aastal
  7. aasta majandusaasta revideerimisel arvestada lõpetamata kohtuasjadega (tsiviilasi nr 2-16-100113 ja nr 2-17-115) ning nendes tsiviilasjades välja mõistetud summadega, sest mõlemad lahendid jõustusid alles
  8. aasta suvel. Lisaks ei olnud seadusega vastuolus üldkoosoleku otsuse p 3, mis jaotas majandamiskulud ühistu liikmete vahel teistsuguse põhimõtte järgi kui on sätestatud KÜS § 151 lg-s
  9. Põhikirja p 6 kohaselt võis üldkoosolek otsustada teistsuguse majandamiskulude jaotamise korra. Maakohus selgitas otsuse p 5 kohta, et juhatuse koosseisu puudused ei mõjuta üldkoosoleku otsuste kehtivust. TT ja SS avaldused KÜ juhatusest tagasi astumiseks on asjakohatud, sest need on esitatud pärast üldkoosoleku toimumist. KÜ üldkoosoleku otsuse p 5 vastuvõtmise osas ei ole keegi osalenud ühistu liikmetest, sh avaldaja vastu hääletanud. Maakohus selgitas üldkoosoleku otsuse p 6 osas, et

§ 22

lg 4 kohaselt ei saanud avaldaja temaga peetava õigusvaidluse otsustamise üle hääletada. Lisaks saab lugeda õigusabikulusid, mis tekivad korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludeks. Reservkapitali moodustamisel (üldkoosoleku otsus p 9) lähtuti 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkava KrtS §-st 48 ning see on seadusega kooskõlas. Muid otsuseid p 9 raames vastu ei võetud. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning rahuldada kohtule esitatud avaldus. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Esiteks taotleb avaldaja

§ 24

lg 11 alusel üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kutsus kokku haldur, mitte KÜ juhatus. Kehtinud seadus ega KÜ põhikiri ei näe ette, et üldkoosoleku kutsub kokku haldur või mõni muu kolmas isik. Üldkoosoleku saab kokku kutsuda vaid juhatus (põhikirja p-d 5.3.–5.5.). Puudutatud isik esitas tõendina foto, et vastav üldkoosoleku teade on avaldatud Nurmiku tee 16 maja stendil. Foto järgi on tuvastatav foto tegemise aeg (

  1. oktoober 2017), kuid puudub võimalus tuvastada, kus see foto on tehtud. Lisaks puuduvad fotol kujutatud koosoleku kokkukutsumise teatel allkirjad. Avaldaja hinnangul on teate paigaldanud maja haldur, mitte juhatus. Puudub info, et keegi juhatuse liikmetest oleks selle sinna paigaldanud. Isegi kui halduri e-kirjale oli lisatud manusena KÜ juhatuse
  2. septembri 2017 koosoleku protokoll, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et juhatuse
  3. septembri 2017 koosoleku protokoll on puudustega. Juhatuse otsuse protokollile kehtivad 5

(9)

§ 21lg-s 6 sätestatud nõuded.

Protokolli lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos osalejate allkirjadega. Juhatuse koosoleku protokolli on allkirjastanud vaid üks juhatuse liige TT (YY ei ole KÜ juhatuse liige ega KÜ liige). Protokollist nähtuvalt osalesid sellel koosolekul ka juhatuse liikmed SS, UU (kes oli sel hetkel esitanud KÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumise avalduse, mille kohta puuduvad tõendid ja miks antud küsimus ei ole kirja pandud juhatuse koosolekul), kuid nende juhatuse liikmete allkirju esitatud ei ole. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja koos osalejate allkirjadega, siis ei ole üldse juhatuse koosolekut toimunud, vaid protokoll on vormistatud tagantjärgi haldusjuhi poolt. Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse koosseisu puudused ei mõjutanud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Maakohus jättis tähelepanuta, et KÜ juhatuse liikmete volitused olid kehtetud, kui KÜ juhatus vastava üldkoosoleku kokku kutsus. KÜ juhatuse volitused lõppesid

