← Eesti

2-19-5680/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5680 Tsiviilasi YY hagi XX vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.10.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 1410 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Hageja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2019 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  3. YY (hageja) esitas 11.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu elatise vähendamiseks.
  4. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-2918 kompromiss, milles pooled leppisid kokku, et lapse isa maksab lapsele igakuiselt elatist seaduses kehtestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sama kompromissiga leppisid vanemad kokku suhtluskorras, mille kohaselt viibib laps pool suveajast koos isaga ja ka kooli ajal on palju päevi kuus isaga. Suhtluskorda muudeti
  5. aastal (tsiviilasi nr 215-4443). Viimase kokkuleppe kohaselt on laps isaga kolmapäeviti pärast kooli ning üle nädala neljapäevast kuni pühapäevani. Suvevaheajal on laps võrdselt mõlema vanema juures kahe nädala kaupa.
  6. Seoses asjaolude muutumisega soovib hageja muuta elatise suurust. Nimelt suhtluskorda lapsega muudeti ja viimase kokkuleppe kohaselt on laps isaga koos olenevalt kuust vähemalt 12 päeva; isa perre on sündinud teine laps, kes vajab samuti ülalpidamist; miinimumpalk on väga kiiresti tõusnud ja seetõttu on elatis muutunud ebaproportsionaalselt suureks; tõusnud on riiklik lapsetoetus, mis laekub lapse ema arvele; Riigikohus muutis lahendis nr 3-2-1-35-17 (p 23) oma seniseid põhimõtteid ja laiendas oluliselt võimalusi mõista elatis välja alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  7. Kuna miinimumelatis on tänasel päeval ebaproportsionaalselt suur, on ebamõistlik, et hageja peab osaliselt kandma lapse ülalpidamiskulusid mitmekordselt. Isal ei saa olla kohustust maksta elatist selle aja eest, mil laps viibib tema juures ja isa kannab ise lapse ülalpidamiskulusid. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.
  8. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-152918 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatisesummat, milleks on vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, selliselt, et alates 01.04.2019 on elatise suuruseks septembrist-maini 150 eurot kuus ning suvel (juuniaugust) 0 eurot kuus. Alternatiivselt palub hageja määrata, et mõlema vanema poolt lapse elatisse panustatav ühesuurune summa (200 eurot), riiklik lapsetoetus ning tuludeklaratsioonist lapse kulutustelt (trennid, huviringid jm) tagastatav summa kantakse ühise lapse jaoks tehtud arvele, millele on mõlemal vanemal ligipääs (2 pangakaarti) ning raha kasutatakse lapse kulude katteks mõlema vanema poolt vaid selleks ettenähtud otstarbel.
  9. 29.07.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta ei oleks elatisekokkulepet sõlminud, kui ta oleks teadnud, et kostja ema kokkuleppest kinni ei pea. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg 2 p 4 lubab nõuda lepingu muutmist kui kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda 2 teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Elatise muutmise hagi on esitatud seetõttu, et ema muudab pidevalt oma meel ja taganeb kokkulepetest.
  10. Ema soovib tihti, et isa lapse kuskile sõidutaks või koju ära tooks (kuigi ema peaks ise järgi tulema) ja loomulikult isa teeb seda lapse heaks, aga kulud peab kandma isa ise. Hageja on teinud ka muid kulutusi, mis ema peaks kandma ja mis alati jäävad hageja enda kanda. Riided, jalanõud, kirjutuslaud, voodi, hügieenitarbed, söök, ürituste külastused, ühised väljasõidud, sünnipäevakingid, peokleit: kõik mis isa pool kulub, on isa enda kanda lisaks elatisele. Hageja peab täitma lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui ta kompromissi sõlmimise hetkel oskas eeldada.
