KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16695 Tsiviilasi Võlgniku CC

§ 172ja 173 järgi: 7.

- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul CC õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb CCl esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

1. mai 2020 –
2. mai 2021 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
3. mai
4. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul CC ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik CC kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, 2

§ 6). Asjaolud 1.

Pärnu Maakohtu

1. november 2019 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku CC pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.11.2019 (teadaande number 1542105). Määrus jõustus 22.11.
2. a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.11.2019, millisele ükski võlausaldaja ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 07.02.2020, kus tunnustati II järgu nõudeid kogusummas 21 122,28 eurot. I ja III järgu nõudeid ei esitatud ja ei tunnustatud. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.01.2020 (teadaanne number 1570900). 27.03.2020 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 30.03.2020 määrusega. Teade jaotusettepanekuga tutvumise võimaldamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2020 (teadaanne number 1589859) ja jaotusettepaneku kinnitamise kohta 31.03.2020 (teadaanne number 1595042).
3. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 08.04.2020 aruande, milles palub lõpetada CC, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vabastada Andrus Õnnik CC pankrotihalduri ülesannetest. Määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x€), millest x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot hüvitada pankrotivara arvelt. Algatada CC suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta CC pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
4. Aruande kohaselt CCa pankrotimenetluses oli ilmne, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja see ei ole ajutine, kuid pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Pankrotivarasse on laekunud x eurot, sellest halduri poolt kinnipeetud summad x eurot ja pankrotivara müügist x eurot. Haldur on teinud

§ 146

alusel väljamakse x eurot ajutise halduri tasuks Pärnu Maakohtu 06.11.2019 määruse alusel. CC pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel

§ 153lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 21 122028 eurot.

CC pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu, puudub müümata pankrotivara ja haldurile teadaolevalt puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus

§ 106alusel nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad.

Pankrotimenetluse ajal on võlgnik olnud x aastase lapsega kodune ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis. Võlgniku sissetulekust on haldur igakuiselt teostanud arestitava/mittearestitava summa arvutusi ning andnud võlgniku käsutusse seadusega summa, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Võlgnikul on kehtiv tööleping xx-ga xxxxxxxx, kuhu võlgnik kavatseb pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist tagasi tööle minna. Pankrotihaldurile pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. CC pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada 3

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x€, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x €/tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x€. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas määras ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud piires.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot), millest x eurot hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning x eurot hüvitada laekunud pankrotivara arvelt. Kohus kuulas CC ära 15.05.2020 istungil. CC kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna ning on valmis kohustusi ise täitma. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid halduri aruandele ega halduri tasule. Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus, tutvunud asja materjalide ning pankrotihalduri poolt esitatud aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 15.04.2020 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 29.04.
2. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.04.2020 (teadaande number 1598918). Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22lg 5 tähenduses seoses läbimõtlemata majandusotsustega.

Maksejõuetus tekkis

1. aastal, kui võlgnik ei olnud enam suuteline oma sissetuleku arvelt laenukohustusi täitma ning võlausaldajad pöördusid võlgnevuse sissenõudes kohtusse.
2. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 21 122,28 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab võlgnikule maksete arvestamise aluseid: 4

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri ettepanekul jättis kohus 05.05.2020 määrusega CC pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata, mistõttu ei saa kohus halduri tasu osas pankrotitoimkonnalt arvamust küsida.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. CC pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud x eurot, sellest x eurot pankrotivara müügist.

§ 651

sätestab sellest halduri tasu alammääraks x eurot.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 23

lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot), millest x eurot hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning x eurot hüvitada laekunud pankrotivara arvelt. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri 5

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega CCle menetlusabi andmise eeldused on täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest Andrus Õnniku kasuks välja halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda, ülejäänud halduri poolt taotletud tasu (so x€) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. 8.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 07.02.2020 toimunud võlausaldajate (nõuete kaitsmise) koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 6. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada vastava sisuga teade. 7. Võlausaldajate kontaktaktandmed usaldusisikuna väljamaksed teha: ja pangarekvisiidid, millistele tuleb võlgnikul 1) PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115 telefon: 622 4020, e-post: menetlus@plusplus.ee Maksete saaja: PlusPlus Capital AS Konto nr: EE082200221053320710 Viitenumber: 24735102 Selgitus: CC, ik. xxxxxxxxxxx 2) Omega Invest OÜ, registrikood 10866568 asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn 10617 telefon: 55916457, mailto:e-post: mail@omageinvest.ee Makse saaja: Omega Invest OÜ Konto nr: EE322200221035967463 Selgitus: CC, ik. xxxxxxxxxxx 6