lg 2 alusel vähendada Sille-Lota Kuusele mõistetud karistust ⅓, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks on vangistus 6 (kuus) kuud.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT Süüdistus Sille-Lota Kuuske süüdistatakse selles, et tema, olles 08.12.2014 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, tungis 25.mail 2019 kella 23.00-24.00 paiku XXXXXXXX linnas XXXXXXXX XXX X asuva P.P ees isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma tuttavale C.L´le, keda 2 1-19-9277 lõi ühel korral rusikaga vastu nägu ja küünistas kannatanut näo piirkonnast. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Sille-Lota Kuusk C.L´le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse marrastused silmade ümbruses ja haava suunurka. Sellise tegevusega pani Sille-Lota Kuusk toime teisele isikule valu ja tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu /tl 2-5 II kd/ ja süüdistatava /tl 19-21pöördel II kd/ ütlused kinnitavad, et nad kohtusid 25.mail, peale mida S-L.Kuusk saatis C.L´le sõnumid: „Ma vihkan sind elu lõpuni. Sa ei jää siia linna kauaks“ ja „Ma annan molli sulle, kui näen sind.“ C.L avaldas, et need sõnumid tekitasid hirmu, ei saanud aru, miks Sille-Lota tahab talle tappa anda. Süüdistatav kirjeldas, et nägi C´i öösel 11-12-ajal P.P ees, ei mäleta löömist, mäletab sõnelemist. Oli natukene purjus, endast väljas, reageeris suuresti üle. 3-4 poissi seisis C´i ees, C nende taga. Kas sai C´le viga teha, ei oska öelda. Kannatanu C.L ja tunnistajad T.P /tl 21-23I kd/, J.V /tl 25-27/, K.K /tl 32-34 II kd/ on kirjeldanud kokkulangevalt, et 25.05.2019 kella 23-24 ajal olid XXXXXXXXX XXXXXXXXXX P.P välisukse juures. Mingil ajal tuli nende juurde Sille-Lota Kuusk. Tunnistaja K.Š on rääkinud /tl 35-38/, et olles tööl XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX X P.P´s, nägi, et välisukse vastas pinkide juures toimub midagi. Seal oli grupp noori mehi, üks naine ja Sille-Lota. Kannatanu löömine C.L on kirjeldanud, et Sille-Lota tuli tema juurde, tõukas õlaga ja ütles vihase, raevunud häälega: „Mis sa tegid?“. Küsis, et mis siis tegi, ei saanud aru, mida valesti oli teinud. Siis seisid J ja tema sõbrad nende vahele, kuid Sille-Lotat see ei takistanud, lõi teda teiste vahelt rusikaga näkku vastu suud, tabas vasakut suu nurka. T.P sõnade kohaselt Sille-Lota tuli kohe midagi ütlemata ja pani C´le paugu kirja, andis vastu hambaid. See käis nii kiirest, et ei näinud kas rusika või lahtise käega. J.V´t on rääkinud, et C ja Sille-Lota hakkasid omavahel vaidlema, sõnelema. Astus vahele nii, et Sille-Lota jäi ette ja C selja taha, et C´i kaitsta. Sel ajal Sille-Lota astus vasaku külje juurde ja kõrvalt lihtsalt lõi käega selja taga seisvat C´i. Kas ta C´le pihta sai, ei näinud, K.K sõnade kohaselt oli Sille-Lota päris napsine, tuli C´ga rääkima. Ei saa öelda, et oleks sõbralik vestlus olnud, hääled olid valjud, Sille-Lota kordas: „C, läheme räägime, C, lähme räägime“. C ei läinud temaga kuhugi, järsku astus J tüdrukute vahele nii, et oli seljaga C´i poole ja näoga Sille-Lota poole. Siis hakkas mingi rüselemine pihta ja nägi, kuidas SilleLota pani C´le lahtise käega näkku. C sai pihta, vastu põske. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et S-L.Kuusk lõi C.L´it käega. Süüdistuse kohaselt oli käsi löögi ajal rusikas. Selle asjaolu kohta on kaks tõendit - C.L on öelnud, et löök toimus rusikaga ja K.K sõnade kohaselt oli löök lahtise käega. Kumbki isik ei ole lööki rohkem iseloomustanud, mille järgi oleks võimalik üht tõendit teisest usaldusväärsemaks pidada. Seega lähtub kohus