  11. Hagejal on peale kostja veel üks laps (sündinud 14.10.2018). Seega on alates 14.10.2018 hagejal ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Kostja vastuväited hagile
  12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  13. Asjaolud ei ole selliselt muutunud, et need õigustaksid elatise vähendamist. Hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis on võrreldes 25.05.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-2918 poolte vahel kompromissi sõlmimisega ja selle kohaselt hagejalt elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud. Juba tsiviilasja nr 2-15-2918 menetlemise ajal oli teada hageja ja kostja vaheline suhtlemiskord ja seda on arvestatud hagejalt kostja kasuks miinimumsummas elatisraha väljamõistmisel. Samuti oli nimetatud asjaolu teada 19.11.2018 kohtumäärusega 25.05.2015 kinnitatud suhtlemiskorra muutmisel tsiviilasjas 2-15-
  14. Tsiviilasjade nr 2-15-2918 ja ka 2-154443 menetlemise ajal pidi hagejale olema ettenähtav, et kui laps viibib tema juures, võivad sellega kaasneda kulud. Juba tsiviilasjas nr 2-15-4443 läbi viidud 14.11.2018 istungil oli teada, et hagejale on sündinud teine laps.
  15. Kostja ei nõustu sellega, et lapse ema on justkui andnud alust kohtusse pöördumiseks või leidnud, et elatise summa on tõusnud ebamõistlikult suureks või andnud mõista, et lapse vajadused on miinimumelatisest väiksemad. Kindlasti ei ole lapse ema nõus ühise konto loomisega, kuna see ei võimaldaks lapse kulusid kanda, sest hageja hakkaks ilmselt lapse kontot kuritarvitama ning selliselt jääksid lapse ülalpidamiskulud kandmata, eriti arvestades, et hageja ei ole senini elatist vastavalt poolte kompromissile täitnud, vaid on alatasa viivituses ja võlgnevuses. Esimese astme kohtu otsus
  16. Harju Maakohtu 02.10.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 705 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
  17. Kuna Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-2918 kinnitatud kompromissis on kostja kasuks elatis kokku lepitud miinimummääras, ei pea kostja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus kostja esmavajadusi ning põhjendatud kulusid.
  18. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kohtub kostjaga vastavalt Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjades nr 2-15-2918 ja nr 2-15-4443 kinnitatud kompromissis kokku lepitud suhtlemiskorrale, mida on muudetud Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-
  19. Hageja on väitnud, et ta täidab ajal, mil kostja viibib tema juures, kostja ülalpidamiskohustust vahetult, samuti on hageja kandnud kostja ühekordseid kulusid, sh transpordile. Hageja ei ole esitanud tõendeid tema poolt kantud kulude kohta.
  20. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse 3 ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti ei vähendata lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda.
  21. Hageja poolt väljatoodud asjaolu, et elatise vähendamiseks on alust, kuivõrd kostja viibib poolte vahelise kindlaksmääratud suhtluskorra alusel hageja juures ning kostjal tekivad sel ajal kulud, ei ole põhjendatud. Lapse elukohaks on ema elukoht ja kostja viibib koos hagejaga vastavalt kokku lepitud suhtlemiskorrale. Kostja vanemad ei ole kokku leppinud selles, et kostja elab vaheldumisi kummagi vanema juures. Tsiviilasja nr 2-15-2918 menetlemise ajal oli teada hageja ja kostja vaheline suhtlemiskord ja seda on arvestatud hagejalt kostja kasuks miinimumsummas elatisraha väljamõistmisel. Tsiviilasja nr 2-15-2918 menetlemise ajal pidi hagejale olema ettenähtav, et kui laps viibib tema juures, võivad sellega kaasneda kulud. Vaatamata sellele oli hageja tsiviilasjas nr 2-15-2918 valmis maksma lapsele elatist miinimummääras.
