) § 16 lg 1 p 2). Tähis „ehitus“ on ilmselgelt eristusvõimetu ja tavapärane. Põhjus, miks kümned tähist „ehitus“ sisaldavad kaubamärgid on registreeritud, on see, et nad on üldjuhul kas kujutismärgid või sisaldavad teisi tähiseid, mis muudavad kaubamärgi eristusvõimeliseks. Sõnamärgina on tähist „ehitus“ sisaldavaid kaubamärke registreeritud vaid neljal korral, kusjuures kõik need kaubamärgid sisaldavad teisi tähiseid, mis aitavad need muuta eristusvõimeliseks. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ÄS § 12 lg 3 eesmärgi. Selleks, et välistada ettevõtjal oma ärinimes mingi kaubamärgis sisalduva tähise kasutamine, peab see ilmselgelt rikkuma kaubamärgi ülesandeid, mis praegusel juhul ja kõiki asjaolusid arvestades ei ole asjakohane. Äriregistrisse on ajaloo jooksul kantud üle 3000 ärinime, mis sisaldavad tähist „ehitus“. Sealjuures on registreeritud selliseid ärinimesid ka pärast kõnealuse kaubamärgi registreerimist. Arvestades, et ka Riigikohus on kinnitanud, et ÄS § 12 lg 3 eesmärgiks on laiendada kaubamärgiomanike õiguste kaitset võrreldes kaubamärgiseadusega, ja ühtlasi ka
§-s 14 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse sisu, on oluline, et ÄS § 12 lg-t 3 rakendataks ka praktikas kooskõlas kaubamärgiõigusega. Praegusel juhul piirab registriosakonna ja kohtute antud tõlgendus oluliselt ettevõtjate õigust oma ärinime valida ega teeni ka kaubamärgiomanike huve. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
lg 1 p 3 järgi kaitsta ei saa.
lg 1 p 3 järgi ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest. Samuti nõustub kolleegium avaldajaga, et sõna „ehitus“, olles ehitusteenust kirjeldav tähis, on eraldi võetuna ka eristusvõimetu
lg 1 p 2 mõttes, mille järgi ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime. 12. Kohtute viidatud kaubamärk (kaubamärk nr 57303), mis on väidetavalt takistuseks avaldaja ärinime registreerimisel, on kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „ehitus“ ja mis on kaitstud klassis 37 ehk erinevate ehitusteenuste valdkonnas. Sellisel viisil kaitstud kaubamärgi puhul ei ole eristusvõimeliseks (
lg 1 p 2) ja kaitstavaks osaks sõna „ehitus“, mis on selgelt teenust kirjeldav tähis (
Seega pole viidatud kaubamärgi puhul kaitstud mitte sõna „EHITUS“ eraldi, vaid kujutismärk, mis sisaldab ka sõnalist osa. Avaldaja on viidanud põhjendatult ka
lg 1 p-le 2, mille järgi ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides tähiseid, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi. Seega ei saa kaubamärgiomanik keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses selliseid tähiseid, mis on teenuseid kirjeldavad ja seega ka eristusvõimetud, kuid mis sisalduvad kaubamärgiomaniku kaubamärgi koosseisus kui mittekaitstavad osad. 13. Asjaolu, et Patendiamet pole kaubamärgi registreerimisel märkinud, et „kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõna „ehitus“ kasutamiseks“, ei annaks alust asuda kolleegiumil eespool märgitust teistsugusele seisukohale. Enne 1. aprilli 2019 kehtinud kaubamärgiseaduse redaktsiooni järgi nägi
lg 3 ette, et selle paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3, 4 või 5 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Enne 1. aprilli 2019 kehtinud
lg 3 sätestas, et kui ekspertiisi käigus ilmneb, et kaubamärk sisaldab tähist, mis selle seaduse § 9 lõike 3 kohaselt loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, kuid see tähis ei põhjusta kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes, ei märgi Patendiamet mittekaitstavat osa kaubamärgi registreerimise otsusesse. Enne 1. aprilli 2019 kehtinud
Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Eelnõuga tunnistatakse kaubamärgis sisalduva tähise mittekaitstavaks osaks lugemist ja kaubamärgi registreerimise otsusesse märkimist puudutav regulatsioon tühiseks. Esiteks ei näe direktiiv ette kaubamärgi teatud osade mittekaitstavaks lugemist. Teiseks puudub selleks tegelik vajadus, kuna kaitstud kaubamärk võib sisaldada eristusvõimetuid, kirjeldavaid või tavapäraseid osi, mis iseseisvalt oleksid mittekaitstavad, eeldusel et kaubamärk tervikuna vastab õiguskaitse saamise tingimustele. Nende osade, mis kuuluvad kaubamärgi koosseisu, ent mis iseseisvalt kaitset ei saaks, eristamine ja kaubamärgi registreerimise otsuses väljatoomine ei ole vajalik. Samuti suurendab see kehtiva regulatsiooni kohaselt Patendiameti töökoormust ning võib pikendada menetlust ja põhjustada asjatuid vaidlusi, arvestades kehtiva
lg-st 4 tulenevat Patendiameti kohustust teatada taotlejale kaubamärgi mittekaitstava osa tuvastamisest ning võimaldada anda selle kohta selgitusi.“ Seega nähtub seletuskirjast, et
lg 3, § 38 lg 3 ja § 39 lg 4 kehtetuks tunnistamine ei toonud kaasa sisulisi muudatusi kaubamärgi kaitses. Asjaolu, et registreerimisel pole Patendiamet märkinud, et „kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõna „ehitus“ kasutamiseks“, ei muuda sõnalist tähist „ehitus“ eristusvõimeliseks ja kaubamärgiseaduse alusel kaitstavaks tähiseks ehitusteenuste valdkonnas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.