lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja RE OÜ süüdistus
lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Küllike Kask Süüdistatavad R.T – elukoht XXXXXX X XXXXXXXX XXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XX kodanik, XXXXXXXXXXX, emakeel XXXXX XXXX, RE OÜ juhatuse liige, karistamata RE OÜ – asukoht XXXXXX X XXXXXXXX XXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, registrikood XXXXXXXX, juhatuse liige R.T , karistamata Kaitsjad R.T kaitsja advokaat Margus Viira, RE OÜ advokaat Vahur Krinal kaitsja RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista R.T süüdistustes
Õigeks mõista RE OÜ süüdistuses
Jätta riigi kanda R.T kaitsjale advokaadile M.Viira makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 2200 eurot 20 senti.
R.T IT (T ) süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema andis 12.10.2017 XXXXXXXXXX, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas D.R´le, kes oli N.V ja V OÜ (juhatuse liige D.R) vahel 10.07.2017 sõlmitud käsunduslepingu 01/07 järgi ametiisik, altkäemaksuna 2000 eurot selle eest, et RE OÜ (juhatuse liige R.T ) osutuks N.V poolt välja kuulutatud hanke „XXXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXX“ võitjaks ja saaks nimetatud tööd endale. 31.08.2017 N.V korraldusega nr 76 osutus hanke võitjaks RE OÜ , kes esitas odavaima pakkumise. RE OÜ -d süüdistatakse
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et RE OÜ tegutsedes juhatuse liikme R.T i kaudu andis 12.10.2017 XXXXXXXXX, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas D.R´le, kes oli N.V ja V OÜ (juhatuse liige D.R) vahel 10.07.2017 sõlmitud käsunduslepingu 01/07 järgi ametiisik, altkäemaksuna 2000 eurot selle eest, et RE OÜ (juhatuse liige R.T ) osutuks N.V poolt välja kuulutatud hanke „XXXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXXX“ võitjaks ja saaks nimetatud tööd endale. 31.08.2017 N.V korraldusega nr 76 osutus hanke võitjaks RE OÜ , kes esitas odavaima pakkumise. TsÜS § 24 järgi juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Sama seaduse § 25 järgi eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. TsÜS § 132 ja VÕS § 1054 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega.
lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või selle liikme poolt juriidilise isiku huvides. Tulenevalt TsÜS § 31 lg 1 ja ÄriS § 306 lg 1 on juriidilise isiku organiks juhatus. Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele asutati RE OÜ (reg. nr XXXXXXXX ), registreeritud aadressile XXXXXX XX X, XXXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX 2 XXXXXXX, XX.XX.XXXX . Juhatuse liige kuriteo toimepanemise ajal oli ainuisikuliselt R.T . R.T , olles RE OÜ juhatuse liige, on tegutsenud RE OÜ kui juriidilise isiku huvides. Tl 23 II kd olev Äriregistri väljatrükk kinnitab, et R.T oli RE OÜ juhatuse ainuliige. D.R on 19.09.2019 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-19-6491 süüdi mõistetud ka
lg 1 järgi /tl 131-138 I kd/, s.o ametiisikuna altkäemaksu võtmises R.T ilt, kes tegutses RE OÜ OÜ juhatuse liikmena juriidilise isiku huvides (kohtuotsus jõustus 05.10.2019). D.R´le
lg 1, R.T ile
lg 1 ja RE OÜ -le
lg 3 järgi esitatud süüdistused on sündmuste kirjelduse ja õigusnormide osas kokkulangevad. Süüdistustes kirjeldatud sündmuste pinnalt on leitud, et D.R sai R.T ilt ning R.T ja RE OÜ -d andsid D.R´le 2000 eurot altkäemaksuna selle eest, et RE OÜ (juhatuse liige R.T ) osutuks N.V poolt välja kuulutatud hanke „XXXXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXXX“ võitjaks ja saaks nimetatud tööd endale. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tõendiks teises kriminaalasjas selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude kohta. Seega peab kohus käesoleva kriminaalasja raames tuvastama, kas R.T ile ja RE OÜ -le esitatud süüdistus leiab kohtus uuritud tõenditega tõendamist ja kas süüdistuses kirjeldatud tegevus täidab
MS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kohus nõustub prokuröri poolt avaldatuga, et altkäemaksu andmise koosseisu tunnuseid sisustades tuleb vaadata ka
sätestatud altkäemaksu võtmise koosseisu, mis sätestab kuriteona ametiisiku poolt vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.