  22. Enne 19.11.2018 määrusega suhtlemiskorra muutmist, viibis kostja hageja juures vastavalt suhtlemiskorrale lisaks paaritutele nädalalõppudele neljapäeviti pärast kooli kuni kella 19-ks koju viimiseni. Pärast 19.11.2018 määrusega suhtlemiskorra muutmist viibib kostja hageja juures lisaks paaritutele nädalalõppudele kolmapäeviti, trennipäeval, pärast trenni kuni kella 20-ks koju viimiseni. Kostja viibimise aeg hageja juures on üldiselt jäänud samaks, neljapäevane isaga koos viibimine on asendunud kolmapäevase isaga koos viibimisega. Seega on 25.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-2918 ja 2-15-4443 kinnitatud kompromissis arvestatud elatise suuruse kokkuleppimisel ka ajaga, mil kostja viibib hageja juures. Arvestuslikult viibib kostja hageja juures vastavalt suhtlemiskorrale ühel kuul kaks nädalalõppu ja teisel kuul kolm nädalalõppu ning ühel kuul vähemalt neli kolmapäeva õhtut.
  23. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt ei ole kostjal hageja juures eraldi, ainult kostja kasutuses olevat tuba, millele kuluks elektrit ja kütet ainult kostja jaoks. Tõendamist ei vaja asjaolu, et kostja viibimisel hageja juures tekib toidukulu ning vee- ja kanalisatsioonikulu. Ühel nädalalõpul (neljapäeval pärast kooli kuni pühapäeval kell 19) on kostjal tõenäoliselt arvestuslikke söögikordi vähemalt 9 (neljapäeval 1, reedel 2, laupäeval 3, pühapäeval 3) ning pesemiskordi vähemalt 10 (neljapäeval 1, reedel 3, laupäeval 3, pühapäeval 3). Kostja tarbitud vee- ja kanalisatsioonikulu ei ole võimalik rahaliselt tõendada ning nimetatud tavapärase kuluga pidi hageja olema arvestanud elatisekokkuleppe sõlmimisel. Menetluses ei ole esile toodud, et kostja vajaks mingil põhjusel pere tavapärasest toidust erinevat ja oluliselt kallimat toitu, seega pidi hageja olema arvestanud elatisekokkuleppe sõlmimisel ka kostja toidukuluga.
  24. Hageja ja kostja koos viibimise aeg ühes kuus ei ole sedavõrd pikk aeg, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Laps elab põhilise aja ema juures ja lapse ema peab kandma olulise osa lapsega seotud kuludest. Lapse isa juures viibimine neid kulusid olulisel määral ei vähenda. Lapse toidukulude osas isa juures suvepuhkusel viibimise ajal on kostja vanematel võimalik eraldi kokku leppida ja teha vastavas osas ümberarvestus. Kuivõrd kostja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja koolitarvetele teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave lapse vajadusest, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti ning millega välistataks ka võimalikud põhjendamatud vaidlused lapsele esmavajaliku üle kostja vanemate vahel.
  25. Hageja on nimetanud kuluna transpordikulu, mida hageja kannab kostja ema soovil kostja sõidutamiseks. Hageja seisukohtadest nähtub, et hageja ei ole nimetatud sõitudest keeldunud. Kohtule ei ole tõendatud transpordikulud sellises ulatuses, mille korral oleks põhjendatud kokkulepitud elatise vähendamine. Tallinnas on üldteada olevalt tasuta 4 ühistransport ning suhtlemiskorras on kokku lepitud ka selles, kuidas toimub lapse viimine-toomine vanemate vahel.
  26. Hageja väide, et lisaks elatisele on hageja kuludeks kostja riided, jalanõud, kirjutuslaud, voodi, hügieenitarbed, ürituste külastused, ühised väljasõidud, s.o kõik mis isa pool kulub, ei ole asjakohane. Kostjal on hageja juures viibimise ajal olemas kõik hageja juures mitmel järjestikusel päeval viibimiseks ja ööbimiseks vajalikud tingimused. Menetluses ei ole esitatud väidet, et kostjal puuduksid riided ja jalanõud kui kostja läheb nädalalõpuks hageja juurde, mistõttu ei ole tõendatud vajadus uute riiete ja jalanõude ostmiseks ajaks, mil kostja viibib hageja juures. Kostjal magamiskoha olemasolu vajadus oli teada ka elatise kokkuleppe sõlmimisel. Kostja hügieenitarvete kulu ei ole hageja juures viibimise ajal nii suur, et oleks põhjendatud kokkulepitud elatise vähendamine, samuti on kostja emal võimalik korraldada, et kostja võtab oma hügieenitarbed hageja juurde kaasa.