Kannatanu on kirjeldanud, et löögist sai valu. Kaitsja leidis, et see oli ühe õblukese neiu labakäega teise neiu näo puudutamine. T.P kirjelduse kohaselt pani Sille-Lota C´le paugu kirja, andis vastu hambaid. K.K´i sõnade kohaselt Sille-Lota pani C´le lahtise käega näkku, see ei olnud selline õrn laks, aga mitte ka nii tugev, et oleks põse paiste ajanud. Vigastust ei näinud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt, et tegemist ei olnud näo labakäega õrna puudutamisega, vaid Sille-Lota Kuusk lõi kannatanut tugevalt vastu nägu. Kohus leiab, 3 1-19-9277 et tunnistajate poolt löögi kohta kasutatud sõnad kinnitavad, et ka objektiivse kõrvalseisja jaoks oli löök sedavõrd tugev, mis näo piirkonnas tekitab valu. Kaitsja meelest ei ole usutav, et süüdistatav, kes kaalus sel ajal 46 kg, seega õrn, õbluke neiu, sai oma labakäe löögiga sellist valu ja üleelamisi põhjustada. S-L.Kuusk avaldas kohtus, et kaalus sel ajal 46 kilo, lihaseid pole, ei suudaks selliseid vigastusi teha, mida C kirjeldas, eriti kui oli purupurjus (eelnevalt avaldas, et oli natukene purjus). J.V on kirjeldanud, et tüdrukud on mõlemad tema mõistes lühikesed, nii poole õlavarreni (ise on 192,5 pikk). Kohus sai kohtuistungil oma silmaga veenduda, et kannatanu ja süüdistatav on üldjoontes ühte kasvu ja kaalu. Kohus märgib, et tunnistajate ja kannatanu ütluste kohaselt oli S-L.Kuusk agressiivne, sõimas kannatanut ja teda ei takistanud kannatanut ründamast ka see, et J.V oli süüdistatava ründe tõrjumiseks nende vahele astunud. Tunnistajate sõnade kohaselt üritas S-L.Kuusk kannatanut rünnata ka siis kui nende vahel seisis 4 meest. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud lükkavad ümber väited, et kannatanu oma füüsiliste iseärasuste või raske joobe tõttu ei saanudki talle süüks arvatud tegu toime panna. C.L on rääkinud, et sai Sille-Lota käitumisest šoki, sattus paanikasse, ei tulnud selle pealegi, et kiirabi kutsuda. Läks P.P´sse ja palus jääd, et saab selle valusale kohale panna. Terve nägu oli valulik. J.V - C hoidis pärast P.P´st saadud jääkotti vasaku põse juures. Erilist vigastust ei näinud, aga põsk oli paistes küll K.Š on rääkinud, et siis tuli see teine tüdruk ja küsis jääd. Ei vaadanud talle selliselt otsa, et oleks mingit vigastust või punetust näinud, verd kindlasti ei olnud. Väljas oli juba hämar ka. Tõi tüdrukule jääkuubikute koti ja pärast seda nägi teda välisukse kõrval seina ääres kükitamas ja jääkuubikute kotti vastu põske hoidmas. Küsimusele vastas tüdruk, et SilleLota lõi teda. K.K on kinnitanud, et P.P omanik tõi C´le jääd põsele panemiseks. Kohus leiab, et ka C.L tegevus peale seda kui S-L.Kuusk oli teda löönud, kinnitab, et ta sai löögist valu. On üldteada asjaolu, et kui asetada jääd kohale, mis on saanud löögist valu, siis see vähendab löögi tagajärjel tekkinud valu ka tekkida võivaid tervisekahjustusi – paistetust, verevalumeid. C.L on kirjeldanud, et tänu jääkotile ei tekkinud tal suunurka sinikat, vasak suunurk oli ka kolm päeva hiljem valulik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et S-L.Kuuse löögi tagajärjel sai C.L valu. Kannatanu on avaldanud, et löögist läks suunurk katki. Süüdistuses on S-L.Kuusele süüks arvatud, et löögiga tekitas ta C.L´le haava suunurka. C.L on uurijale öelnud 3 päeva peale sündmust, et hetkel on katkine suunurk kenasti meigi all peidus. Suunurka ei ole vaadeldud. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et S-L.Kuuse löök põhjustas kannatanule haava suunurka. Kannatanu on küll kirjeldanud, et suunurk läks katki, kuid selle pinnalt ei saa tõendatuks lugeda, et suunurgas oli haav. Kannatanu küünistamine Süüdistuses on S-L.Kuusele süüks arvatud, et ta küünistas kannatanut näo piirkonnast. C.L on kirjeldanud, et peale löömist taganes teiste selja taha peitu, kuid Sille-Lota jooksis teiste selja taha tema juurde ja lahtise käega küünistas nägu, tõmbas küüntega üle näo nii, et mõlema silma välimised nurgad said marrastusi. Taganes veel rohkem K´i selja taha, Sille- 4 1-19-9277 Lota karjus hüsteeriliselt, et kuhu ta jookseb. Rohkem viga ei saanud teha, sest poisid kaitsesid. J.V´t sõnade kohaselt peale löömist astusid E ja T kumbki küljele toetama ja veel keegi kolmas. Sille-Lota üritas veel üle tema või kõrvalt C´i uuesti lüüa või midagi sellist, aga seisis temal ees. K.K - Kui C sai laksu ära, siis Sille-Lota hoidis teda veel varrukast kinni, et ta ära ei läheks. Astus ka tüdrukute vahele, tõmbas nad teineteisest laiali, eemale. C tuli seisis selja taha ja Sille-Lota istus pingile. T.P – peale löömist astus koos K´ga tüdrukute vahele, et nad rohkem riidu ei läheks. Kui Sille-Lota oli paugu ära pannud, siis istus ta sinna pingile. Ei näinud, et Sille-Lota oleks C´i küünistanud, tõmmanud tal küüntega üle näo. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste edasine käik, et süüdistatava oleks jooksnud kannatanut kaitsvate meeste selja taha kannatanu juurde ja teda küünistanud. Samuti tuleneb tunnistajate ütlustest, et mingeid kriimustusi nad kannatanu näos ei näinud. J.V, kes on kannatanu elukaaslane, on öelnud, et pühapäeval (s.o järgmisel päeval) C´i näos mingeid vigastusi, marrastusi, kriimustusi ei näinud. K.K on öelnud, et tema C´il mingit vigastust ei näinud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Sille-Lota Kuusk küünistas kannatanut näo piirkonnast, millega tekitas kannatanule marrastused silmade ümbruses. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et S.-L. Kuusk lõi ühel korral C.L´i lahtise käega vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Selline tegu täidab KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo – valu tekitav kehaline väärkohtlemine - objektiivse külje. Kohus leiab, et S.-L. Kuusk pani kuriteo toime kavatsetult. Juba enne kohtumist saatis SL.Kuusk kannatanule sõnumi – ma annan molli sulle, kui näen sind. Kohtudes õhtul kannatanuga, hakkas ta teda sõimama ja ründas kannatanut füüsiliselt, vaatamata sellele, et J.V oli kannatanu kaitseks seisnud kannatanu ja süüdistatava vahele. Tunnistajad kirjeldavad lööki pauguna, andis vastu hambaid, mis näitab, et S-L.Kuusk lõi tugevasti kannatanut näo piirkonda. Seega tal oli eesmärk kannatanut lüüa ja selle löögiga tekitada kannatanule valu. Süüdistatav oli kannatanu vastu sedavõrd agressiivne, et lisaks J.V´le veel kolm meest pidas vajalikuks kannatanu kaitseks süüdistatava ja kannatanu vahele seista. Süüdistatava tegevuse eesmärgipärasust näitab ka see, et kannatanu, tunnistajate V, P, K sõnade kohaselt SL.Kuusk peale löömist vastas küsimusele, miks seda tegi, et C ise teab, mille ta sai. J.V on kirjeldanud, et kui küsis Sille-Lottalt, miks C´i lõi, siis kui Sille-Lota ütles, et peaks ise teadma mille eest sai, siis mingit kahetsust tema hääles ei olnud, pigem rahulolu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Sille-Lota Kuusk süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. S-L.Kuusk on Tartu Maakohtu 08.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-8705 süüdi mõistetud KarS § 121 järgi /t l45-48 I kd/, seega on tema tegu õieti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 5 1-19-9277 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Sille-Lotta Kuusk tegu täidab KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja S-L.Kuusk on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. S.