Esmalt uurib kohus, kas D.R, kellele süüdistuse kohaselt R.T ja RE OÜ vara andsid, oli ametiisik
Süüdistuses on leitud, et D.R ametiisiku funktsioonid ning ametiseisund tulenevad alljärgnevast: 10.07.2017 sõlmisid N.V esindaja K.S ja OÜ V esindaja D.R käsunduslepingu 01/07. Lepingu järgi tellis tellija, s.o N.V töövõtjalt, s.o OÜ V, lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamise nõustamist N.S baasil, s.t vastavate materjalide analüüsi ja dokumentatsiooni ettevalmistamist vallavalitsusele; N valla S tingimuste parandamist vastavalt programmi mahtudele; kvalifitseeritud personali värbamise korraldamise nõustamist ja N vallavalitsuse nõustamist teistes arengustrateegilistes küsimustes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. D.R ametiisiku funktsioonid ning ametiseisund tulenesid N.V poolt V OÜ-ga, mille juhatuse liige oli D.R, 10.07.2017 sõlmitud käsunduslepingust nr 01/07, mille järgi oli D.R´l 3 avalikes huvides täidetav avalik ülesanne, s.o N.V sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamine ja selle täitmiseks oli tal ametiseisund, ning mille raames D.R korraldas N päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust ja remonditöid. Tl 29-32 II kd on käsundusleping 01/07, mis on sõlmitud 10.07.2017 N.V (allkirjastatud 14.07.2017 K.S poolt) ja OÜ V, mida esindas juhatuse esimees D.R vahel (allkirjastatud 17.07.2017 D.R poolt). Lepingu p 1.1 kohaselt on töö sisuks sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamise nõustamine N.S baasil. D.R selgitas, et kuulub üksipäini OÜ V juhatusse. N vallaga (allkirjastas vallavanem) oli 2017 V OÜ-l käsundusleping, mis tehti nõustamise osas seoses päevakeskusega, kus vanuritel oleks võimalik saada erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid, vajadusel ka teha päevahoidu ja mõned voodikohad hooldusteenuse jaoks. Tehti ettepanek vallast, et ta võiks seda asja edasi vedada. Esmalt märgib kohus, et süüdistuses nimetatud asjaolu, et D.R oma ametiseisundi raames korraldas N päevakeskuse remonditöid ei saa olla osa altkäemaksu vastuteenest – et RE OÜ osutuks hanke võitjaks ja saaks tööd endale. Remonditöid on võimalik korralda alles peale seda kui hanke võitja on asunud peale hankeprotsessi lõppemist remonditöid teostama. Kohus leiab, et läbi N.V ja OÜ V vahel sõlmitud käsunduslepingu oli V OÜ juhatuse ainuliige D.R ametiisikuks, sest käendusleping andis talle õiguse ja kohustuse täita KOKS § 6 tulenevat avalikes huvides täidetavat avalikku ülesannet - sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamise nõustamine, vastavate materjalide analüüs ja dokumentatsiooni ettevalmistamine vallavalitsusele, N valla sotsiaalkeskuse tingimuste parandamine vastavalt programmi mahtudele. Süüdistuse kohaselt D.R´l oli käsunduslepingust tulenevalt ametiseisund, mille raames D.R korraldas N päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. M.K