  27. Ürituste külastuste, sh hageja poolt nimetatud peokleidi kulu, sünnipäevakinkide kulu ja ühiste väljasõitude kulu ei kuulu kostja esmavajaduste kulude hulka ning kui hageja ei soovi nimetatud kulusid ise kanda ja kostja ema ei soovi nimetatud kulusid hüvitada, siis on hagejal edaspidi võimalik nimetatud kuludest loobuda või teha valik vähem kulukate koos kostjaga ajaveetmise viiside kasuks.
  28. Hageja väited tema poolt kostja kulude kandmise kohta lisaks elatise maksmisele, ei anna alust poolte vahel kokku lepitud elatise vähendamiseks. Hageja poolt nimetatud kulud saab elatise hulka arvata ainult siis, kui kostja vanemad selles kokku lepivad. Hageja seisukohadest nähtuvalt ei jõua kostja vanemad täiendavalt kokkuleppele ja kui jõuavad, siis ei ole kindlustatud kokkuleppe täitmine. Seega on hagejal võimalik oma kulusid kavandada ja vältida edaspidi täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.
  29. Hageja on istungil väitnud, et tema netosissetulek oli varem 700 eurot kuus ja käesoleval ajal on 1000 eurot kuus. Tulenevalt hageja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 250 eurot kuus (1000 / 4, 2 last ja hageja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja enda ülalpidamiseks ½ sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidmiskohustus ka teisel vanemal. Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-2918 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatis ei ole hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, kuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas.
  30. Riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kui kostja või hageja teine laps osutub kostjale miinimummääras elatise maksmisel elatise osas vähem kindlustatuks kui kostja, siis on hageja kohustus teenida sissetulekut ja kindlustada, et niisugust ebavõrdsust ei tekiks. Kohus arvestab elatise vähendamise üle otsustamisel ka hageja võimalusi sissetulekut saada. Hageja on töövõimeline isik ja ei ole veenvalt tõendanud, et tal oleks olulisi takistusi teenida sissetulekut üle keskmise brutopalga (
  31. a II kvartalis 1419 eurot), millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selle tõttu jääks hageja ise ebasoodsamasse olukorda. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist ka peretoetuste võrra.
  32. Elatise kokkuleppe kinnitamisel 25.05.2015 arvestasid nii kohus kui pooled hageja majanduslikku seisundit, mille järgi oli hageja netosissetulek kompromissi kinnitamise 5 tegemise ajal 700 eurot. Käesoleval ajal on hageja netosissetulek kohtuistungil avaldatu põhjal 1000 eurot kuus, seega on hageja majanduslik seisund muutunud ja sissetulek suurenenud. Hagejal on pärast Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 215-2918 kompromissi kinnitamist sündinud teine laps, kuid hageja sissetuleku suurenemise tõttu ei ole hageja majanduslik olukord ka ühe ülalpeetava lisandumise tõttu halvenenud. Hageja põhjendused elatise vähendamiseks ei ole veenvad ja ei ole olulises osas tõendatud. Samuti ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-2918 tehtud 25.05.2015 lahendi tegemise ajaga toimunud õiguslikke muudatusi, mis annaksid aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. Apellatsioonkaebus
  33. Hageja palub 25.10.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  34. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata asjaolu, et laps viibib olulise osa ajast isa juures, mil isa peab last vahetult ülal. Elatise suuruse arvutamisel tuleb arvestada isa vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibis või viibib isa juures. Kohus ei ole analüüsinud, et kui laps viibib mitu nädalat järjest ühe vanema juures, siis kuidas peaks isa saama lapsele uued riided või jalanõud, kui need tema juures olles ära kuluvad ja katki lähevad. On loogiline, et isa soetab need vajalikud asjad lapsele, kuid ema ei ole nõus ühtegi kulu hüvitama. Kohus näeb, et poolte vahel on vaidlused ning omavahelisi kokkuleppeid ei saavutada, ent asub siiski seisukohale, et laste kulude osas tuleks vanematel eraldi kokku leppida.
