Deposiidi mittetasumise korral ning juhul, kui kohus leiab, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitamist summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, taotleb haldur oma tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada menetlusabina riigi vahenditest. 4. Kohus tegi 27.04.2020 määruse, millega määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 1900 eurot hiljemalt 04.05.2020. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2020. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. 5. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas kohtule oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused 6. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. I A on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 7. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub ning kohustuste maht on vähemalt 19 080,05 eurot, seega ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti, siis esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
8.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Küll aga on kohus seisukohal, 3
lg-s 2 sätestatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Tulenevalt
lg 3 p-st 1 on võlgnik kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama ajutisele haldurile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta.
Nimelt peab võlgnik lg 1 kohaselt osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning lg 2 näeb ette, et võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Ajutine haldur on kohtule oma aruandes avaldanud, et on oma ülesannete täitmiseks ja kohtule aruande koostamiseks esitanud võlgnikule teabenõude, millele võlgnik vastanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik ajutise halduri telefonikõnesid vastu võtnud. Ajutine haldur on lisaks saatnud võlgnikule 20.03.2020 venekeelse kirja koos selgitustega pankrotimenetluse eesmärkide ja võlgniku kohustuste kohta. Ka kohtul ei ole õnnestunud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Võlgnik ei ole kinnitanud 04.03.2020 kohtumääruse kättesaamist. Kohus on koostanud 20.03.2020 võlgnikule kohtunõude, mille kättesaamist võlgnik samuti kinnitanud ei ole, mistõttu on kohus selle talle TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks lugenud. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimine peaks olema võlgniku enda huvides ning võlgnik on kohustatud
alusel menetlusest osa võtma ning olema kohtu ja ajutise halduri jaoks kättesaadav. Käesoleval juhul on võlgnik
§-s 87 sätestatud kohustust rikkunud ning kohus jätab võlgniku pankroti
lg-te 1 ja 2 ning
lg 11 koostoimes
lg 2 p-ga 5 alusel välja kuulutamata ja lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu. 9. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetlusega raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, siis vabastab kohus Svetlana Pilden’i võlgniku ajutise halduri kohustustest. 10.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 4
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus
lg 4 alusel, et tasust ja kuludest tuleb ajutisele haldurile hüvitada 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.