  1. detsembril
  2. Seega oli puudutatud isiku kohustus tõendada, et juhatus oli õigusvõimeline. Kuna ei ole tõendatud, et üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis on kõik otsused, mis võeti vastu üldkoosolekul, tühised. Avaldaja selgitas, et juhatuse liikmetel UU-l, EE-l, TT-l ja SS-l ei olnud volitusi KÜ juhatuse liikme tegevusteks alates
  3. juulist
  4. KÜ juhatuse liikmete valimine toimus
  5. juuli 2011 ning
  6. detsembri 2014 üldkoosolekul.
  7. detsembri 2014 üldkoosolekul ei olnud kvoorum koos, sest koosolekul osalesid kaheksa KÜ liiget (protokollis puuduvad korteriomandi nr 2, 7, 17 ja 22 volikirjad). Lisaks ei olnud
  8. juuli 2011 üldkoosolekul kvoorum koos, sest koosolekul osalesid kümme KÜ liiget (protokollis puuduvad volikirjad korteriomanditel nr 2, 9 ja 17). Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kuna avaldaja ei ole lasknud protokollida oma vastuväiteid üldkoosolekul vastuvõetud otsustele, siis kaotas ta õiguse vaidlustada konkreetseid üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Avaldaja esitas iga vaidlustatud punkti osas vastuväite, kuid üldkoosolekut läbi viinud majahaldur ei pidanud vajalikuks avaldaja vastuväiteid protokollida. Sellega rikkus puudutatud isik

§ 21

lg 6 sätestatud nõuet kanda protokolli üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Mh esitas avaldaja vahetult enne üldkoosoleku toimumist oma vastuväited kõigile ühistu liikmetele saadetud kirjas. Avaldajale teadaolevalt üldkoosolek lindistati. Avaldaja palub puudutatud isikul esitada üldkoosoleku helifail kohtule, et saaks kindlaks teha, kas avaldaja esitas vastuväiteid üldkoosoleku otsuste osas ja kas hääletamise tulemused vastavad protokollis välja toodule. Avaldaja jääb kõigi oma

  1. märtsil 2018 ja
  2. aprillil 2018 kohtule esitatud vastuväidete juurde seoses üldkoosoleku p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamisega. KÜ liikmetele pidi
  3. a majandusaasta aruanne olema esitatud KÜ juhatuse poolt allkirjastatuna ja koos revidendi otsusega, mida ei tehtud. Raamatupidamise seaduse § 25 lg 3 kohaselt vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. Samas ei ole KÜ juhatus korraldanud KÜ üldkoosolekut ja esitanud KÜ
  4. a majandamiskava, mille tulemusel on
  5. a KÜ majandusaasta aruanne kehtetu ja tegemist on KÜ juhatuse omavolilise tegevusega, kaasa arvatud KÜ ebaproportsionaalse majandamiskulude jaotamisega, mida on avaldaja enda varasemas seisukohas kohtule selgitanud. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Samas kehtib hagita menetluses põhimõte, et kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, kuid see ei välista võimalust, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata. 6

(9)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd üldkoosolek, mille otsuseid vaidlustatakse, toimus 27. oktoobri 2017, on maakohus selle kehtivust õigesti hinnanud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud

-i sätete alusel. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid seoses KÜ üldkoosoleku otsuse tühisusega.

§ 241

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsuse tühisuse toob kaasa asjaolu, et üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus. Sisuliselt leiab avaldaja, et üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Iseenesest on õige avaldaja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks oli KÜ juhatuse ametiaeg lõppenud. Nimelt

§ 28lg 11 kohaselt valiti juhatuse liikmed tähtajaliselt.

