lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 58 600 eurot kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 58 600 eurot).
lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud vorminõudeid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
, millele
Hagi aluseks oleva lepingu tõlgendamisel on oluline ka lepingupunktide 5.3 ja 5.4 sõnastus. Selle sõnastuse kohaselt ühineti kohustusega laenusaaja kohustuste tagamise eesmärgil – see tähendab, et kohustusega ei ühinetud ise võlgnikuks saamise eesmärgil. Samuti on lepingupunktide sõnastuse kohaselt kohustusega ühinemine seotud laenusaaja majandustegevusega. Kotjad leiavad, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesoleval juhul seisneb hageja poolne hea usu põhimõtte vastane käitumine selles, et hageja jättis oma lepingulised kohustused äriühingu ees täitma ning äriühingul ei olnud rahalisi vahendeid kauba ostmiseks. X seisid sisuliselt ilma kaubata avatuna, samal ajal rendi, tööjõu ja maksukulu jooksis. Selline aga ei olnud asutamislepingu järgne strateegia ega ka põhjus, miks üldse hagejaga seda ettevõtmist alustati. Hagejapoolne reeturlik käitumine ei olnud ka ettenähtav. Vastasel juhul ei oleks võetud ette sellise kiirusega äri laiendamist. Kui kostjad selgitasid hagejale, et asutamislepingus kokkulepitud raha on kaupade soetamiseks tarvis, sest muul juhul ei ole võimalik kauplusi käitada, soovitas X X asutada uus äriühing ning OÜ X X varad ja rendilepingud sellesse uute äriühingusse koos internetipoega ümber kantida. Hagejapoolse käitumise tõttu kaotasid kostjad oma vara, mille nad OÜ-sse X X paigutasid. Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-12715 ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi 26.09.2017 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande punktide 6.4 ja 6.5 kohaselt ei suutnud OÜ X X suurendada oma müügimahte ning täiendavate investeeringute puudus oli üks asjaoludest, mille põhjusel raskused tekkisid, eriti kui nende arvelt plaaniti tegeleda müügiedendusega. Asutamislepingust ja laenulepingutest nähtuvalt oligi hageja kohustus investeerida käibevahendite soetamiseks. Hageja jättis aga oma kohustused täitmata. Asutamislepingu ei lepitud kokku, et hageja kaasab rahalisi vahendeid kokkulepitud ulatusest vähem ja teeb seda suvalisel enda valitud 5 ajal jupiti, väikeste summade kaupa. Samuti ei lepitud kokku laenutingimustes, mille kohaselt tuleb koha hakata tasuma laenuintresse ja tegema tagasimakseid. Hageja, olles ise OÜ X X 50 % omanik, andis seega selle laenu sisuliselt ise endale aga tagasi nõuab Xlt ja Xilt. Raha käsutamise pädevus oli seejuures hageja juhatuse liikmel X Xil. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ongi põhivõlausaldajaks hagejast OÜ Tarva Konsultatsioonid 58600.- eurose põhinõudega ning samuti nii hageja kui OÜ X Juhatuse liige X X oma äriühingu AS X kaudu 1415.- euro suuruse nõudega. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on pankrotis OÜ-l X X varusid 12 197,00 eurot (8.6), samas aruande punktis 8.10 olevast tabelist nähtuvalt jäädi kaupade eest võlgu üksnes 4524,73 eurot. Seega puudu jäigi käibevahenditest, mis pidi tulema hagejalt. Hageja käitumine asutamislepingu sõlmimise ajal, hilisemate laenulepingute tingimuste seadmise ja äriühingu juhtimise ajal on igatahes vastuoluline. Selleks ajaks kui hageja hakkas asutamislepingut rikkuma ja jupitades väikesi summasid OÜ-le X X üle kandma, olid X ja X oma vara juba äriühingusse investeerinud ning neil ei olnud võimalik valida, kas täidavad asutamislepingut või mitte. Kostjad leiavad, et hageja nõue on ebaselge. Hageja on esitanud oma nõude nii käesolevas hagimenetluses kostjate