  35. Elatisekokkuleppe sõlmimisel ei osanud isa eeldada, et ta peab täitma lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui miinimum. Hageja ei oleks sellist kokkulepet sõlminud, kui ta oleks vastavast asjaolust teadlik olnud. Kohus ei ole analüüsinud, kas ema rikub kokkulepet (lubadust ise kõik kulud kanda) ning kas isal on sellest lähtuvalt VÕS § 97 lg 2 p-i 4 järgi õigus nõuda kokkuleppe muutmist.
  36. Kohus on hinnanud lapse söögikordi liiga väheseks, sest laps vajab koolist tulles nii lõuna- kui ka õhtusööki. Kuna lapse mõlemad vanemad elavad keskküttega korteris, siis ei ole kummalgi vanemal lapsele eraldi kütmisvõimalusega tuba. Seega ei mõjuta lapse viibimine kummagi vanema juures küttekulu suurust. Laualampi õppimiseks vajab laps isa juures sama moodi kui ema juures.
  37. Kohus on oma arvutustes lähtunud ebaõigesti miinimumelatise suurusest 250 eurot kuus. Aastal 2019 on miinimumelatise suurus ühes kuus 270 eurot.
  38. Elatise vaidluses tuleb kohtul analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida sissetulekut, mitte ainult ühe lapsevanema võimet.
  39. Lapse isa kulud üles kuus on miinimumelatisest suuremad. Kohus ei kogunud tõendeid, et lapse vajadused ema juures viibimise ajal on miinimummäärast kõrgemad.
  40. Kohus on jätnud arvestamata, et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku lapsetoetusega.
  41. Kohus ei ole analüüsinud hageja alternatiivset nõuet - ühine arve, kuhu mõlemal vanemal oleks ligipääs ning kuhu mõlemad elatise kannavad. Vastustaja seisukoht
  42. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  43. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 6
  44. Hageja maksab kostjale elatist Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega kinnitatud kompromissi alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimummääras. Hageja taotleb elatise vähendamist selliselt, et alates 01.04.2019 on elatise suuruseks septembrist-maini 150 eurot kuus ning suvel (juuni-august) 0 eurot kuus.
  45. Elatise vähendamise põhjustena tugineb hageja asjaoludele, et suhtluskorra kohaselt viibib laps isa juures arvestatava osa aega, mil isa täidab ülalpidamiskohustust vahetult; isa perre on sündinud teine laps, kes vajab samuti ülalpidamist; miinimumpalk on kiiresti tõusnud ja seetõttu on elatis muutunud ebaproportsionaalselt suureks; tõusnud on riiklik lapsetoetus, mis laekub lapse ema arvele.
  46. Vaidlust ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, et hageja sissetulek on 1000 eurot kuus ja hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale veel üks alaealine laps. Maakohus tuvastas selle alusel õigesti, et kasutades hageja käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, on hageja ülalpidamisvõime lapse kohta 250 eurot kuus. Maakohus tegi sellest aga ebaõige järelduse, et hageja on võimeline maksma kostjale miinimumsummas elatist. Hagi esitamise ajal oli miinimumelatise suuruseks 270 eurot kuus ja käesoleval aastal juba 292 eurot kuus. Seega kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel on hageja ülalpidamisvõime väiksem kui elatise miinimumäär.
  47. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 p 12).
  48. Maakohus on jätnud mõlema lapse vajadused tuvastamata ning välja selgitamata kummagi lapse mõlema vanema võimalused neid vajadusi rahuldada.
  49. Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada nii kostja vajadused ning nende rahuldamise võimalused hageja ja kostja ema poolt kui ka kostja teise lapse vajadused ning nende rahuldamise võimalused hageja ja teise lapse ema poolt.
  50. Lisaks tugines hageja sellele, et kostja emale kantakse üle lapsetoetus. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna hageja tõi esile, et kostja emale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p-d 11 ja 13).
  51. Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks. Kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutluse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 7
  52. Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.