Obsah (6)

§ 477§ 367§ 172§ 174§ 138§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 09. aprill 2020 Tallinn, Lubja 4 Kohtuasi Salva Kindlustuse AS-i a

) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1107-15 p 13 ja 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Tulenevalt KrtS § 34 lg-st 2 KrtS § 35 lg-st 2 valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu ja korteriühistul on muuhulgas kohustus tagada kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2. Veekahju tekkimine korterile xxx on tõendatud kindlustusvõtja kahjuavaldusega ja fotodega korterist xxx. Veekahju tekkekoht (korter xxx) ja põhjus (radiaatori leke) on tõendatud kindlustusvõtja kahjuavaldusega. Kohus leiab, et korteriühistu vastutuse aluseks on korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei kontrollinud keskküttetorustiku (sh 2 keskkütteradiaatori) korrashoidu, mille tagajärjel tekkis korteri xxx omanikule kahju. Tulenevalt eeltoodust vastutab korteriühistu kahju tekkimise eest KrtS § 34 lg 2, 35 lg 2 p 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
3. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
4. Kahju suurus 2246,10 eurot on tõendatud Xxx OÜ hinnapakkumisega nr
5. Kuna kindlustusandja hüvitas kahju, siis on temale üle läinud hüvitatava kahju ulatuses kahju hüvitamise nõue. Arvestades, et kindlustusvõtja omavastutus oli 100 eurot, siis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2146,10 (2246,10-100) eurot.
6. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lõike 1 punkt 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

1. Avaldaja 16.04.2019 tagasinõudega on tõendatud, et avaldaja pöördus puudutatud isiku poole nõudega, et puudutatud isik hüvitaks viimase poolt kantud kulud hiljemalt 07.05.
2. Seega muutus nõue sissenõutavaks 08.05.
3. Avalduse esitamise seisuga 22.08.2019 pole puudutatud isik võlgnevust tasunud, järelikult on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste summa 50,33 eurot. Avaldaja on taotlenud viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult

§ 367alusel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

11. Eelnevast tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2146,10 eurot, perioodil 08.05.2019-22.08.2019 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 50,33 eurot, viivis alates 23.08.2019 tasumata põhinõudelt 2146,10 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS 3 § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras. Menetluskulude jaotus 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 13.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv.

Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 250 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et ülejäänud riigilõiv 200 (250-50) eurot tagastatakse avaldaja avalduse alusel (

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4