vastu kui ka X X OÜ pankrotimenetluses. Seejuures on hageja nõue X X OÜ vastu tagatud kommertspandiga kogu X X OÜ varaga. Ehk hagi rahuldamisel tekiks hageja kasuks 2 samast allikast pärinevat täitedokumenti ning hageja rikastuks alusetult. Pankrotiseaduse § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on X X OÜ põhivara raamatupidamislik väärtus 28247,35 eurot ning see koosneb Viljandi ja Kuressaare kaupluse sisustusest, lisaks mittemateriaalseks põhivaraks olevast internetipoest summas 10 100,00 eurot. X X OÜ varudeks on ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kaubad summas 12197.- eurot. Kogu sellele varale on kommertspant hageja kasuks. Hageja saab kontrollida selle vara müüki. Lisaks on hageja esitanud OÜ-le X X intressiarveid, millele ta on lisanud käibemaksu ja selle kaudu OÜ X X arvelt alusetult rikastunud. Kostjate alternatiivse vastuväite kohaselt hagejate nõue võib olla alusetu ka põhjusel, et hagi aluseks oleva lepingu punktid kostjate OÜ X X kohustustega ühinemise kohta, võivad olla tühised. Laenuleping nr 28.01.2016, mis sisaldavad kostjate kohta käivaid kohustustega ühinemise sätteid, sõlmiti 28.01.2016 ning sundolukorras. Sisuliselt pandi kostjad hageja poolt fakti ette, et hageja täidab oma asutamislepingust tulenevaid kohustusi ühise äriühingu ees üksnes siis, kui kostjad kirjutavad alla isiklikule vastutusele. Seejuures on oluline, et X Xu kohustuseks asutamislepingu järgi oli vastutada omanike poolt kokkulepitud strateegia elluviimise eest ja ettevõtte igapäevaste tegevuste juhtimise eest. Ehk siis tal oli valida, kas rikub asutamislepingust tulenevaid kohustusi ja jätab äriühingu vajalike käibevahenditeta või kirjutab lepingule alla, et äriühing oleks tegutsemisvõimeline. Seejuures ei saanud X X teada seda, et hageja ei kavatse oma asutamislepingust tulenevaid kohustusi edaspidi üldse täita, jätta viimased asutamislepingus ettenähtud 15 000.- eurot äriühingule andmata ning lisaks kõigele tõmmata äriühingu finantsjuhtimise, raamatupidamise, ettevõtte igakuise juhtimisaruande ülesehitamise ja ettevõtte IT süsteemi ülesehitamise eest vastutav juhatuse liige X X, äriühingust üldse välja. Hageja kavatsusele asutamislepingut mitte täita ja OÜ-le X X kahju tekitada viitab ka see, et kui esialgsed 45 000.- eurot anti laenulepingutega, milles viivise suuruseks oli 0,2 %, siis hagi aluseks olevas koondlepingu punktis 4.1 seadis hageja tingimuseks, et viivis on 1 % päevas, so 365 % aastas.Küll aga teadis kõike eelnevat hageja ning kasutas kostjate sundseisu ära. X X jäi OÜ-le X X lojaalseks, hageja kasutas ära oma teadmist, et ta ei kavatse oma äriühingu suhtes kohustusi täita ning loobus lojaalsusest ning ühtlasi kasutas ära teise osaniku lojaalsust ja teadmatust. Kuivõrd kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Kui mingil põhjusel peaks kohus leidma, et hagi kuulub rahuldamisele, taotlevad 6 kostjad viivise vähendamist. Lisaks sellele sätestab
lg 4, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kuivõrd käesolevas asjas kohalduvad käenduse kohta käivad sätted, siis tuleb kohaldada ka
lg 5, mille kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Käesoleval juhul on hageja nõuded X X OÜ vastu tagatud kommertspandiga, mistõttu tagatise andjad võisid kuni põhivõlgniku pankrotini õigustatult keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega õiguslikult ei saa hageja viivisearvestus alata varem, kui oli põhivõlgniku pankrotiväljakuulutamine. Lisaks sellele on viivis ebamõistlikult suur. Hagi aluseks olevas koondlepingus seadis hageja tingimuseks, et viivise suurus laenujäägilt on 1 % päevas, so 365 % aastas. Seadusest tuleneva viivise suurus on näiteks 8 % aastas. Riigikohus on 16.11.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-118-16 tehtud otsuses selgitanud, et eelduslikult tuleks
