← Eesti

2-19-18692/8

Obsah (9)§ 477§ 423§ 424§ 426§ 173§ 8§ 168§ 177§ 352

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18692 Tsiviilasi

) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 esimese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. J-M L ja O G 26.02.2020 taotluse kohaselt täitis võlgnik 25.02.2020 oma kohustused võlausaldajate ees ning võlausaldajatel ei ole võlgniku vastu nõudeid. Võlgniku nõusolek pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ei ole vajalik, kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus. Kuna võlausaldajad on pankrotiavalduse tagasi võtnud, puudub vajadus menetluse jätkamiseks käesolevas tsiviilasjas. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§ 477

lg-le 1 ja

§ 477

lg-le 6 ning

§ 423

lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-19-18692 J-M L ja O G avalduse QPC Electronics OÜ pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. 5. Tulenevalt

§ 426

lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. 2 Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus selgitab, et kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada

§ 8lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kohtu arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada

§ 168

lg-t 5.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna võlgnik rahuldas võlausaldajate nõuded pärast pankrotiavalduse esitamist ning võlausaldajad võtsid eeltoodust tulenevalt pankrotiavalduse tagasi, leiab kohus, et võlausaldajate menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Võlgniku menetluskulud jäävad tema enda kanda. 7.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Toodust tulenevalt, juhul kui võlausaldajad soovivad menetluskulude väljamõistmist võlgnikult, tuleb võlausaldajatel esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. 8.

§ 352

lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Tsiviilasjas 2-19-18692 on määratud eelistungi aeg 28.02.2020 kella 10.00-ks. Kuna kohus jätab käesoleva määrusega pankrotiavalduse läbi vaatamata ning lõpetab antud tsiviilasjas menetluse, leiab kohus, et 28.02.2020 kella 10.00-ks määratud eelistungi aeg tuleb tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.