-L. Kuusk on toime pannud ühe teise astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud - kohus leiab, et S.-L. Kuuse süü on alla keskmise – ta lõi kannatut üks kord, millise tegevusega põhjustas kannatanule valu. S-L.Kuusk avaldas kohtus, et selliseid asju ei tohiks rohkem juhtuda, tuleb tagasi hoida ennast. Kahetseb. Kui on kuidagi C´le haiget teinud, siis vabandab, on endast 101 protsenti andnud, et see asi ei läheks kohtusse ja saaks omavahel asja korda. Kohus leiab, et S-L.Kuuse poolt öeldu ei sisalda puhtsüdamlikku kahetsust toime pandud teo pärast vaid ta kahetseb neid tagajärgi, mis talle endale seoses toimepanduga on kaasnenud. Seega leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S-L.Kuusk kinnitas, et saatis peale sündmust C´le sõnumeid, oli lihtsalt pahane kui kuulis, mis oli juhtunud. Kohus leiab, et S-L.Kuuse poolt avaldatu, miks ta kannatanule ähvardava sõnumi saatis, näitab, et ta ei saanud üldse aru, et tema on valesti käitunud. Karistusregistri teatis /I kd tl 45/ näitab, et S.-L. Kuusk on kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 08.12.2014. a otsusega nr 1-14-8705 KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud KarS § 73 lg 1 alusel 3-aastase katseajaga kuni 08.12.2017. a. Käesolev kuritegu toime pandud peale katseaga, kuid karistus ei ole kustunud. S-L.Kuusk on taas toime pannud kehalise väärkohtlemise. Kohus leiab, et S-L.Kuusele mõistetav karistus peab mõjutama teda aru saama, et tekkinud erimeelsused tuleb lahendada ilma füüsilise vägivallata. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on signaal, et ka tuttavate vahel konflikti lahendamine füüsilise vägivallaga on õigusrikkumine. Kohus leiab, et isikut, kes on varasemalt samaliigilise kuriteo eest vangistusega karistatud, ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelkirjeldatud asjaolud tingivad S-L.Kuuse karistamise vangistusega. Kuna S-L.Kuuse süü ei ole suur, on teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb
Kuusele mõistetavat karistust vähendada ⅓ võrra. Kohus leiab, et S.-L.Kuusele kohtu poolt mõistetav vangistus on võimalik jätta tingimuslikult kohaldamata. Kohus leiab, et S-L.Kuusk tuleb katseajaks määrata kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontrollnõudeid. Eelmine katseaeg oli ilma kriminaalhooldaja järelevalveta ja tuleb tunnistada, et see ei mõjutanud SL.Kuuske hoiduma uue vägivallateo toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärgi saavutamiseks on vaja S-L.Kuusele panna katseajaks kohustuseks läbida sotsiaalprogramm, mille abil S-.L.Kuusk saaks oskused lahendada konfliktolukorrad ilma vägivallata. S-L.Kuusk on oma tegu põhjendanud ka alkoholijoobega. Kohtus arvas, et alkoholi ei peaks enam nii palju tarvitama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et S-L.Kuusel oleks alkoholi liigtarvitamise probleem. Seetõttu kohus ei määra praegu S-L.Kuusele katseajaks alkoholi tarvitamise keeldu. Kui aga sellise kohustuse panemine karistuse eesmärkide täitmiseks ilmneb kriminaalhoolduse käigus, on võimalik selle kohustuse panemist kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekul kaaluda. TÕKENDIT ei ole kohaldatud. 