lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on hagile vastu vaieldes toonud välja, et hageja esitas kostja vastu X X OÜ-le kuulunud väidetava nõude. Kostja märkis, et üks ja sama nõue ei saa üheaegselt kuuluda nii hagejale kui ka X X OÜ-le ning hageja ei saa kostja vastu esitada X X OÜ-le kuulunud väidetavat nõuet, mis on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu jõustunud otsusega rahuldamata jäetud. Kostja viitas, et hagiavalduses ei ole nimetatud mitte ühtegi võlasuhet, mille pooled oleksid üheaegselt nii hageja kui ka kostja. Kohus küsis kohtu 20.11.2019 eelistungil hagejalt eelneva osas selgitusi. Seepeale märkis hageja, et kostja vastu on nõue esitatud tuginedes faktiliste asjaolude kogumile. Hageja märkis. et kokkuleppe sõlmimise hetkel pooled mõistsid, et kokkuleppes sõlmitud kohustuste täideviimisel võib kasutada kokkuleppe poolte ärikontserni kuuluvaid teisi isikuid. Hageja selgitas, et X X OÜd ning hagejat tuleb tõlgendada ühe isikuna, kuna hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal X X OÜ 100% tütarettevõte. Kohus leiab, et hageja kohtusse pöördumise õigus ei saa tuleneda üksnes hageja viidatud “faktiliste asjaolude kogumist”. Kohus menetleb tsiviilasja vaid juhul, kui isik pöördub kohtusse oma (mitte teise isiku) eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtusse pöördumise õiguse kindlakstegemisel ei võimalda seadus käsitleda kaht eraldiseisvat juriidilist isikut ühe isikuna ka juhul, kui eelviidatud isikud kuuluvad samasse kontserni. Hageja ei saa samastada ennast X X OÜ-ga ning X X OÜ nõudeõigused ei ole samastatavad hageja nõudeõigustega. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millisest hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva ja hagejale kuuluva õiguse kaitseks on hageja kohtusse pöördunud. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja 14.08.2015 kokkuleppe ega 11.11.2015 lepingute pooleks. Kostja ei ole aga 04.03.2016 lepingute pooleks. Poolte väljatoodud asjaolud viitavad sellele, et kuna X X OÜ kostja vastu esitatud nõue jäi vahekohtus rahuldamata, siis on hageja sisuliselt pöördunud maakohtu poole X X OÜ asemel ning X X OÜ-le kuuluva õiguse kaitseks. Eelnevat aga seadus ei võimalda. Seejuures ei ole hageja viidanud, et X X OÜ oleks oma nõudeõiguse hagejale loovutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata
lg 2 p 2 kohaselt.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd 5
lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja märkis, et ta ei ole alates 08.02.2017 käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa kostja menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et seetõttu tuleb kostjale hüvitada menetluskulud koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et kostja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule 21.03.2019 ega 01.04.2019 ekirju, siis ei ole võimalik hinnata, milleks oli vastavate e-kirjade koostamine menetluses üldse vajalik. Seetõttu ei ole ka põhjendatud kostja esindaja 21.03.2019 ajakulu 21 min e-kirja koostamiseks kliendile. Samas on kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu esitatud viisil, mis ei võimalda eristada hagiavaldusega tutvumise ajakulu 01.04.2019 e-kirja koostamise ajakulust. Kuna aga kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu on põhjendatud juba ainuüksi hagiavaldusega tutvumisest lähtudes (arvestades hagi ja selle lisade mahtu), siis on kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu 46 min põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on olnud nõupidamist ja telefonivestlust kliendiga kokku 1 h ja 30+26 min+10 min+10 min+37 min+37 min+14 min+37 min+11 min=4 h ja 32 minutit. Kohus leiab, et mõistlikus mahus kliendiga nõupidamine on menetluses vajalik, ent kostja ei ole põhjendanud ning asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, miks ja millistes küsimustes oli kostjal vaja niivõrd suures ulatuses kliendiga vestelda ja nõu pidada. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu nõupidamiseks ja telefonivestlusteks on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu kokku on 1 h. Arvestades kostja 12.04.2019 vastuse mahtu (koos lisadega) on põhjendatud kostja esindaja vastuse koostamise ajakulu kokku 3 h ja 56 min+7 h ja 50 min+45 min+9 min=12 h ja 40 min. Kohus aga nõustub hagejaga, et kostja esindaja 11.04.2019.a ajakulu 2 h ja 21 min materjalidega tutvumiseks on põhjendamatu, sest ei ole arusaadav, miks ja milliste materjalidega kostja esindaja 6
Kohus märgib, et eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on põhjendamatu kostja 23.12.2109.a ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kuna kohus ei ole ka küsinud kostjalt kompromissi puudutavaid selgitusi, siis on kostja esindaja 23.12.2109 ajakulu täies ulatuses põhjendamatu. Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 46 min+1 h+12 h ja 40 min+1 h+39 min+10 min+5 min=16 h ja 20 min≈16,33 h, millele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu summas 16,33*144=2351,52 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt Pirita Center OÜ-lt kostja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 2351,52 eurot.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus kohustada Pirita Center OÜ-d tasuma OÜ-le Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista hagejalt Pirita Center OÜ-lt kostja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt
lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.