selgitas, programmi algusaegadel töötas D.R N vallavanemana, ta käivitas seda programmi ka maakondlikul tasandil. Jaanipäeva paiku vallavanem vahetus, K.S oli laual palju pooleliolevaid projekte ja ta tegi D.R´ga käenduslepingu, et ta aitaks edasi viia neid projekte (aitas koostada tööpakkumiskuulutusi, ametijuhendeid, töötajate värbamisega, aitas vallavalitsust materjalide ettevalmistamisega), muidu poleks ju saanud D.R´lt abi paluda. Kuna ei osanud kellegi poole pöörduda, siis D.R soovitas talle ka firmasid, kellele pakkumine saata, aitas koostada pakkumiskutset ja vaatas dokumendid enne vallavalitsusele esitamist üle. M.K kinnitas, et hanked tegi tema ise, need vaatas läbi vallavalitsus ja kinnitas. Vastused firmadelt tulid firmade aadressidelt meili teel, tegi võrdlustabeli, eelnõu esitas vallavalitsusele, kes otsustas hinna järgi. D.R´l ei olnud õigus otsustada, kes hanke võidab, ta ei olnud otsustuse juures. Ta ei andnud vallatöötajatele soovitust, kes võiks hankekonkursi võita, konkursi korraldamine toimus puhtalt vallasiseselt ja võitja otsustamine toimus vallasiseselt, määravaks sai hind. P.K rääkis, et M.K oli see, kes sotsiaalprogramme vedas koostöös vallavalitsusega. K.S rääkis, et hange oli välja kuulutatud (tema teada oli see D.R ajal juba ära tehtud), pidid kolme hulgast välja valima firma, kes hakkab ehitustöid tegema. Vallavalitsuse istungilt käis läbi arutelu. Võitja valiti välja selle alusel, kellel oli kõige madalam pakkumine rahaliselt. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused kinnitavad, et D.R´l ei olnud hankemenetluses otsustamiskompetentsi, seega ta ei korraldanud hankeprotsessi. Kohus leiab, et käsunduslepingust tuleneva avaliku ülesande kaudu sai D.R osaleda Vallavalitsuse otsuste ettevalmistamise protsessis seoses sotsiaalprogrammiga SOTEE. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et otsustamispädevusega on võrdustatud ka osalemine otsustamise suunamises. 4 Altkäemaksu andmise ja võtmise oluline koosseisuline tunnus on, et ametiisik ja altkäemaksu andja on ühel meelel, et andja saab üleantu eest talle mingi kasuliku teo, mille ametiisik paneb toime oma ametiseisundit ära kasutades. Seega altkäemaksu saaja tegu peab olema seotud tema ametipädevusega. Kohus uurib, milliseid konkreetseid D.R ametiisiku pädevusest tulenevaid tegevusi on süüdistuses kirjeldatud, millega ta sai kujundada vallavalitsuse otsuseid seoses sotsiaalprogrammiga SPOTEE, milliste otsuste tagajärjel osutus N.V poolt välja kuulutatud hanke „XXXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXXX“ võitjaks RE OÜ ja sai nimetatud tööd endale. SOTEE sotsiaalprogrammi raames plaanis N.V renoveerida N valla sotsiaalkorteri ja 22.08.2017 N.V korraldusega nr 65 korraldati lihthange „XXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXX“. Pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 30.08.
