KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-6678 Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Kohtuasi XX a

) § 165 lg 1 järgi ainuosade ühisest kuuluvusest avaldajale ja puudutatud isikule I. 5. Avaldaja leiab, et puudutatud isik I tuleb äriühingute juhatusest

§ 184

lg 5 alusel tagasi kutsuda.

§ 184

lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Puudutatud isiku I tagasi kutsumiseks esineb mõjuv põhjus. Puudutatud isik I on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Puudutatud isik I kahjustas puudutatud isiku II varalisi huve. Samuti rikkus puudutatud isik I

§ 179lg-s 4 sätestatud kohustust, kuna ei esitanud puudutatud isiku III 2015.

a ja

1. a majandusaasta aruandeid õigel ajal. Puudutatud isik I ei täitnud kaheksa kuu jooksul temale esitatud teabenõuet äriühingute kohta. Puudutatud isik I rikkus ka teisi kohustusi ning käitus viisil, mis annaks alust tema äriühingutest tagasi kutsumiseks.
2. Avaldajal ei ole

§ 184

lg 5 järgse nõude esitamiseks vaja puudutatud isiku I (teise ühisomaniku) nõusolekut. Riigikohtu praktika kohaselt võib

§-s 166 sätestatud teabenõude esitada iga ühisomanik ning tal ei ole selleks vaja teiste ühisomanike nõusolekut. Riigikohus põhjendas, et teabenõude esitamisega ei saa kahjustada teist ühisomanikku ning see ei koorma osaühingut ülemääraselt. Riigikohtu praktika on ka praegusel juhul kohaldatav. Juhatuse liikme tagasikutsumine ning tema asemele juhatuse liikme määramine, kes oma kohuseid täites juhindub seadusest, ei saa teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koormaks äriühingute juhatuste liikmete vahetamine äriühingud ülemääraselt. Kohtud on praktikas

§ 184

lg 5 ja lg 6 järgi ühisvaraga seotud juhtumite puhul juhatuse liikmeid tagasi kutsunud. 7. Lisaks eelnevale tuleneb avaldaja õigus esitada

§ 184

lg-s 5 järgne nõue

§ 177lg-st 1.

Avaldaja nõuab puudutatud isik I äriühingute juhatusest tagasi kutsumist. Kuna puudutatud isik I on samal ajal ainuosa ühisomanik, ei tohiks ta

§ 177lg 1 järgi juhatuse liikme tagasikutsumise nõude esitamise otsustamisel osaleda. Sarnaselt on leitud ka saksa õiguses 2

§ 177lg-le 1. Gmb

HG § 47 lg 4 kohaselt ei ole osanikul, kes on samaaegselt juhatuse liige, hääleõigust, kui otsustatakse tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist mõjuval põhjusel. Saksa õigusekirjanduse kohaselt kui GmbHG § 47 lg 4 järgi on ühe ühisomaniku õigus hääletada selle sätte alusel välistatud, saavad hääletada teised ühisomanikud.

1. Puudutatud isiku I tagasi kutsumist ei välista see, et puudutatud isikud II ja III on valinud uued juhatuse liikmed (vastavalt GG ja UU). Avaldaja hinnangul on otsused, mille alusel uued juhatuse liikmed valiti, ebaseaduslikud ja tühised, sest avaldaja ei osalenud nende otsuste tegemisel.
2. Avaldaja palub, et kohus määraks

§ 184

lg 6 alusel äriühingute juhatuste asendusliikmeteks vandeadvokaadi Martin Hirvoja või pankrotihalduri Oliver Ennoki, kes on mõlemad andnud nõusoleku enda juhatusse määramiseks. Alternatiivselt võib kohus määrata nad koos äriühingute juhatusse. 10. Kohtul tuleb avaldus läbi vaadata

§ 184, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 475 lg 1 p 11 ja § 602 ning kohtupraktika alusel hagita menetluses.

1. Avaldaja palub menetluse kuulutada kinniseks. Puudutatud isikute vastuväited
2. Puudutatud isikud palusid avalduse jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
3. Puudutatud isikute väidete kohaselt võttis maakohus asja ebaõigesti menetlusse hagita asjana. Juhatuse liikme tagasikutsumine on hagiasi ning asendusliikme määramine on hagita asi. Kohus peaks seega juhatuse liikme tagasikutsumist vaatama läbi hagimenetluse sätete järgi ning asendusliikme määramist hagita sätete järgi. Sealjuures peaks avaldaja maksma rohkem riigilõivu.
4. Juhatuse liikme tagasikutsumise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Avaldaja ei ole osanik ning ta ei ole äriühinguid ainuosade ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teavitanud. Avaldajal ei oleks ka õigust esitada avaldus puudutatud isiku I nõusolekuta. Osa ühisomanikud võivad osast tulenevaid õigusi

§ 165lg 1 järgi teostada üksnes ühiselt.

Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik I enam puudutatud isikute II ja III juhatuse liige, uued juhatuse liikmed on vastavalt GG ja UU.

1. Isegi siis, kui avaldajal oleks õigus nõue esitada, ei esine mõjuvat põhjust puudutatud isiku I tagasi kutsumiseks.
2. Asendusliikme määramise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 184

lg 6 kohaselt saab asendusliikme määrata siis, kui juhatuse liige on välja langenud. Puudutatud isikutel II ja III on juhatuse liikmed olemas ning kummagi juhatuse liikmed ei ole välja langenud.

1. Juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldust ei saa jätta läbi vaatamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus jättis
3. novembri
4. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse kuulutada menetlus kinniseks ning puudutatud isikute taotluse jätta avaldus läbi vaatamata. 3

§ 184lg-s 5 sätestatud nõude esitada üksnes puudutatud isikuga I ühiselt.

Avaldaja ja puudutatud isik I on ainuosade ühisomanikud asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 tähenduses. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 28 lg 2 kohaselt võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. PKS § 29 lg 2 kohaselt abieluvaralepinguga võib ette näha, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Pooled ei ole abieluvaralepingu olemasolule tuginenud ega ühtegi tõendit vastavate kokkulepete osas kohtule esitanud. 26.

§ 165

lg 1 kohaselt võivad osa ühised omajad teostada osast tulenevaid õigusi üksnes ühiselt. Kuna ainuosad on avaldaja ja puudutatud isikute I ühisomandis, peavad nad sellega seonduvaid õigusi ühiselt teostama. Avaldaja ei saa seega esitada

§ 184lg 5 järgset nõuet isiklikult.

Ühisomandisse kuuluv äriühingu osa on jagamatu, mistõttu on jagamatu ka ühisest osast tulenevate õiguste kasutamine ühisosanike poolt. 27.

§ 177lg 1 ei välista ühisest osast tulenevate õiguste ühist teostamist.

Avaldaja saab ka

§ 177

lg 1 järgset õigust juhatuse liikme tegevuse kontrollimise otsustamisel kasutada vaid ühiselt puudutatud isikuga I. Kuigi puudutatud isik I on juhatuse liige, saavad tema tegevuse üle otsustada vaid avaldaja ja puudutatud isik I ühist hääleõigust kasutades. Kohus on seisukohal, et sellise olukorra lahendamiseks saab olla ühisvara jagamine. 4

§-s 166 sätestatud teabenõude õiguse võib esitada iga ühisomanik, ei tähenda, et

§ 184lg 5 järgse nõude saab iga ühisomanik esitada.

Juhatuse liikme tagasikutsumise nõue ning teabenõue ei ole võrreldavad nõuded. Teabenõude võib esitada iga osanik, sõltumata temale kuuluva osa suurusest. Seevastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõude saab esitada üksnes osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist.

1. Kuna avaldajal ei ole õigust nõuet esitada, ei ole ka vajadust hinnata teisi menetluses esitatud asjaolusid ja tõendeid, sh seda, kas esineb mõjuv põhjus puudutatud isiku I äriühingute juhatustest tagasi kutsumiseks.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 6 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ning kutsuda tagasi puudutatud isik I äriühingute juhatusest, määrata juhatuste asendusliikmeks pankrotihalduri Oliver Ennoki ning asendusliikme tasuks 500 eurot kuus ja teha vastavad muutmiskanded Äriregistri registrikaardil. Menetluskulud jätta puudutatud isiku I kanda ning mõista need välja koos viivisega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 442 lg 8 nõuetele, sest maakohus ei põhjendanud enda lahendit. Maakohus ei põhjendanud, miks avaldaja
5. detsembri
6. a menetlusdokumendis esitatud põhjendused

§ 165, § 177 ja § 184 tõlgendamise kohta ei ole praegusel juhul kohaldatavad.

Avaldaja tugines enda vastuväidetes mh ka saksa õigusele. Kohus eiras neid selgitusi ja põhjendusi. 33. Maakohus leidis ekslikult, et avaldajal ei ole õigust

§ 184lg 5 järgset nõuet esitada.

Avaldaja ei pea

§ 184lg 5 järgset nõuet teostama puudutatud isikuga I ühiselt.

Avaldaja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde.

