← Eesti

2-19-73/14

Obsah (4)§ 423§ 426§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-73 Tsiviilasi X X hagi Eesti

§ 423lg 2.

  1. Hageja leiab, et nõue on aegunud ja nõude aegumistähtaega tuleb arvestada maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 alusel. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Ka siin nõustub kohus kostja märgituga, et täitedokumendiks on antud juhul kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg
  3. Riigikohtu 18.04.2016 seisukohtadest asjas nr 3-3-1-4-16 saab teha järelduse, et kohtulahendite puhul tuleb igal juhul kohaldada TsÜS-i aegumissätteid, sest kohtulahendi õigusjõud täitedokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või 4 millise täitedokumendi alusel võib nõue veel täidetav olla või kas tegemist on avalikõigusliku või eraõigusliku nõudega. Kui nõue tunnustatakse kohtulahendiga, hakkab kehtima uus, TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus. Praegusel juhul on täitemenetlus nõude täitmiseks toimunud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks ettenähtud tavakorras. Seda tõendab nii kohtutäituri 07.12.2018 saadetud e-kiri hagejale kui ka täitetoimiku tiitelleht, millest nähtub, et täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsus (tlk 10, 37).
  4. TsÜS § 157 lg 1 sätte kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli aegumistähtajaks 30 aastat kohtuotsuse jõustumisest, 04.05.2011 jõustunud redaktsioon sätestab aegumistähtajaks 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 (algses redaktsioonis enne 01.03.2011) tekkinud aegumata nõuetele ning kui varem kehtinud 30-aastane tähtaeg lõpeks varem kui uus 10-aastane tähtaeg, kohaldatakse seaduse eelmist redaktsiooni. Riigikohus pidas võimalikuks VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (lahend asjas nr 3-2-1-116-13). Hiljem parandas seadusandja ebatäpsuse VÕSRS § 9 lg-s 4, asendades kuupäeva 01.03.2011 kuupäevaga 05.04.
  5. Niisiis saab öelda, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste puhul hakkas uus 10aastane aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011, mistõttu aeguvad sellised nõuded 05.04.2021 (eeldusel, et aegumine ei ole pärast 05.04.2011 katkenud). Seega hakkas algselt 30-aastase aegumistähtajaga 25.04.2000 kohtuotsuse puhul uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011 ja see tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas täitedokumendiks oleva kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud.
  6. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide aegumistähtajad algavad 05.04.2011 uuesti, mistõttu ei aegu Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2963-97 välja mõistetud kahjunõue enne 05.04.
  8. Hageja püüab väita, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg sõltub sellest, kes on nõude sissenõudja ehk et juhul, kui kohtuotsusega tunnustatud nõude sissenõudjaks on maksuhaldur, tuleks nõude aegumisele kohaldada MKS-i sätteid. Kohus ega kostja ei nõustu sellise käsitlusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuete suhtes kohaldada PankrS norme, siis tuleb pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid (RKm 3-21-71-06; RKo 3-3-1-4-16; RKm 2-17-12525). Nagu pankrotimenetluses esitatava nõude puhul, ei kohaldata ka maksukuriteoga maksuvõla põhjustanud isiku vastu nõude esitamisel MKS-i sätteid. Seega isegi siis, kui pidada tsiviilhagiga esitatud nõuet „sisuliselt“ avalik-õiguslikuks nõudeks, tuleb sellele nõudele juhul, kui seda on kohtuotsusega tunnustatud, kohaldada TsÜS § 157 lg-s 1 või lg-s 11 sätestatut. Kohtulahendite puhul tuleb igal juhul kohaldada TsÜS-i aegumissätteid, sest kohtulahendi õigusjõud täitedokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või millise täitedokumendi alusel võib nõue veel täidetav olla või kas tegemist on avalikõigusliku või eraõigusliku nõudega (RK 3-3-1-4-16). Kui nõue tunnustatakse kohtulahendiga, hakkab kehtima uus, TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus (vt ka Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne

(2010), lk 499). 5
  1. Praegusel juhul ei ole täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt, mille puhul toimuks sundtäitmine MKS-i
  2. peatükis sätestatud korras, vaid maksuhalduri nõuet tunnustav kohtuotsus. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele MKS-ist eriregulatsiooni ei tulene, mistõttu tuleb kohtuotsust täita üldises korras. Isegi juhul, kui sama nõuet oleks võimalik alternatiivselt täita ka MKS § 132 alusel, ei välistaks see võimalust täita nõuet kohtuotsuse kui täitedokumendi alusel (RKm 2-17-25125 (10.10.2018), p 17.3). Viimasel juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS §-i 157 vastav lõige.
  3. Kohus on käesoleval juhul leidnud, et täitemenetlus Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega väljamõistetud nõude täitmiseks ei ole toimunud MKS-ga reguleeritud korras, vaid kohtuotsuste täitmiseks ettenähtud tavakorras. Täitedokumendiks on antud juhul kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist reguleerib TsÜS § 157 (MKS tsiviilhagiga esitatud nõuete aegumistähtaega ei reguleeri).
  4. Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg ei sõltu sellest, millist liiki nõudega on tegu või kelle kasuks on nõue välja mõistetud. Vastasel korral võiks nt ühe täitedokumendiga tunnustatud erinevate võlausaldajate tsiviilhagidega esitatud nõuetele rakenduda kordades erineva pikkusega aegumistähtaeg: Maksu- ja Tolliameti nõude puhul oleks selleks MKS-is sätestatud viieaastane aegumistähtaeg ning muu sissenõudja nõude puhul TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev 10 aastane või alates 01.07.2019 jõustunud kohtuotsuste korral TsÜS § 157 lg-st 11 tulenev 20 aastane aegumistähtaeg. Selline kannatanute ebavõrdne kohtlemine ei oleks mõistlikult põhjendatav.
  5. Arvestades, et jõustunud kohtuotsusega lahendatud vaidlust ei saa uuesti avada täitemenetluse käigus, siis ei saa ka käesoleval juhul kohus asuda ümber hindama jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuet, mistõttu tuleb X X hagiavaldus jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

25.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 2 järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja.

See tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.