lg 1 alusel esitatud hagist ja kinnitab, et on nõudest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlik. Hageja palus võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-129710 menetlemine. Hageja palus tagastada Saue vald, Riisipere alevik, Metsa tn 20 korteriühistule 50% tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Hageja palus riigilõivu tagastada Saue vald, Riisipere alevik, Metsa tn 20 korteriühistu arvelduskontole X, Swedbank AS-s. Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu märkis oma 17.04.2020 menetlusdokumendis, et Saue Vallavalitsus nõustub tsiviilasja nr 2-17-129710 lõpetamisega vastavalt
) § 353 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Esmalt märgib kohus selgitavalt, et
lg 1 alusel taastus menetlus käesolevas asjas seeläbi, et Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu jätkas X X üldõigusjärglasena asjas menetlust. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 2 Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pärast hagi esitamist ja menetlusse võtmist avaldas hageja kohtule, et X X üldõigusjärglasena tasus Saue vald hagejale hageja nõudele vastava võlgnevuse. Saue vald eelnevale vastu ei vaielnud ja avaldas, et ta nõustub menetluse lõpetamisega vastavalt hageja taotlusele. Kuna X X üldõigusjärglasena menetlusse astunud kostja Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 tuleneb, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista üksnes riigilõivu. Hageja on tasunud oma nõudelt kokku 300 eurot riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kuna aga hagejal on õigus saada hagist loobumise tõttu tagasi pool tasutud riigilõivust, siis on hageja põhjendatud menetluskuluks 300/2=150 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt Saue vallalt Saue Vallavalitsuse kaudu hageja Saue vald, Riisipere alevik, Metsa tn 20 KÜ kasuks põhjendatud menetluskulud summas 150 eurot. 3 Vastavalt
lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub
Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 300 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, ja kanda see Saue vald, Riisipere alevik, Metsa tn 20 KÜ pangakontole nr X. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.