KÜ põhikirja p 5.6 kohaselt on juhatuse liikmete ametiaja pikkus kaks aastat. Kohtule esitatud

  1. detsembri
  2. a KÜ üldkoosoleku protokolli kohaselt valiti sellel koosolekul KÜ juhatuse liikmed. Hilisemat üldkoosoleku otsust, millega juhatuse liikmed oleks valitud või nende ametiaega oleks pikendatud enne vaidlusalust
  3. oktoobri
  4. a üldkoosolekut, kohtule esitatud ei ole. Seega lõppes juhatuse liikmete ametiaeg
  5. detsembril
  6. Seda kinnitab ka äriregistris sisaldunud märkus ametiaja lõpu kohta, millel on iseenesest küll üksnes informatiivne tähendus, kuid see näitab, et äriregistrile ei olnud esitatud otsust juhatuse liikmete valimise või nende ametiaja pikendamise kohta pärast
  7. detsembri
  8. a üldkoosoleku otsust. Kuivõrd
  9. detsembri
  10. a üldkoosoleku otsusega valitud juhatuse ametiaeg oli vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajaks nagunii möödunud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida avaldaja väiteid
  11. detsembri
  12. a üldkoosoleku otsuse kehtivuse kohta. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine ei mõjuta vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtivust. Iseenesest sai küll

§ 20lg 1 alusel üldkoosoleku kokku kutsuda eelkõige KÜ juhatus.

Samas ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, endiste juhatuse liikmete poolt üldkoosoleku kokkukutsumine oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

§ 20

lg 1 eesmärgiks ei ole see, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine tooks kaasa võimatuse üldkoosolek kokku kutsuda. Vastupidi, sellises olukorras on eriti vaja üldkoosolek kokku kutsuda, et valida juhatus ja tagada korteriühistu jätkuv toimimine. On mõistlik, et sellises olukorras kutsub üldkoosoleku kokku endine juhatus, kelle ametiaeg on viimasena möödunud. Ringkonnakohus leiab, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole ka see, et juhatuse liikmete asemel saatis üldkoosoleku kutse e-kirjaga välja ning postitas teadetetahvlile maja haldusjuht. KÜ haldusjuht saatis

  1. oktoobril 2017 KÜ liikmetele e-kirja, milles informeeris, et KÜ üldkoosolek toimub
  2. oktoobril
  3. Haldusjuht lähtus KÜ liikmetele teate edastamisel (endise) juhatuse
  4. septembri 2017 koosoleku protokollilisest otsusest ega otsustanud üldkoosolekut kokku kutsuda omal initsiatiivil. Haldusjuht selgitas viidatud e-kirjas, et üldkoosoleku kutse on koostatud KÜ juhatuse
  5. septembri 2017 protokollilise otsuse kohaselt (tl 7). KÜ liikmetele saadetud e-kirjale oli manusena lisatud juhatuse koosoleku protokoll (tl 72-74), mille p 5 kohaselt otsustas juhatus pidada üldkoosoleku
  6. oktoobril 2017 kell 18.
  7. Üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluline, et otsuse selleks võtaksid vastu selleks õigustatud isikud. See, kes füüsiliselt saadab välja kutsed või kinnitab need teadetetahvlile, ei ole oluline. Seega kutsus üldkoosoleku kokku (endine) juhatus, mitte haldusjuht. 7

(9)Ringkonnakohus märgib, et avaldaja käsitus, nagu peaks juhatuse koosolek vastama üldkoosolekule sätestatud nõuetele, ei ole põhjendatud.

§ 29, mis reguleerib juhatuse otsuse tegemist, selliseid nõudeid ette ei näe.

Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja taotlust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei saa

§ 24

lg 3 teise lause kohaselt nõuda üldkoosoleku otsuste nr 3, 4, 5, 6, 9 kehtetuks tunnistamist, kuna avaldaja ei lasknud protokollida oma vastuväiteid neile otsustele. Poolte seisukohtadest ja üldkoosoleku protokollist nähtub, et avaldaja saabus üldkoosolekule kolmanda otsuse tegemise ajaks. Seega alates sellest ajast osales ta üldkoosolekul. Selleks, et avaldajal oleks õigus nõuda nende otsuste kehtetuks tunnistamist, pidanuks ta laskma üldkoosolekul protokollida enda vastuväited vastuvõetud otsustele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et seadusest tulenevalt tuli tema üldkoosolekul esitatud vastuväited kanda üldkoosoleku protokolli.