1. Maakohtu viited PKS §-ile 28 ning abieluvaralepingu puudumisele olid asjakohatud.
2. Avaldaja hinnangul saab ringkonnakohus teha asjas ise uue lahendi.
3. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikud jäävad enda varem esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja muutis määruskaebuses nõudeid, milleks puudutatud isikud luba ei ole andnud. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Avaldaja väidab kokkuvõtlikult määruskaebuses, et maakohus ei käsitlenud kõiki avaldaja väiteid ning et maakohtu määrus on seetõttu põhjendamata ja tuleb tühistada. Lisaks sellele leidis maakohus avaldaja hinnangul ebaõigesti, et avaldajal ei ole õigust esitada avaldust

§ 184lg 5 järgi.

Avaldaja arvates saab ringkonnakohus teha asjas ise uue lahendi. 39. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus tuvastas, et äriühingute ainuosad on avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandis ning põhjendas, et ühisomanikud peavad osast tulenevaid õigusi

§ 165lg 1 järgi teostama ühiselt, mistõttu 5

§ 184lg-s 5 sätestatud nõude esitada avaldaja ja puudutatud isik I üksnes ühiselt.

Samuti põhjendas maakohus, et avaldaja õigust teostada osast tulenevaid õigusi isiklikult ei saa tuletada

§ 177

lg-st 1 (hääleõiguse piiramine) ega

§-st 166 (osaniku õigus teabele). Ringkonnakohus nõustub antud maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium muudab aga maakohtu määruse põhjendusi osaliselt, täiendades neid järgmiselt. 40. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja maakohtu menetluses ja määruskaebuses esitatud väitega, et ühisomaniku õiguse esitada

§ 184

lg 5 järgne nõue teise ühisomanikuta, saab tuletada

§ 177

lg-st 1.

§ 177

lg 1 piirab osaniku õigust hääletada nendes küsimustes, milles osanikud peavad vastu võtma otsuse

§ 174järgi.

Eelkõige hõlmab see küsimusi, mis on osanike pädevuses

§ 168

kohaselt.

§ 184

lg 5 järgse nõude esitamine ei vaja osanike otsuse tegemist

§ 168

ja § 174 järgi.

§ 177

lg 1 ei reguleeri seda, kuidas peavad osa ühisomanikud otsustama

§ 184lg 5 järgse nõude esitamise ning teostama ühisest osast tulenevaid õigusi.

Ühisest osast tulenevate õiguste teostamist reguleerib

§ 165

.

§ 165

lg 1 esimese lause kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt.

§ 165

lg 1 eesmärk on tagada osa ühistele omanikele võrdne õigus osast tulenevate õiguste teostamiseks, mis ühisomandi puhul põhineb selle jagamatusel ja täieliku võimu omandile üheaegsel kuulumisel kõikidele ühisomanikele (AÕS § 68 lg 1, § 70 lg 4). Kuna

§ 184

lg 5 järgse nõude esitamine on osast tuleneva õiguse teostamine, tuleb osa ühisomanikel see nõue esitada ühiselt. 41. Eeltoodud järeldust ei lükka ümber avaldaja maakohtus ja määruskaebuses esitatud väide, et

§ 177

lg 1 piirab ühisosaniku õigust otsustada enda tagasi kutsumise nõude esitamine

§ 184

lg 5 järgi, sest juhatuse liige on oluliselt rikkunud oma hoolsus- või lojaalsuskohustust. Selline järeldus ei ole kooskõlas seaduse sätete sõnastusega, süsteemiga ega eesmärgiga. Lisaks sellele ei saa seda järeldada avaldaja väitest, et

§ 184

lg 5 järgse nõude esitamine oleks õigusvaidluse pidamine osanikuga

§ 177

lg 1 mõttes.

§ 177

lg 1 ei reguleeri ühisosanike vaheliste otsuste tegemist ning osast tulenevate õiguste teostamist. Kuigi avaldaja väidab, et tema eelnevad tõlgendused on Eesti kohtupraktikas kindlalt välja kujunenud ning avaldaja on asjakohasele kohtupraktikale varem viidanud, ei ole avaldaja esitanud ühest ja valitsevat kohtupraktikat, mis kinnitaksid avaldaja tõlgendusi. Sealhulgas ei tulene selliseid seisukohti ja tõlgendusi avaldaja varem viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2017. a lahendist asjas nr 2-16-8482. 42. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja maakohtu menetluses ning määruskaebemenetluses esitatud väitega, et Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrusest asjas nr 3-2-1-77-12 saab järeldada, et

§ 184lg 5 järgse nõude saab esitada iga ühisomanik isiklikult.

Viidatud Riigikohtu lahendis vaidlesid pooled selle üle, kas ühisomanikud saavad

§-s 166 sätestatud teabenõude esitada üksnes ühiselt. Riigikohtu kolleegiumi arvates kuulus

§-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koormanud see kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut (vt viidatud Riigikohtu määruse p 16). 43. Ringkonnakohtu arvates ei ole viidatud Riigikohtu lahend praeguses asjas kohaldatav.