lg 1, § 345 lg 1 järgi süüdistused esitatud ja kohus uurib seda süüdistust allpool. Samuti jagas R.T korraldusi I OÜ (reg. kood XXXXXXXX) juhatuse liikmele V.K´le, millised hinnad tuleb märkida hinnapakkumisse ja 29.08.2017.a kell 8.18 saatis R.T ekirja V.K´le sisuga „hinnapäring“ ning samal päeval esitas V.K I OÜ nimelt, kuid R.T i juhiste alusel koostatud hinnapäring-pakkumuse summas 18492.00 eurot, N.V´le. Ülalpool on kirjeldatud R.T i ja V.K tegevust I OÜ hinnapakkumise koostamisel ja selle saatmisel N.V´le. 6 Kohtule esitatud tõenditega /Äriregistri väljatrükk /tl 25 II kd/, R.T i ja V.K ütlustega on süüdistuses kirjeldatud asjaolud tõendamist leidnud, kuid eelkirjeldatud tegevuse osas ei ole kellelegi süüdistust esitatud ja D.R tegevust antud süüdistuse lõik ei kirjelda. R.T koostas ise RE OÜ (reg. kood XXXXXXXX ) nimelt pakkumise summas 17401.20 eurot ja 28.08.2017 kell 13.05 saatis R.T oma meililt XXX e-kirja M.K´le sisuga „N pakkumine“. R.T kinnitas, et RSL Ehitus sai N vallavalitsuselt pakkumise ja tegi omapoolse pakkumise. Tl 15 III kd on RE OÜ Hinnapäring-pakkumus, mis on esitatud uurija nõudel N.Vpoolt. Tl 111, 118 II kd on RE OÜ Hinnapäring-pakkumus summas 17401,20 eurot, mis on leitud R.T arvutist. TL 68 II kd on 28.08.2017 kell 13.05 R.T e-kiri M.K´le N pakkumise, kaaskirjaga – Saadan pakkumise /tl 68 II kd/. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et R.T koostas RE OÜ nimelt pakkumise ja saatis selle M.K´le. N.V korraldusega nr 76 31.08.2017 (parima pakkuja kinnitamine N.P remonditööde teostamiseks) valiti odavaim pakkumine, milleks osutus RE OÜ pakkumine. Kohtule on esitatud nimetatud korraldus /tl 19 II kd/, milles on kirjas, et hinnapakkumised saabusid RE OÜ -lt, I OÜ-lt ja T OÜ-lt, odavaim oli RE OÜ pakkumine ja kinnitati N.P remonttööde teostajaks RE OÜ . 01.09.2017.a sõlmisid N.V esindaja K.S ja RE OÜ esindaja R.T ehituse töövõtulepingu nr 03 N.P remontimiseks. Kohtule esitatud tõendid süüdistuses nimetatud poolte vahele nimetatud lepingu sõlmimist kinnitavad. Tl 6-11 II kd Ehituse töövõtuleping nr 03 (01.09.2017) on sõlmitud N.P remondiks ja lepingu poolteks on N.V (K.S on lepingu allkirjastanud 04.09.2017) ja RE OÜ (R.T on lepingu allkirjastanud 05.09.2017). Allkirjastatud leping on leitud ka R.T i arvutist /t l112-117 II kd/. 01.10.2017 koostati tööde vastuvõtu-üleandmise akt, millega loeti töövõtulepingus nr 03 märgitud tööd tehtuks. R.T kinnitas, et RE OÜ teostas kõik ettenähtud tööd. Tl 12 II kd on Tööde vastuvõtu-üleandmise akt 01.10.207, mille on allkirjastanud töövõtja esindaja R.T ja tellija esindaja M.K. Vastavalt ehituse töövõtulepingu nr.03 hinnapakkumisele määratletud tööd (N.P remont) on loetud tehtuks ja tellija poolt vastuvõetuks. Välja arvatud hinnapakkumise akende vahetus, mis hilineb seoses aknatellimuse tähtajaga 23.10.2017. Aken vahetatakse samal päeval. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad tööde üleandmise-vastuvõtmise asjaolusid. 02.10.2017 esitas R.T RE OÜ OÜ nimelt N.V´le arve 354/17 summas 17401.20 eurot. Tl 21 II kd olev Arve summas 17 401,20 eurot, mis on koostatud R.T i poolt ja esitatud uurijale N.V poolt, süüdistuses nimetatud asjaolu kinnitab. 09.10.2017 tegi N.V S.P AS pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kande RE OÜ S.P AS pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 17401.20 eurot, selgitusega arve 354/17 eest. Asitõendi vaatlusprotokoll tl 152-153 II kd sellist rahaülekannet kinnitab. R.T kinnitas, et N vald maksis korraga välja raha, mis lepingus oli ette nähtud. 