§ 21

lg 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku otsusega eriarvamusele jäänud liikme eriarvamuse sisu üksnes tema nõudel. Ka

§ 24lg 3 kohaselt on nõutav, et ühingu liige laseks kanda oma vastuväite protokolli.

Seega ei kanta protokolli kõiki üldkoosolekul esitatud vastuväiteid, vaid selleks, et vastuväide protokolli kantaks, peab liige seda nõudma. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks otsustele vastuväiteid esitanud ja need protokollida lasknud. Seda, et avaldaja oleks nõudnud oma vastuväidete protokollimist, ei ole ta ka ise maakohtule esitatud avalduses ega ka määruskaebuses väitnud. Avaldaja on üksnes väitnud, et ta esitas üldkoosolekul vastuväiteid ja palus protokollida selle, et ta hääletas vastu (nt avaldaja 12. märtsi 2019. a menetlusdokument). Nagu eespool märgitud, siis

§ 24

lg 3 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et üldkoosolekul osalenud KÜ liige laseks kanda protokolli enda vastuväite. Lisaks peab ta eriarvamusele alla kirjutama. Ainuüksi otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt ka Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et tema enne üldkoosoleku toimumist saadetud e-kirja saaks käsitada vastuväitena otsustele. Seadusest tuleneb selgelt, et vastuväited tuleb esitada üldkoosolekul ja need tuleb lasta protokollida. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd avaldaja jõudis üldkoosolekule alles kolmanda otsuse vastuvõtmise ajaks, siis ei saa teda lugeda eelnenud otsuste tegemisel osalenuks. Seetõttu on avaldajal iseenesest

§ 24lg 3 alusel õigus nõuda üldkoosoleku otsuse 2 kehtetuks tunnistamist.

Selle otsusega kinnitati KÜ 2016. a majandusaasta aruanne.

§ 24

lg 1 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Avaldaja on esmalt väitnud seda, et talle ei esitatud majandusaasta aruannet enne üldkoosolekut tutvumiseks. Maakohus tuvastas, et Kinnisvaraekspert Haldus OÜ haldusjuht YY saatis 28. veebruaril 2017 ühistu liikmetele (s.h avaldajale) e-kirja, millele oli lisatud majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud e-kiri on kohtule esitatud puudutatud isiku vastuse lisana 4 ning sellest nähtub selgelt, et KÜ liikmetele saadeti majandusaasta aruanne. Avaldaja väited selle kohta, et KÜ liikmetele saadetud majandusaasta aruanne oli revidendi poolt kinnitamata, ei ole asjakohased, kuivõrd majandusaasta aruande kinnitas

§ 36lg 3 kohaselt KÜ üldkoosolek.

Samas on avaldaja vastuoluliselt väitnud, et majandusaasta aruannet kontrollinud revidenti ei olnud üldkoosolek valinud. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas tõi see tema arvates kaasa majandusaasta aruande kinnitamise vastuolu seaduse või KÜ põhikirjaga.

§ 36

lg 2 kohaselt peab majandusaasta aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse üksnes juhul, kui KÜ-l on audiitor või revisjonikomisjon. Kui eeldada avaldaja väite 8

(9)õigsust, et KÜ üldkoosolek ei olnud revidenti valinud, siis ei olnud ka seadusest tulenevat kohustust revidendi aruannet majandusaasta aruandele lisada. Avaldaja on tuginenud ka sellele, et majandusaasta aruanne oli koostatud valedest alustest lähtuvalt, mis on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud tsiviilasjas tehtud otsus jõustus
  2. juunil 2018, mistõttu
  3. a majandusaasta aruande koostamisel ja kinnitamisel ei olnud võimalik sellest lähtuda. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses toodud avaldaja käsitusega, nagu mõjutaks
  4. a majanduskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kuidagi
  5. a majandusaasta aruande kehtivust. Seadus ei seo majandusaasta aruande kinnitamist majanduskava vastuvõtmisega. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et ei esine

§ 24lg-s 3 sätestatud aluseid KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka menetluskulude jaotamisel. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt menetletakse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist üksnes avalduse alusel. Kuna avaldus jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud õigesti avaldaja kanda. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen. TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.