6 1-19-9277 TSIVIILHAGI Kannatanu C.L on esitanud tsiviilhagi Sille-Lotta Kuusk vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 500 eurot /II kd tl 4/. C.L on avaldanud, et on kuriteo läbi saanud füüsilist valu ja tundnud hirmu, mistõttu soovib valuraha talle tekitatud valu ja hirmutunde kompensatsiooniks 500 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude juurde. Süüdistatav Sille-Lota Kuusk tsiviilhagi ei tunnista, leidis, et 100 eurot on piisav. On 16.12 kandnud C´le 50 eurot selgitusega valuraha, C kandis selle tagasi ja siis kandis uuesti talle 50 eurot. Vestles kaitsja, prokuröri ja C´ga, et annab kusagile allkirja ja summa jääb niimoodi ja tuleb kohtuväline lahendus. Arvab, et kohtuvälist lahendust ei tulnud, kuna C soovib talle kätte maksta, et maksaks talle rohkem, et kuidagi vaimselt haiget teha, ta oleks võinud ju kohe kohtuvälise menetlusega leppida. S-L.Kuusk selgitas, et sel päeval kui käis uurija juures, läks C.L´i juurde, kes alguses sattus täiesti paanikasse. Lõpuks tuli C akna peale ja nad vestlesid, hiljem läks C´i juurde tuppa ja rääkisid, et äkki võtavad süüdistuse tagasi. Hakkasid uurija juurde minema, kuid poole tee peal mõtles C ümber. Leiab, et C ise ka natuke provotseeris telefonis, ülbitses ja ütles koledasti. C meelega ajas selle asja nii kaugele, ei õigusta oma käitumist, aga arvab, et C on üle reageerinud, et talle halba teha. Kohus tuvastas, et löömisega põhjustas S-L.Kuusk C.L´le valu. Just S-L.Kuuse ootamatu rünnaku tõttu kartis C.L S-L.Kuuske peale kuriteo toimepanemist, ei julgenud üksinda tänaval liikuda, tundis hirmu. Kohus leiab, et C.L´i poolt kirjeldatu vastab VÕS § 128 lg 5 kirjeldatud mittevaraline kahju olemusele, mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on otsuse 1-18-7833 punktis 25 selgitanud, et süüdistatav võib deliktiõiguslikult vastutada ja kannatanul tekkida alus kahju hüvitamiseks ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses, sest selline isikukahju langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla. Kohus tuvastas eelnevalt, et süüdistatava poolt kannatanu kehalisse puutumatusse sekkumine ei olnud marginaalne, sest valu oli ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava löögi tüüpilise tagajärjena. Kannatanu on avaldanud, et tundis süüdistatava teo tagajärjel hirmu. See asjaolu ei kattu küll süüdistuse alusfaktidega, kuid kohus leiab, et Riigikohus otsuse 1-18-7833 punktis 16 paneb kohtule kohustuse lahendada tsiviilnõudeid, mis on olemuslikult seotud süüdistuses kirjeldatud teoga. Kannatanu hirmutunne süüdistatava suhtes on põhjuslikus seoses SL.Kuuse teoga. Lähtudes VÕS § 128 lg 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et C.L´il on alus nõuda S-L.Kuuselt mittevaralise kahju hüvitamist. S-L.Kuuse poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlakstegemiseks juhindub kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 2, 5. Kannatanu on palunud S-L.Kuuselt tema kasuks talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 500 eurot. Kohus leiab, et S-L.Kuuse rikkumine ei ole raske, tegu oli ühekordse löögiga, mis põhjustas kannatanule valu. Kuigi S-L.Kuusk oli eelnevalt saatnud C.L´le ähvardavaid sõnumeid, oli rünnak C.L´le ootamatu. S-L.Kuusk saatis järgmisel hommikul kannatanule sõnumi: „Sina saad küll vastu tatti😊“. Kohus leiab, et selline sõnum peale seda kui SL.Kuusk oli kannatanu jaoks põhjuseta teda rünnanud, tekitaks ka objektiivses kõrvaltvaatajas kartuse, et rünne võib korduda. 