7 Süüdistuses on kirjas, et D.R´l oli avalikes huvides täidetav avalik ülesanne, s.o N.V sotsiaalprogrammi SOTEE käivitamine ja selle täitmiseks oli tal ametiseisund, mille raames D.R korraldas N päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. Järgnevalt on süüdistuses D.R konkreetse tegevusena kirjas, et ta pöördus R.T i poole ja pakkus talle (tema firmale RE OÜ ) N päevakeskuse renoveerimistöid. Veel on süüdistuses kirjas, et R.T i poolt D.R´le antud 2000 eurot oli vastutasu selle eest, et D.R korraldas ja aitas RE OÜ -l saada N päevakeskuse renoveerimistöid. Kohus eespool tuvastas, et D.R´l ametiisikuna ei olnud hankemenetluses otsusutuspädevust, kuid läbi käsunduslepingu oli tal võimalus N.V poolt hankemenetlusega seotud otsuseid mõjutada, sest tal oli õigus dokumente ette valmistada. Süüdistuses ei ole kirjas ühtki konkreetset tegevust, mis näitaks, kas ja milliseid dokumente D.R vallavalitsusele seoses hankemenetlusega ette valmistas. Samuti ei näita süüdistus, milliste konkreetsete tegudega D.R korraldas N päevakeskuse renoveerimise hankemenetlust. Süüdistus kirjeldab peamiselt R.T i, N.V ja vallavalitsuse ametnike tegevust seoses hankemenetlusega. Kohus leiab, et süüdistuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kuidas D.R T i poole pöördumine ja renoveerimistööde pakkumine RE OÜ -le jõudis otsuse tegijani, s.o N.V´i ja mõjutas vallavalitsust kui otsuse tegijat. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses ei ole välja toodud ühtki faktilist asjaolu, mis näitaks, kuidas D.R kui ametiisiku tegevus mõjutas N vallavalitsuse otsust selle kohta, et RE OÜ osutus N.V poolt välja kuulutatud hanke „XXXXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXXXXXX“ võitjaks ja sai nimetatud tööd endale. Võitja otsustas N.V 31.08.2017 korraldusega nr 76 ja tõepoolest võitjaks osutus RE OÜ . Kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et D.R kui ametiisik korraldas ja aitas RE OÜ -l saada N päevakeskuse renoveerimistöid, puudub nn ekvivalentsussuhtest ametiisiku tegu, mille ta peab vastutasuks saadava vara eest tegema. Seetõttu ei ole käesolevas kriminaalasjas vaja ka uurida, kuidas R.T kasutas RE OÜ -le N.V´lt N päevakeskuse renoveerimistööde eest üle kantud raha ning kas R.T andis D.R´le sularaha, sest kohus arutab asja vaid esitatud süüdistuse raames. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.T tuleb talle esitatud süüdistuses
lg 1 järgi ja RE OÜ tuleb talle esitatud süüdistuses
lg 3 järgi õigeks mõista, kuna süüdistused ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. 1.2.SÜÜDISTUSED
lg 1, § 345 lg 1 JÄRGI R.T it süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 29.08.2017, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas koostas teadlikult ja tahtlikult T OÜ (reg. kood XXXXXXXX) nimelt juhatuse liikme G.Š teadmata ja nõusolekuta N.V´le esitatavat N päevakeskuse renoveerimise hinnapäring-pakkumust summas 17 808 eurot, kuhu kandis tööde nimetused ja tööde maksumused, kuid tegelikult T OÜ ei tee selliseid remonditöid. R.T i eesmärk T OÜ nimelt hinnapäring-pakkumuse võltsimiseks oli näidata hankemenetluses RE OÜ pakkumust odavaimana ning saada N päevakeskuse renoveerimistööd RE OÜ -le. Seega R.T , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani toime
Samuti süüdistatakse R.T it
