← Eesti

2-17-18172/64

Obsah (8)§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18172 Tsiviilasi X Xe hagi X Xe vastu el

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

18. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama 4

(9)oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on hageja;  vanemate kooselu on lõppenud ning kostja elab hagejast ja hageja seaduslikust esindajast eraldi;  alates 20.11.2017 on hageja elanud koos emaga ning olnud tema ülalpidamisel.
  2. Hageja palub alates hagi esitamisest kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 350 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et lapsega seotud kulutused on ülepaisutatud. Samuti märgib kostja, et lapse ülalpidamiskohustust täitnud.
  3. Kostja vastuväited on samuti tuginenud asjaolule, et lapse hooldusõiguse asjas puudub jõustunud lõpplahend. Riigikohtu 02.08.2019 määrusega jõustus 06.02.2019 kohtumäärus (II kd, tlk 123-125) tsiviilasjas nr 2-15-13540, millega anti hageja ainuhooldusõigus X Xle. Seega on hooldusõigust puudutavad väited kummutatud.
  4. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised (I kd, tlk 131 – kulude tabel): Kulu nimetus
  5. Eluasemekulud (üür + kõrvalkulud)
  6. Toit
  7. Transport (bensiin + autoremont)
  8. TV ja internet
  9. Tervishoid (ravimid, vitamiinid)
  10. Hügieenitarbed
  11. Koolikohustuste täitmine
  12. Riided ja jalanõud
  13. Trenn, huviring
  14. Mänguasjad
  15. Majapidamistarbed
  16. Tallatoed Kokku: Kulu suurus, eurot 225 + 87,72 150,78 83,3 + 304,57 19,5 37,81 19,26 51,71 133,09 118 80,49 30,76 8,13 1350,12 23.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt kulude suurust tõendavaid dokumente (I kd, tlk 131-199, II kd, tlk 201-229). Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja 5