7 1-19-9277 C.L on rääkinud 31.05.2019, et Sille-Lotta otsib temaga jätkuvalt kontakti ja manipuleerib temaga, püüab mõjutada. Sille-Lota pakkus välja, et lepiksid ära ja et ta võtaks politseist avalduse tagasi. Lubas endale võtta tippadvokaadi ja et tema peab kõik kaitsja kulud kinni maksma peale protsessi kui ta kohtus võidab. J.V on rääkinud, et Sille-Lota on C´le peale sündmust helistanud, C kardab Sille-Lotat. Sai Sille-Lota initsiatiivil temaga kokku ja Sille-Lota pakkus nagu kompromissi, et C võtab süüdistuse tagasi ja Sille-Lota jätab ta rahule. Ütles, et C sai juba karistada kui Sille-Lota teda näkku lõi ja nüüd on Sille-Lota kord vastutada selle eest, mida ta tegi. Sille-Lota ähvardas, et tal on palgatud kallis advokaat ja C peab tema advokaadikulud kinni maksma, kui ta kohtus kaotab, et see läheb väga-väga kalliks. S-L.Kuusk on ise kinnitanud, et on endast 101 protsenti andnud, et see asi ei läheks kohtusse ja saaks omavahel asja korda. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et S-L.Kuusk on peale kuriteosündmust püüdnud kannatanut manipuleerida, et pääseda vastutusest oma teo eest. Nii kannatanu kui süüdistatav töötavad teenindajatena, seega üldjoontes on nende majanduslik olukord sarnane. Kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks nõutav summa on alla 2019.aastal kehtinud miinimumpalga ja on ligikaudu pool keskmisest netopalgast. Kohus leiab, et tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud on kohtus tõendamist leidnud, kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõue vastab VÕS § 134 lg 2, 5, 6, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1 sätestatud hüvitise määramise alustele. Kohus, võttes arvesse VÕS § 134 lg 5 sätestatud aluseid mittevaralise kahju hüvitise määramiseks, juhidudes VÕS § 134 lg 2, leiab, et kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks makstav mõistlik rahasumma on 300 eurot. S-L.Kuusk avaldas kohtuistungil, et on C.L´le arvele kandnud 50 eurot kahju hüvitamiseks, mille C tagasi kandis ja siis kandis uuesti 50 eurot. C.L on kinnitanud /tl 61 I kd/, et kandis Sille-Lota kuusele tema poolt kantud 50 eurot tagasi. Kohtule ei ole esitatud arveldukontode väljavõtteid ega muid tõendeid, mis kinnitaks, kas ja kui suure summa on S-L.Kuusk kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks arvele kandnud. Kohus leiab, et see on kohtuotsuse täitmise küsimus ja tuleb lahendada täitmise käigus. Kohus rahuldab tsiviilhagi osaliselt ja mõistab S-L.Kuuselt C.L´le kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot. TAOTLUS LÄHENEMISKEELU KOHALDAMISEKS Kannatanu C. L on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Sille-Lota Kuuse suhtes 2 aastaks /I kd tl 6-7/. Kohtuistungil jäi taotluse juurde ja täpsustas taotlust. Kannatanu taotleb keelata Sille-Lota Kuusel 2 aasta jooksul viibida kannatanu C.L elukoha XXXXX XX XXXXXXXX XXXXX maakond läheduses mitte vähem kui 50 meetrit; viibida kannatanu C.L töökohas XXXXXXXX E XXXXXXXXX C.L´le mitte lähemal kui 3 meetrit; suhelda kannatanuga C.L erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e- posti kaudu. C.L sõnade kohaselt Sille-Lotta saatis järgmisel hommikul sõnumi: „Sina saad küll vastu tatti😊“. S-L.Kuusk peale sündmust otsis temaga kontakti, manipuleeris, püüdis mõjutada avaldust tagasi võtma. Kardab Sille-Lotat, et ta kallale tuli ja ähvardavad sõnumid saatis. Kardab üksinda tänaval kõndida, kardab Sille-Lotaga üksinda kohtuda, et võib uuesti kallale tulla. S-L.Kuusk kinnitas, et saatis peale sündmust C´le sõnumeid, oli lihtsalt pahane kui kuulis, mis oli juhtunud 8 1-19-9277 C.L avaldas kohtus, et viimasel ajal ei ole S-L.Kuusk püüdnud temaga kontakti võtta, ta on püüdnud ise ka eemale hoida. S-L.Kuusk leidis, et lähenemiskeeldu ei peaks kehtestama E XXXX, s.o C töökohas, sest seal ikka käib. Muidu ei ole peale valurahast rääkimist enam suhelnud, on üksteist näinud, möödusid nagu võõrad, suhtlus on täitsa null.