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Hagi aluseks olevas lepingus on 45,6 kordne seadusest tulenev viivisemäär. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt 28.01.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nimelt hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevusena 58 600,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 6.11.2017.a. seisuga summas 33 512,50 eurot, intressi kogusummas 6 530,00 eurot, samuti viivised põhivõlalt alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgselt 1% päevas, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 58 600 eurot. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlust ei ole selle üle, et 28.01.2016 on sõlminud X X, Tarva Konsultatsioonid OÜ (edaspidi hageja), X X (edaspidi kostja I ) ja X X (kostja II) laenulepingu nr 280116, mille kohaselt on hageja andnud X X OÜ-le laenulepingu nr 020715 alusel summas 15 000 eurot, laenulepingu nr 070915 alusel summas 20 000 euro, laenulepingu nr 021115 alusel 10 000 eurot ning hageja annab täiendavalt X X OÜ-le laenu 15 000 eurot. X X 7 OÜ kohustus saadud laenu hagejale tagastama hiljemalt 31.12.2020 ja vastavalt laenulepingu punktile 3.2 tasuma laenu kasutamise eest intresse arvestusega 6 % aastas (tlk 7-9).
kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Pärnu Maakohtu 29.09.2017 kohtumäärusega kuulutati välja OÜ X X pankrot ja pankrotihalduriks määrati Kristo Teder. Pankrotiseaduse § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtaeg saabunuks. Seega saab lugeda eelnimetatud laenulepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabunuks alates 29.09.2017. Vaidlust pole selle üle, et enne OÜ X X pankroti väljakuulutamist tähtaegselt tasumata laenu tagasimaksete tähtpäevad olid 28.02.2017, 31.03.2017, 30.04.2017, 31.05.2017, 30.06.2017, 31.07.2017 ning 31.08.2017, seega saab osad summad lugeda sissenõutavaks alates nendest kuupäevadest.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust pole selle üle, et OÜ X X (pankrotis) on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja ei ole laenusummat täies ulatueses koos intressidega hagejale tagastanud.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Hageja leiab, et kostjad vastutavad solidaarselt OÜ-ga X X hageja ees lepinguliste kohustuste täitmise eest. Kostjad on seisukohal, et hagejaga sõlmitud laenulepingu punktid 5.3 ja 5.4 on tühised, kuna laenulepingule kohalduvad käenduslepingu sätted, tegemist on tarbijakäenduslepinguga ning kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Hageja vaidleb kostjate seisukohale vastu ja väidab, et käesoleval juhul ei ole kostjad käsitletavad käendajatena, sest kohustustega ühinemise eesmärk ei olnud hageja nõude tagamine, vaid kostjad astusid võlasuhtesse laenusaaja kõrvale ehk ühinesid laenusaaja kohustusega
lg 1 alusel, mille järgi võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Hageja hinnangul laenupingu punktidest 5.3 ja 5.4 järeldub, et kuna kostjad, allkirjastades hageja ja OÜ X X vahelise laenulepingu, võttes endale kohustuse füüsilise isikuna tagada OÜ Tarva Konsultatsioonid võimalikud nõuded laenusaaja vastu, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, oli see tagatis laenuandjale, mille annab laenusaaja pooleks olev isik. Seega ühinesid kostjad osaühingu kohustusega hageja ees kooskõlas
lõikega 1.
lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine).
lg 2 kohaselt kohustusega ühinemise või kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga.
lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud vorminõudeid ja lg 4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk-l 873 on välja toodud, et kahtluse korral on kohustusega ühinemisega tegemist siis, kui kohustusega ühinenud isikul on isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi kohustuse täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Seda tuleb eelkõige jaatada juhul, kui kohustuse nõuetekohasest täitmisest sõltub kohustusega ühineda sooviva isiku poolt teatava hüve omandamine või tema poolne võime oluliselt mõjutada omandatud hüve kasutamist. Tuginedes kohustusega ühinemisele, peab isik suutma tõendada kohustusega ühineja pool vastava hüve omandamist, või olulist mõju hüve edasise kasutamise osas. Kahtluse korral tuleks lähtuda 8 eeldusest, et kohustusega on ühinetud üksnes selle tagamise eesmärgil, mille puhul selline isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi puudub./…/ Kui kolmanda isiku soov vastutada solidaarselt võlgnikuga viimase kohustuste täitmise eest on kantud üksnes võlausaldajale lisatagatise andmise motiivist, on üldjuhul tegemist käenduslepinguga. Kahtluse korral tuleks eeldada, et sõlmitud on käendusleping (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P.Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi K. Sein, 2016). Kohus nõustub kostjatega, et tagamise ja ise kohustuse täitmiseks kohustusega ühinemise erinevus seisneb selles, et kohustuste täitmiseks ühinemisel täidetakse näiteks perioodiliste laenutagastusmaksete või intressimaksete isiklikku sooritamist. Tagamise eesmärk on selleks, et kui põhivõlgniku ei suuda ise täita kohustusi, siis põhivõlgniku kohustusi tagav isik peab vastutama kohustuste tagamis eest. Seega
lg 1 ja 3 teevad olulist vahet sellel, kas asutakse võlgnikuna senise võlgniku kõrvale või isik ühineb võlgniku kohustusega selle tagamise eesmärgil. Kuna hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kostjad vastavalt 28.01.2016 laenulepingu punktidele 5.3. ja 5.4 ja
lg-le 1 on ühinenud X X OÜ kohustustega hageja ees ning kostjad leiavad, et kostjad on
lg 3 alusel kohustusega ühinenud selle tagamise eesmärgil, siis tuleb kohtul välja selgitada, kuidas on pooled kokku leppinud. Poolte tahet tuleb seejuures tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi.
lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut
lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada
lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt Riigikohtu
lg-st 4 tulenevalt, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lisaks sellele tuleb arvestada
lg 5 tulenevalt ka lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingu poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki. Seega kohus leiab, et 28.01.2016 sõlmitud kokkuleppe tõlgendamisel tuleb lähtuda lisaks ka hageja ning kostjate vahel 02.06.2015 sõlmitud kokkuleppest OÜ X X asutamiseks ning hageja ja X X OÜ vahel 01.07.201 , 08.09.2017, 01.11.2015 sõlmitud laenulepingutest, samuti poolte vahelisest käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohtule esitatud hageja ja kostjate vahel 02.06.2015 sõlmitud kokkuleppe OÜ X X käivitamiseks kohaselt pooled asutavad firma nimega OÜ X X, osalused jagunevad järgnevalt: 50% X X ja 50% OÜ Tarva Konsultatsiooni. X X kaasab asutatava ettevõtte omakapitali eelneva äri/kaupluse varad ja kaubajäägid summas 25 000 eurot ja OÜ Tarva Konsultatsioonid kaasavad rahalisi vahendeid summas 25 000 eurot. Kokku on asutatava ettevõtte osakapital 50 000 eurot. Ettevõtte laienemise finantseerimine jääb summas kuni 100 000 eurot (sh 25 000 eurot osakapitali makstud summa+ 75 000 eurot pikaajaline laen) OÜ Tarva Konsultatsioonid teha (tlk 40-40 pöördel). Kohus leiab, et tegemist ei ole äriühingu asutamislepinguga, kuivõrd äriühingu asutamine on notariaalne toiming ja antud dokument ei ole notariaalne. Kohus ei nõustu, et antud dokumendi näol oleks tegemist