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et R.T saatis teadlikult ja tahtlikult, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2017. a augustikuus eeluurimisega tuvastamata meiliaadressilt N vallavalitsusele eelnevalt enda poolt võltsitud T OÜ hinnapäring-pakkumuse summas 17808 eurot N päevakeskuse renoveerimiseks. 8 Seega R.T , teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
Äriregistri väljatrükk /tl 24 II kd/ näitab, et OÜ T on asutatud 27.07.2000, juhatuse liige G.Š. Elektronposti aadress XXX. Põhitegevsala - Muud eriehitustööd, elamute ja mitteeluhoonete ehitus. G.Š selgitas, et on T omanik, juhataja. T tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamise ja monteerimisega. Üldehitustöid, puidutöid ei tee. R.T i ja G.Š ütlused kinnitavad, et käisid koos N objekti üle vaatamas ja Š ütles ka T ile, et tema firmale seal spetsiifilist tööd ei ole. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et N vald saatis OÜ-le T pakkumiskutse N valla sotsiaalkorteri renoveerimiseks /alus N VV korraldus 22.08.2017 nr 65, tl 17-18 II kd/. G.Š seda asjaolu kohtus ei mäletanud. Tl 71-72 II kd aadressilt XXX 29.08.2017 kell 20.37 t-ele saadetud e-kiri, lisa T.pdf. – Hinnapäring-pakkumus T OÜ kokku 17808,00 eurot. Tl 14 II kd on N vallavalitsusele esitatud T OÜ Hinnapäring-pakkumus summmale 17808 eurot, pakkumuse all nimi G.Š, Juhataja. Need kaks hinnapäring-pakkumust T OÜ nimelt on ühesugused. G.Š avaldas kohtus, et nägi istungil T OÜ nimelt N.V´le esitatud pakkumist esimest korda. Ei tea, kas see pakkumine on tehtud tema firma poolt, aga T ei oleks saanud seal pakkumises näidatud töid teha. Ei saanud seda pakkumist teha, ei ole pädev selliste tööde osas. Ei oska eesti keelt, kui vaja tõlkida, teeb seda raamatupidaja. R.T on aidanud tal pakkumisi koostada kui on tahtnud alltöövõttu saada. Ei oska öelda, kas selle pakkumise koostamisel on R.T teda aidanud. Hiljem ütles, et seda pakkumist ei ole aidanud R.T tal koostada, on aidanud teiste pakkumiste osas. R.T kirjeldas, et on G.Š´il aidanud nii seda pakkumist koostada kui ka teisi pakkumisi. On üksteisel alltöövõttu teinud. Kui olid N kohapeal ära käinud, Š ütles, et talle ei ole seal spetsiifilist tööd. Ütles Š´le, et kirjeldab talle need tööd lahti (loetelu tööde mahust), paneb selle kokku ja Š saadab need ära. Ehituses ongi nii, et kui on vaja konkureerivaid pakkumisi, siis aidatakse üksteist. Teab, et tema oli N´le pakkumise ära saatnud. Rääkisid eelmisel päeval Š´ga, et see pakkumine on vaja ära saata, see oli kuu lõpus, Š täpsustas veel mingeid asjaolusid. Ei mäleta, kas saatis Š´ile need mahud, telefoni teel oli juttu. Tl 68 II kd olev e-kiri näitab, et R.T saatis RE OÜ pakkumise M.K´le 28.08.2017, mis kinnitab R.T i poolt kirjeldatud sündmuste ajalist kulgu. Seega on R.T tunnistanud, et aitas G.Š´l T pakkumist teha, kirjutas tööd lahti, sest Š firma selliseid töid ei teinud. Samuti on tõendatud, et T saatis 29.08.2017 enda poolt koostatud pakkumise T OÜ e-mailile. Kohtule on esitatud ainult üks tõend sellel kohta, kuidas T OÜ pakkumine jõudis N.V´le – M.K avaldas, et vastused firmadelt tulid firmade aadressidelt meili teel, ei olnud mingitelt muudelt aadressidelt. Š kinnitas kohtus, et keegi teine tema firmast ei saanud seda pakkumist koostada ja saata. Arvutit saavad kasutada tema ja raamatupidaja, kes ei ole T iga tuttav. G.Š andis selle hinnapakkumise koostamise kohta kohtus ebamääraseid ütlusi – kord, et ei mäleta, kas T aitas seda koostada ja siis, et seda konkreetset hinnapakkumist T ei aidanud koostada. Kohus leiab, et kirjalikud tõendid kinnitavad R.T i ütlusi selle hinnapakkumise koostamise kohta – tema selle koostas, kuid edastas Š´le. Kuna pakkumine on valda edastatud T OÜ meililt ja Š välistas, et keegi teine peale tema sai seda teha, siis Š´il oli võimalus enne pakkumise edastamist sellega tutvuda. 