-1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Kohus mõistab S-L.Kuusk süüdi C.L suhtes toime pandud isikuvastases kuriteos. Kohus leiab, et S-L.Kuusk on rikkunud kannatanu eraelu puutumatust, kuid see rikkumine on olnud seotud käesolevas asjas arutatava kuriteoepisoodiga ja on olnud lühiajaline. Kohtule ei ole avaldatud, et kannatanu ja süüdistatava vahel oleks olnud konflikte enne 25.maid 2019. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest ilmneb, et süüdistatav otsis kannatanuga kontakti vahetult peale kuriteosündmust, et mõjutada teda avaldust tagasi võtma. Seega on tõendamist leidnud, et S-L.Kuusk ei ole kannatanuga juba pikalt kontakti otsinud. Mõlemad on tunnistanud, et viimasel ajal ei suhtle, S-L.Kuusk kinnitas, et viimati kui avalikus ruumis kohtusid, möödusid teineteisest kui võõrad inimesed. Kohus leiab, et S-L.Kuusele mõistetaval karistusel peaks olema eripreventiivne mõju, mis võiks aidata S-L.Kuusel talitseda viha ja õpetada lahendama konflikte vägivallata ning seeläbi edaspidi käituma õiguskuulekalt ja mitte rikkuma kannatanu isikuõigusi. Lähtudes eeltoodust jätab kohus lähenemiskeelu taotluse rahuldamata. ASITÕEND Turvakaamera salvestis DVD-ROM plaadil /vaatlusprotokoll tl 24/ jätta
MENETLUSKULUD Vastavalt
Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt
lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 1 alusel tuleb Sille-Lota Kuuselt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. S.-L. Kuusk avaldas, et töötab miinimumpalga eest. Kohus annab
lg 3 alusel SL.Kuusele võimaluse tasuda sundraha riigile ositi igakuiste osamaksetena 1 aasta jooksul, sest kulude korraga tasumise kohustus võib halvendada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud on menetluskulu
S.-L. Kuusk kaitsja advokaat R. Sarv esitas kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse /tl 25-30 II kd/. Vastavalt taotlusele on õigusabiga seonduv tasu 2856 eurot, kaitsja kinnitas kohtuistungil, et tunnitasu on 140 eurot, käibemaksuga 168 eurot. Taotluses on loetletud tegevused seoses õigusabi osutamisega S-L.Kuusele. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arved Sille-Lota Kuusele summas 2856 eurot. Kohtult taotletakse mõista kannatanult süüdistatava kasuks välja menetluskulud summas 2856 eurot ning kohustada kannatanut tasuma süüdistatavale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulud viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9 1-19-9277 Kaitsja leidis lähtuvalt
lg 3, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tuleb tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise tulemusele kannatanu kanda, sest käesoleval juhul ei ole faktilist ega õiguslikku alust rahuldada kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet täies ulatuses. Kaitsja leidis, et kannatanu keeldus korduvalt mõistlikest kompromissidest (100 euro suurusest hüvitisest) ning selles tulenevalt ei saanud prokuratuur oportuniteeti kohaldada. See kõik näitab, et kannatanu põhjustas asja kohtusse saatmise ning täiendavad menetluskulud. Kohus märgib kõigepealt, et kriminaalasja arutati kohtus, sest süüdistatavale arvati süüks kuriteo toimepanemist, millise kuriteo toimepanemine S-L.Kuuse poolt kohtus ka tõendamist on leidnud. Toimiku 1.köitest /tl 55-61/ on näha, et kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja esitanud prokurörile taotluse asja lahendamiseks lepitusmenetluses või oportuniteediga ja selles osas on peetud prokuröriga kirjavahetust. Juba prokuröri esimeses vastuses on selgelt välja toodud, et menetluse edasine käik oleneb ka sellest, kas S-L.Kuusk on hüvitanud või on valmis hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kaitsja