MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar
- juuni 2020, Tartu 3-20-775 Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-1/209 õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Nikolai Lebedevi määruskaebus Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Nikolai Lebedevi määruskaebus Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 119 lõige 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
- N. Lebedev saatis
- mail 2020 Tartu Halduskohtule avalduse, mille sisust nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et halduskohus jättis tema taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb N. Lebedevi avalduses sisalduvat kui määruskaebust halduskohtu
- mai
- a määruse resolutsiooni punkti 2 peale ja tagastab määruskaebuse HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.
- Määruskaebuses on N. Lebedev rõhutanud, et tema sissetulek perioodil
- detsember 2019 kuni
- aprill 2020 ei olnud 601,68 ning sissetulekust tuleb maha arvata 72,28 eurot. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ja märgib, et kaebaja sissetulek oli viidatud perioodil 530 eurot ning halduskohtu märgitud sissetulekust tuleb maha arvata kaebaja väljatoodud kolm summat (27,5+10+34,18), mis kokku on 71,68 eurot, mitte 72,28 nagu on märkinud kaebaja. Nõustuda ei saa aga kaebaja seisukohaga, et tema keskmine sissetulek ei olnud 22,22 eurot. Kuigi halduskohus ei ole kaebaja sissetulekuna märkinud õiget summat, on arvutuskäik tehtud õigesti. Halduskohus ei arvanud summat 71,68 maha sissetulekutest vaid lisas selle summa väljaminekute hulka. Kaebaja keskmiseks sissetulekuks neljal kuul enne menetlusabi taotluse esitamist oli 22,22 eurot. Seega on kaebaja võimeline tasuma riigilõivu 15 eurot ning halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest.
- Ringkonnakohus selgitab, et keskmise sissetuleku arvutamisel on arvestatud kaebaja igakuiste vältimatute kuludega. Riigikohtu üldkogu
- aprilli
- a kohtuotsuse nr 3-3-1-3515 alusel on selleks arvestatud iga kuu kohta 5% kehtivast töötasu alammäärast.
- aastal oli töötasu alammäär 540 eurot ning
- aastal on 584 eurot, millest 5% on vastavalt 27 ja 29,2 eurot.
- Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab, et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Seega ei ole kohtul õigust arvestada keskmise sissetuleku arvutamisel kaebaja soovitud muid perioode. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule
- aprillil
- Seega võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
- detsember 2019 kuni
- aprill 2020 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist. Mõistetav on olukord, kus kaebaja ei tea, kas kohus vabastab ta riigilõivu tasumisest või mitte, kuid kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks tuleb kaebajal arvestada riigilõivu tasumise kohustusega ning vajadusel vajalik summa muude kulutuste kõrvalt säästa.
- Kaebaja viide, et halduskohus ei arvestanud menetlusabi taotluse lahendamisel HKMS § 116 lg-t 2 ja TsMS §-i 186, ei ole asjakohane. Kaebaja on kinni peetav isik ja asub vanglas, mistõttu ei kohaldata tema suhtes TsMS §-i
- (allkirjastatud digitaalselt) 2