Kuna nimetatud dokument kannab pealkirja „ lasteriiete keti käivitamine“, siis saab antud dokumenti pidada osanike kokkuleppeks või osanike kavatsuste protokolliks. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt OÜ X X osanikud on 50% ulatuses kostja X X ja 50% ulatuses kostja OÜ Tarva Konsultatsioonid. Kostja X X on OÜ X juhatuse liige alates 08.06.2015 ja X X oli OÜ Tarva Konsultatsioonid juhatuse liige 08.06.2015-02.02.2017 (tlk 9 22-23). Kohtule esitatud 01.07.2015 sõlmitud laenulepingu nr 010715 kohaselt annab OÜ Tarva Konsultatsioonid X X OÜ-le laenu 15 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2015 (tlk 41-41 pöördel). 07.09.2015 sõlmitud laenulepingu 070915 kohaselt annab OÜ Tarva Konsultatsioonid X X OÜ-le laenu 20 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2015 (tlk 42-42 pöördel). Kohtule esitatud 01.11.2015 sõlmitud laenulepingu 011115 kohaselt annab OÜ Tarva Konsultatsioonid X X OÜ-le laenu 10 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2015 (tlk 43-43 pöördel). 12. jaanuar 2016 on hageja juhatuse liige X X X Xule ja X X’le saadetud e-kirjas märkinud järgmist: 1) Eelmisel aastal antud laenud summas 45 000 eurot on vaja pikenda. Lasen juristil laenulepingute pikenduse ette valmistada. 2) Kuna praeguse seisuga on vaja lisalaene firmasse anda, siis ühendab ka selle laenuvajaduse uude laenulepingusse kokku; 3) Ühendatud/pikendanud ühise laenulepingu pikkus 4 aastat. Laenu tagasimakseid 2016.a ei pane. Igakuiselt intressimakse. Laenu tagasimakse jaanuar 2017.a.-detsember 2019.a. 4) Kuna mina firmat ei juhi, firma igapäevasest koordineerimisest ja sellega kaasnevast osa ei võta, siis 1) X ja X peavad võtma personaalse vastutuse oma otsuste eest, 2) Kommertspant firma varadele (tlk 45). Seega on tulnud initsiatiiv varasemate laenulepingute vormistamiseks ühe uue laenulepinguna ja kostjate poolt laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks hageja juhatuse liikme X X poolt. 28.01.2016 sõlmitud laenulepingu nr 280116 puntki 1 Pooled kohaselt on lepingu pooleks X X OÜ (edaspidi laenusaaja), mida esindab juhatuse liige X X ja Tarva Konsultatsioonid OÜ (edaspidi laenuandja), mida esindab volikirja alusel X X. Laenulepingu punktid 5.3 ja 5.4 asuvad lepingu jaotises pealkirjaga Tagatised. Laenulepingu punktide 5.3 ja 5.4 sõnastuse kohaselt ühinevad kostjad X X ja X X OÜ X X kõigi kohustustega laenusaaja kohustuste tagamise eesmärgil vastavalt
. Laenusaaja kohustustega ühinemine toimub mõlema kostja, kui füüsilise isiku huvist laenusaaja majandustegevuse vastu. Laenulepingu viimasel lehel poolte allkirjad on eraldi välja toodud: laenuandja Tarva Konsultatsioonid OÜ esindaja allkiri, laenusaaja X X OÜ esindaja allkirja ja kõige all märgitud Kohustuste tagajate allkirjad ning seal on allkirja andnud mõlemad kostjad. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostjad ei ühinenud laenusaaja X X OÜ kohustusega ise võlgnikuks saamise eesmärgil, vaid laenusaaja kohustuste tagamise eesmärgil. 28.01.2016 sõlmitud laenuleping nr 280116 ning selles sisalduvad punktid 5.3. ja 5.4 ei ole sõlmitud kostjate initsiatiivil, vaid selleks, et hageja annaks X X OÜ-le täiendavat laenu. Hageja ise nõudnud, et varasemad laenulepingud vormistatakse uueks laenulepinguks ja kostjad võtaks ka isikliku vastutuse laenu tagasimaksete eest. Kohtu hinnangul on tegemist tagatise andmise nõudmisega. Kohus märgib, et 28.01.2016 lepingu preambulas ega üheski lepingu punktis peale punkti 5.3 ja 5.4 ei ole kostjaid võlgnikena käsitletud, seega tuleb lepingu punkte 5.3 ja 5.4 tõlgendada