on asunud seisukohale /tl 60 I kd/, et kannatanu nõuab ebaseaduslikku hüvitist ja mõistlik on kahju hüvitamiseks 100 eurot. Kui sellised tingimused ei sobi, palus kaitsja asja anda lahendamiseks üldmenetluses. Kohtus on kaitsja eelmenetluses samuti teinud ettepaneku prokurörile, et lõpetada asi oportuniteediga. Prokurör oli seisukohal /t l7 II kd/, et ei näe praeguse seisuga alust esitada kohtule taotlust menetluse lõpetamiseks sel põhjusel, et isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Olukorras, kus varem samaliigilise kuriteo eest karistatud süüdistatav oma süüd ei tunnista, midagi ei kahetse, kannatanu ees ei vabanda ega pole hüvitanud ka kahju, ei nõustu prokuratuur sellist taotlust esitama. Juhul, kui süüdistatav eelistungil kannatanu ees vabandab ja oma süüd tunnistab ning nad saavutavad ka kokkuleppe hüvitise suuruse osas, saab prokuratuur
Kohus leiab, et eelkirjeldatud menetluse käik näitab, et kriminaalasja kohtus menetlemise põhjuseks ei olnud kannatanu ebaseaduslik nõue (kaitsja väide).
on andnud ainult prokuratuurile õiguse otsustada, kas esitada taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Käesolevas asjas prokuratuur sellist taotlust ei ole esitanud ja prokurör on oma otsust põhjendanud. Kaitsja heidab kannatanule ette, et kannatanu ei ole leppinud mõistliku hüvitisega ja tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tuleb tsiviilhagi menetlemisest tingitud õigusabi kulud proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise tulemusele jätta kannatanu kanda. Kohus märgib, et seadus annab kannatanule õiguse esitada kriminaalmenetluses nõue kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju puhul annab seadus kahju summa määramise osas ulatusliku kaalutlusõiguse kohtule ja kohus peab otsuse tegemisel arvestama seaduses sätetatud alustega. Kannatanu hindab talle tekitatud mittevaralist kahju oma teadmiste kohaselt. Seadus ei nõua, et kannatanu oma nõuet esitades peaks arvestama nende asjaoludega, mida kohus vastavalt seadusele peab kahjusumma määramisel arvesse võtma. Kohus leiab, et käesolevas asjas, kus kannatanu on leidnud, et süüdistatava poolt temale tekitatud valu ja hirm on põhjustanud talle mittevaralise kahju, mille hüvitamiseks soovib 500 eurot, ei ole kannatanu käitunud pahatahtlikult. Kaitsja seisukohad (tühine sündmus tuttavate vahel, labakäega põse katsumine), mille alusel ta on avaldanud, et mõistlik summa on 100 eurot, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi osaliselt, ei kuulu kohaldamisele
Kohus leiab, et kannatanul oli tsiviilhagi esitamiseks alus olemas. Kohtule on seadusega antud mittevaralise kahjuhüvitise summa 10 1-19-9277 määramisel seaduses asjaolud, mida kohus peab kaaluma kahjuhüvitise määramisel. Kannatanule sellist kohustust pandud ei ole, temal on õigus määrata hüvitise suurus oma arvamuse kohaselt. Hüvitise summa määramisel peab kohus arvestama ka kohtupraktikaga, mis tavaliselt tingibki väiksemate kahjuhüvitiste väljamõistmise kui kannatanu on talle tekitatud kahju hinnanud. Selline asjaolu ei ole mitte pahatahtlik (veel vähem ebaseaduslik), vaid arusaadav, sest kannatanul on õigus hinnata oma füüsilist ja emotsionaalset valu ja küsima hüvitist, mis vastavalt tema arvamusele talle tekitatud valu hüvitaks. Kohus jätab rahuldamata taotluse süüdistatava õigusabikulude väljamõistmiseks kannatanult
lg 4 alusel, sest kulude väljamõistmine oleks kannatanu suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna kohus mõistab S-L.Kuuse süüdi, jätab kohus
lg 1 alusel rahuldamata taotluse hüvitada S-L.Kuusele valitud kaitsjale makstud õigusabikulud riigieelarve vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.