Obsah (8)

§ 177§ 477§ 67§ 68§ 326§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Andres Suik 14.05.2020, Tall

§ 177lg 2 sätestatud korras.

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.03.2020 määrusega kohtutäituri määruskaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 04.02.2019 määruse osas, milles maakohus tegi sisulise otsustuse kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse kohta seoses kinnistu asukohaga xxx enampakkumisega ning saatis asja kaebuse menetlemiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et kaebust 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse kohta seoses kinnistu asukohaga xxx enampakkumisega ei ole kohtule esitatud ja seega ei saanud kohus sellist kaebust ka lahendada. Muus osas jättis ringkonnakohus 04.02.2019 määruse muutmata ja menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus leiab, et avaldaja kaebus seoses Tallinna kohtutäituri Mati Kadak 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse kohta seoses kinnistu asukohaga xxx vald enampakkumisega tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3. Kohus on vastavalt käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2020 määruse p-dele 45 ja 47 06.04.2020 kohustanud kohtutäiturit TMS § 217 lg 7 alusel sisuliselt läbi vaatama talle avaldaja poolt 28.06.2016 esitatud kaebuses sisalduvat kaebuse tähtaja ennistamise taotlust, järgides seejuures TMS § 217 lg 3 sätestatud tähtaegu. TMS § 217 lg 2 kohaselt saab TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse 3 2-16-10876 seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. 13.

§ 67

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 1 kohaselt tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.

1. Kohtutäitur edastas 27.04.2020 kohtule oma 27.04.2020 otsuse, mille kohaselt puudus võlgnikul mõjuv põhjus kaebetähtaja mööda laskmiseks ja seega on võlgnik lisatasu otsuse vaidlustamise kaebeõiguse jäädavalt minetanud (TMS § 217 lg 6). Kohtutäitur leidis, et tal puudub mh õiguslik alus võlgniku kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kohtutäituri 27.04.2020 otsus tähtaja ennistamise kohta on võlgnikule avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) vahendusel kätte toimetatud 28.04.
2. Võlgnik kaebust kohtutäituri 27.04.2020 otsuse peale tähtaegselt ei esitanud.
3. Kohus nõustub kohtutäituri 27.04.2020 otsusega, millega kohtutäitur jättis võlgniku 28.06.2016 esitatud taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esitanud võlgnik kohtutäiturile ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks kohtutäiturile aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Muuhulgas ei ole mõjuvaks põhjusel asjaolu, et võlgnik ei kontrollinud oma postkasti perioodil 15.06.2016 kuni 27.06.2016, samuti see, et ümbrikul puudus väidetavalt igasugune märge selle kohta, millal on otsus postitatud ja kaebajani jõudnud.

§ 326

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kohtutäitur on 06.06.2016 lisatasu otsuse võlgnikule kätte toimetanud 15.06.2016

§ 326

lg 1 alusel lisatasu toimetamisega võlgniku aadressile xx, mis on ka käesoleval hetkel võlgniku registreeritud asukoht. Riigikohus on selgitanud, et

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem (vt Riigikohtu 15.02.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11 p 12). Seega jättis kohtutäitur õigesti kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Lisaks rõhutab kohus veelkord, et võlgnik ei ole esitanud tähtaegset kaebust kohtutäituri 27.04.2020 otsuse peale.
3. Kuna kohtutäitur jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja 28.06.2016 kaebus 06.06.2016 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusele ei ole seega esitatud tähtaegselt, siis ei ole kohtul võimalik avaldaja kaebust 06.06.2016 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusele sisuliselt lahendada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 06.06.2016 otsuse peale seoses kinnistu asukohaga xxx enampakkumisega täiteasjas nr 008/2015/
4. 4 2-16-10876
5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

1. Kohus jättis käesoleva määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse peale seoses kinnistu asukohaga xxx vald enampakkumisega. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2020 määrusest käesolevas asjas ei ole maakohtu menetluses olnud avaldaja nõuet tühistada kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsust seonduvalt kinnisasjaga asukohaga xxx. Samas on käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 22.05.2017 määrus jõustunud osas, milles kohus tunnistas seadusevastaseks kohtutäituri 08.07.2016 otsuse. Kuna tervikuna võttes rahuldati kaebus osaliselt, siis peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ja puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 20. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5