9 Seega kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et R.T koostas hinnapakkumise T OÜ nimelt juhatuse liikme G.Š teadmata ja nõusolekuta. Süüdistuste kohaselt saatis T T OÜ pakkumise N.V´le. R.T eitas, et tema saatis T OÜ hinnapäring-pakkumuse summas 17808 eurot N vallavalitsusele, teab, et T pakkumine jõudis valda, tema seda sinna ei saatnud. Samas on Š välistanud, et keegi teine peale tema enda tema firma aadressilt oleks saanud selle pakkumise saata. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et T OÜ pakkumine oleks N.V´le saabunud mõnelt muult kui firma enda meiliaadressilt (süüdistuse kohaselt tuvastamata meiliaadressilt). Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et T OÜ hinnapakkumise oleks N.V´le saatnud R.T (süüdistuse kohaselt täpselt tuvastamata ajal, täpselt tuvastamata kohas ja täpselt tuvastamata meiliaadressilt). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.T ile esitatud süüdistus
lg 1, § 345 lg 1 järgi ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud ja R.T tuleb nendes süüdistustes õigeks mõista. Kohtule ei ole esitatud taotlust hüvitada süüteomenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. tekitatud kahju 2.TÕKEND. Süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. 3.TSIVIILHAGI ei ole esitatud. 4.ASITÕENDID. Prokuröri poolt kohtule esitatud andmekandjad: -jälitustoimingu protokolli 02.04.2018 2 DVD-plaati, pakend 2 /II kd, tl 237/ -asitõendi vaatlusprotokolli 26.03.2018 lisa 2 DVD-plaati, pakend 5 /II kd, tl 151/ -asitõendi vaatlusprotokolli 07.09.2018 lisad CD-plaadil, pakend 7 /II kd, tl 166/ -vaatlusprotokolli 14.11.2017 lisad CD-plaadil l, pakend 9 /II kd, tl 119/ -jälitustoimingu protokolli 23.04.2018 lisad DVD-plaadil, pakend 10 /III kd, tl 15/ jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud süüdistusaktis märgitud asitõendid ja salvestised, mida prokurör kohtule ei eistanud, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde. Läbiotsimisel äravõetud IT seadmete koopiad, mis asuvad Keskkriminaalpolitseis (XXXXXXXX XX, XXXXXXX) hävitatada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 5.KRIMINAALMENETLUSE KULUD. KrMS § 177 p 3 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks lisakuluna tõlgile makstud tasu, mis on 175 eurot /tl 58-59 III kd/. KrMS § 173 lg 4 alusel jääb tõlgi tasu riigi kanda. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel: -advokaadile M.Viira R.T i kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 194,40 eurot /I kd tl 86-87, 178-179/, 38,40 senti /I kd tl 166-169/, 134,40 senti /I kd tl 170-172/, 315 eurot /tl 20-22 III kd/, 90 eurot /tl 23-26 III kd/, 32,40 eurot /tl 81-84 III kd/, 128,40 eurot /tl 85- 88 III kd/, 1267,20 eurot /tl 89-92 III kd/, kokku 2200,20 eurot; 10 -advokaadile V.Krinal RE OÜ kaitsmise eest makstud tasu ja kulud: 97,74 eurot /I kd tl 163-165/, 194,40 eurot / I kd tl 175-177, 180-181/, 1127,40 eurot /tl 77-80 III kd/, kokku 1419,54 eurot. Tunnistajale hüvitatud kulu KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 1 alusel. Kohus on hüvitanud tunnistajale V.K sõidukulu ja saamata jäänud töötasu kokku 72,54 eurot /tl 104105 III kd/. Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, seega jätab kohus kaitsjate tasud ja kulud ning tunnistaja kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.