(9)rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
  1. Eluasemekulud (üür + kõrvalkulud) Kulu suurus, eurot 225 + 87,72
  2. Toit 150,78
  3. Transport 93,30
  4. TV ja internet 19,50
  5. Tervishoid (ravimid, vitamiinid) 25
  6. Hügieenitarbed
  7. Koolikohustuste täitmine 19,26 30
  8. Riided ja jalanõud 40 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulude tekkimine tõendatud (I kd, tlk 144-148, üürileping; I kd, tl 178 – 179, kõrvalkulude arved, II kd, tlk 229, pangakonto väljavõte). Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on bensiinikulu arvestamine. Kuivõrd hageja on põhistanud, et tema elukohast kooli reisimisel ei ole mõistlik ühistransporti kasutada, on sõiduautoga lapse kooli toimetamine vajalik. Autoremondikulu puhul on tegemist ühekordse kuluga ning ei saa eeldada, et vastav kulu tekib regulaarselt. Siiski tuleb sõidukit regulaarselt hooldada ning sellega seotud kulu loeb kohus põhjendatuks summas 10 eurot kuus, arvestades sealjuures sõiduki vanust, hageja poolt väljatoodud iganädalast kilometraaži ning sõidukite tavapärast iga-aastast eeldatavat hoolduskulu. Põhjendatud. Kulude tekkimine tõendatud (II kd, tlk 227-228, arved). Põhjendatud osaliselt. On selge, et kasvav laps vajab arenguks erinevaid vitamiine jms. Siiski on kulude ülevaade koostatud talvisel perioodil, mil on eelduslikult tervisehoiukulud suuremad kui suvisel perioodil. Põhjendatud. Põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et lapse koolikohustuse täitmisega seotud kulude suurus on aastas üle 600 euro. On mõistetav, et lapsele tuleb kooli jaoks soetada erinevaid töövahendeid, raamatuid, vihikuid jms. Kohus loeb kulu põhjendatuks 30 euro ulatuses kuus. Kohus leiab, et enam kui 1500 eurot aastas ühe lapse kohta on riiete ja jalanõude osas põhjendamatult kõrge kulu. Hageja on kasvav laps, kes osaleb muuhulgas ka trennides ning sellega seonduvalt tuleb aeg-ajalt vahetada välja hageja n.ö garderoob. Kohus loeb põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 480 eurot aastas. 6
(9)
  1. Trenn, huviring 59
  2. Mänguasjad 40
  3. Majapidamistarbed
  4. Tallatoed Kokku: 30,76 8,13 828,45 Huviringi kulude tekkimine ja kandmine tõendatud 59 euro ulatuses (I kd, tlk 150-151, jalgpalli trenni leping; I kd, tlk 153-154, robootika huviringi leping; I kd, tlk 167-169, arve, maksekorraldus). Hageja on viimases menetlusdokumendis märkinud, et trennikulu on suurenenud 50% võrra, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud, mistõttu kohus nimetatud väitega ei arvesta. Põhjendatud. Kohus leiab, et ca 1000 eurot aastas on mänguasjade soetamisega seonduvalt ebamõistlikult suur kulu. Kohus loeb põhjendatud mänguasjade soetamise kuluks 480 eurot aastas. Põhjendatud. Põhjendatud.
  5. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 828,45 eurot kuus. Seega tuleks vanematel kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 414,23 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise tasumist 350 euro ulatuses, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nõutava elatisesumma ulatuses on hageja esile toodud kulutused põhjendatud ja tõendatud.
  6. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord oleks niivõrd halb, et see ei võimaldaks hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Hageja on esile toonud, et kostja brutosissetulek on ca 2600 eurot (I kd, tlk 97), kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et kostja majanduslik seisukord on nõutava elatise tasumiseks piisavalt hea.
  7. Kostja on märkinud, et hagejale laekub 60 eurot lapsetoetust, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise 7
(9)miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleks miinimummäärast väiksemad, samuti ei ole kohus tuvastanud, et kostja majanduslik seisund oleks halb. Seega leiab kohus, et lapsele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
  1. Kostja on märkinud, et on perioodil 23.11.2017 – 08.01.2018 lapse ülalpidamiskohustust täitnud 500 euro ulatuses, millele lisanduvad muud maksed 500 euro ulatuses, sh sularahas veebruaris 2018 (II kd, tlk 239 – 240, kosja 26.02.2018 vastus). Toimikust nähtub, et kostja eest on X X 23.11.2017 tasunud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 150 eurot ning 29.11.2017 kokku 60 eurot, maksete selgituseks on märgitud „Xile“ (I kd, tlk 71, pangakonto väljavõte). Samuti nähtub, et X X on 29.11.2017 lapsele kantud 60 eurot X Xele 01.12.2017 ülekandega tagastanud. X X on aga 01.12.2017 tasunud taas 60 eurot selgitusega „Xile“ (I kd, tlk 72 pöördel, pangakonto väljavõte). Lisaks on X X 20.12.2017 tasunud 100 eurot selgitusega „Xile“ (I kd, tlk 73, pangakonto väljavõte), 03.01.2018 tasunud 30 eurot (I kd, tlk 73 pöördel, pangakonto väljavõte) ning 08.01.2018 täiendavalt 100 eurot samasuguse selgitusega (I kd, tlk 74, pangakonto väljavõte). Seega on tõendatud, et kostja eest on hagejale tehtud ülalpidamismakseid vaidlusaluse perioodi kestel kokku 500 euro ulatuses. Hageja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kohus võtab nimetatud makseid arvesse ning muudab sellevõrra elatise väljamõistmise algusaega. Kuivõrd hageja nõuab elatist summas 350 eurot alates 05.12.2017, siis loeb kohus tasutuks elatise kuni 17.01.2018 (k.a). Seega tuleb elatis välja mõista alates 18.01.
  3. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 18.01.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 350 eurot kuus.
  4. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ning see tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X selgitusega „X Xe elatis“.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X selgitusega „X Xe elatis“. 30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 31.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3150 eurot (350 x 9). Menetluskulude jaotus 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt 8

(9)kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.