koosmõjus poolte eelneva käitumisega ja 28.01.2016 sõlmitud lepingu ülejäänud tekstist tuleb järeldada, et selles on silmas peetud käendaja solidaarset vastutust. Lisaks viitab käendusele ka asjaolu, et hagejatel ei olnud kokkuleppe järgi vastusoorituse tegemise kohustust ning seetõttu ei saanud kostjatel olla kohustusega ühinemiseks mõistetavat huvi. Hageja väide, et kostjate oli isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu, sest kostjad investeerisid äriühingu asutamislepinguga võetud kohustuste täitmisse oma isiklikku vara ning sellest tulenevalt oli kostjatel isiklik huvi hagejalt laenu saamiseks asutamiselepingust tulenevevate strateegiate elluviimiseks, võib samaväärselt kõnelda käenduse kasuks. Samuti ei ole tõendeid kostjate aktiivse rolli kohta võlasuhtes, kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostjad ei ole kokkuleppe alusel ühtegi sooritust teinud. Oluline on käesoleval juhul ka asjaolu, et hageja oli ise OÜ X X osanikuks 50% ulatuses. Seega oli OÜ X Kaupluse majandusliku edu suhtes majanduslik huvi ka hagejal. Samuti olles OÜ X X osanik 50% ulatuses oli hagejal võimalik mõjutada OÜ X X majandustegevust. Kohus ei näe miks pidi olema hagejast suurem majanduslik või õiguslik huvi kostjatel OÜ X X poolt hageja ees olevate kohustuste täitmise suhtes, et nad oleks pidanud omandama OÜ X X kõrval kohustused 10 hageja ees. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul tuleb kostjad lugeda kohustusega ühinenuks
lg 3 alusel.
lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud vorminõudeidVÕS § 144, millele
viitab, sisaldab lõiget 2, mis viitab tarbijakäenduse sätete kohaldamisele.
143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendus on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk 751 selgituste kohaselt erinevalt varasemast regulatsioonist ei ole alates 05.04.2011 enam omavahel otseselt seotud § 1 lg 5 (varasem § 34) sisaldav tarbija ja kommenteeritavas paragrahvis sätestatud tarbijakäenduse mõiste. Uue redaktsiooni kohaselt on tarbijakäenduslepinguks igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Näiteks on tarbijakäenduse andjaks ka juriidiliste isikute juhtorganite liikmed (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P.Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi K. Sein, 2016). Kohtu arvates on tarbija poolt kohustusega ühinemine kehtiv, kui on järgitud tarbijakäenduse vorminõuet.
lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-1601 punktis 22 ja 23 on leidnud, et käendusleping ei ole
lg 2 järgi tühine, kuna käenduslepingus ei ole fikseeritud kostja rahalise vastutuse piirmäära.
lg 2 nõuded on täidetud, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on 28.01.2016 sõlmitud laenulepingus nr 280116 fikseeritud nii konkreetsed laenusummad, mida hageja X X OÜ-le laenu annab (15 000+20 000+10 000+15 000 eurot), intressimäär 6% aastas laenujäägilt kui ka viivisemäär 1% päevas sissenõutavalt summalt iga selle tagastamisega viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käendusleping ei ole
Seega isegi kui asuda seisukohale, et kostjad mitte ei sõlminud hagejaga käenduslepingut, vaid ühinesid kohustusega hageja ees
lg 1 tähenduses, siis käesoleval juhul ei oma see sisulist tähtsust, sest oma sisu poolest sarnaneb kohusustega ühinemine käendusele. Kostjad on leidnud ka, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja jättis oma lepingulised kohustused äriühingu ees täitmata ja äriühingul ei olnud rahalisi vaheneid kauba ostmiseks. X seisid sisuliselt ilma kaubata avatuna, samal aja rendi, tööjõu ja maksukulu jooksis. Hagejapoolse käitumise tõttu kaotasid kostjad oma vara, mille nad OÜ-sse X X paigutasid. Kostjad tuginevad vastuväidete esitamisel
§-le 6 ja TsÜS § 86 lg-le 1.
lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks oleks kahju tekitamine teisele isikule. Kohtule esitatud Lasteriiete poeketi käivitamise kokkuleppe punkti 14 kohaselt ettevõtte laienemise finantseerimine jääb summas kuni 100 000 eurot (sh 25 000 eurot osakapitali makstud summas + 75 000 eurot pikaajaline laen) OÜ Tarva Konsultatsiooni teha. Osaniku laen summas 75 000 eurot, intressiga 6% aastas ja tähtajaga (kuidas rahavood võimaldavad). Kokkuleppe punki 18 kohaselt minimaalselt üks kord aastas saavad osanikud kokku ja otsustavad järgneva aasta investeeringud, uute kaupluste avamised ja omanikutulu jagamise (tlk 110). Nimetatud kokkuleppest ei tulene, et hageja täidab laenu andmise kohustuse ühekordse tehinguga antavas summas 100 00 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja täitnud omapoolset laienemise finantseerimise kohustust kuni X X OÜ pankroti väljakuulutamiseni 29.09.
lg 3 kohaselt ühinenud tagamise eesmärgil X X OÜ kohustustega hageja ees seega vastutavad nimetatud laenulepingust tulenevat kohustuste ees. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 29.09.2017 Pärnu Maakohtu määrusega on välja kuulutatud X X OÜ pankrot ja tänaseni ei ole X X OÜ hageja ees olevat võlgnevust tasunud. Hageja poolt kohtule esitatud X X OÜ vara enampakkumise aktist ja enampakkumise kuulutustest 12 (tlk 93-111) nähtuvalt isegi juhul kui pankrotihalduril peaks õnnestuma vara enampakkumisel võõrandada, siis pankrotivara mahuks ei oleks rohkem kui 2200 eurot ja kuigi hageja nõue on tagatud kommertspandiga, siis maksimaalne tõenäoline väljamakse hagejale OÜ X X (pankrotis) pankrotimenetluses võiks olla 1870 eurot. Seega ei vasta tõele kostjate väited, et hageja nõue võiks kuuluda X X OÜ (pankrotis) pankrotivara müügist saadu arvelt.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on X X OÜ-le andunud laenu 60 000 eurot. Vaidlust pole selle üle, et X X OÜ on tagastanud laenu põhiosast 1 400 eurot 23.08.
lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kui põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi protsendina põhinõudest. Laenulepingu punktis 4.1 on kokku lepitud, et laenusaaja on kohustatud laenu põhiosa või intressi 13 tagastamisega viivitamisel maksma laenuandjale viivist 1% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga selle tagastamisega viivtatud päeva ees kuni tagastamise kuupäevani, viimane kaasa arvatud. Hageja on arvestanud 06.11.2017 seisuga viivist summas 33 512,50 eurot. Kostjad on palunud kohtul viivise vähendamist kuna kostjate hinnangul on viivis ebamõistlikult suur. 28.01.2016 laenuleping kohaselt on viivise määraks 1% päevas, mis teeb ca 365% aastas.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 19.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-128-17 leidnud, et
§-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu
Kohus tugineb viivise arvestamisel viivisekalkulaatorile (www.viivisekalkulaator.ee). Vaidlust pole selle üle, et laenusumma 1250,00 tagasimakse tähtaeg oli 28.02.
lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 58 600 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 72 184,11 eurot, s.o. põhivõlgnevuse summas 58 600 eurot, intressivõlgnevuse summas 6 237 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 7054,11 eurot ja alates 12.03.2019 viivised
lg 1 teisele lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 58 600 eurot, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 26 160,39 eurot ja intressinõude summas 293 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. umbes 70 % ulatuses, siis tuleb menetluskuludest jätta 30% hageja kanda ja 70 % solidaarselt kostjate kanda. Kohud määrab TsMS § 177 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.