§s 166 sätestatud teabenõue ei ole samastatav

§ 184lg-s 5 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise nõudega. Teabenõude esitamine ei mõjuta osaühingu juhtimist ning ei saa 6

§ 180lg 1).

Juhatuse liikme tagasi kutsumisel on märkimisväärselt laiem mõjuulatus ning see võib mõjutada osaühingu juhtimist. Lisaks sellele saab juhatuse liikme tagasikutsumist

§ 184lg 5 järgi nõuda üksnes kohtult.

Sellisel juhul ei ole välistatud, et nõude esitamisega kahjustatakse ka teiste ühisomanike huve, kes ei ole nõus juhatuse liikme tagasi kutsumisega ning ei soovi, et äriühingu tegevust koormatakse kohtumenetlusega.

1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et asja lahendamisel tuleks juhinduda saksa õigusest. Välisriigi õigusest lähtumine ei ole kohtu kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul ka vajalik ja põhjendatud juhinduda välisriigi õigusest. Lisaks sellele ei ole avaldaja piisavalt tõendanud välisriigi õiguse sisu. Üksnes üksikute lausete väljavõtted õiguskirjandusest, mis on võõrkeelsed ning mille algallikatele ei ole kohtul ligipääsu, ning nende ümber tõlkimine, redigeerides nende sisu avaldaja enda märkustega, ei ole piisav, et veenda kohut välisriigi õiguse sisus.
2. Samuti märgib ringkonnakohus, et isegi kui eeldada avaldaja väidete õigsust saksa õiguse kohta, ei saaks selle alusel teha piisavalt täpseid järeldusi Eesti õiguse ja

§ 184lg 5 järgse nõude esitamise kohta. Avaldaja viited saksa õigusele käsitlevad saksa õiguses õigusnormi (Gmb

HG § 47 lg 4), mis on väidetavalt sarnane

§ 177lg-le 1. Avaldaja põhjendab, et saksa õiguse kohaselt ei välista Gmb

HG § 47 lg 4 teiste ühisomanike õigust hääletada, kui ühe ühisomaniku õigus hääletada oleks selle sätte järgi keelatud. Kolleegium leiab, et isegi kui osanike otsuse tegemisel saaksid teised ühisomanikud hääletada, kui ühe ühisomaniku õigus hääletada oleks

§ 177

lg 1 järgi keelatud, ei tähenda see, et

§ 177

lg-s 1 sätestatud piirang kehtib ka

§ 184lg 5 järgse nõude esitamisel.

Seega ei kattu sätete reguleerimisesemed ning avaldaja õiguslikud järeldused ei ole piisavalt täpselt kohaldatavad. 46. Ringkonnakohus möönab, et eelnev võib kaasa tuua olukorra, kus sisuliselt esineks mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks

§ 184

lg 5 järgi, kuid nõude esitamist takistab asjaolu, et tagasikutsutav juhatuse liige on samaaegselt ühisomanik. Sõltumata sellest ei võimalda seadus praegusel juhul erandit teha. Ühisomaniku sobivaks õiguskaitsevahendiks saaks siiski olla eelkõige ühisvara jagamise hagi esitamine ning hagimenetluses hagi tagamise abinõu kohaldamise taotlemine. 47. Maakohus leidis ekslikult, et juhatuse liikme tagasikutsumise nõue ning asendusliikmete määramise nõue tuleb TsMS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 alusel lahendada hagita menetluses. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium selgitab, et

§ 184

lg-s 5 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet tuleb lahendada hagimenetluses. Seevastu

§ 184lg-s 6 sätestatud nõuet tuleb Ts

MS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 alusel lahendada hagita menetluses. Viidatud TsMS-i sätted ei anna alust lahendada juhatuse liikme tagasikutsumise nõuet hagita menetluse sätete järgi. Kui nõuded on esitatud samas menetluses, kuid neid tuleks lahendada iseenesest eraldi menetlustes, tuleb vastavalt nõudele kohaldada ka selle nõude kohta käivaid menetlusreegleid (vt nt RKTKo 18.12.

1. a nr 217-10474, p 39). Seega tuleb juhatuse liikme tagasikutsumise nõudele kohaldada hagimenetluse sätteid ning asendusliikme määramise nõudele hagita menetluse sätteid.
2. Üksnes asjaolu, et maakohus lahendas juhatuse liikme tagasikutsumise nõudeid hagita menetluses, ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist (vt ka RKTKm 03.04.
3. a, nr 3-2-1-31-07, p 17). Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosaliste õigusi oluliselt rikkunud. 7