RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 240 lg 2 p-le

1. Üldkogu otsuse nr 5-18-8/19 tagasiulatuv mõju kohaldub kaebajale, sest ta oli otsuse jõustumise ajaks vaidlustanud pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise ja taotlenud kahju hüvitamist.
2. Vastustaja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 2

§ 245lg 1).

10. Kaebaja teistmisavaldus puudutab ainult kahju hüvitamise nõuet. Vaidluse all ei ole tühistamisega kohustamisnõue. 11.

§ 240

lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas. Seega tunnistatakse põhiseaduslikkuse järelevalve otsusega normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-2-1-07, p 19; 3-4-1-25-11, p 55 ja 3-4-1-1-14, p 130) ning teisiti otsustamine eeldab Riigikohtu sõnaselget otsustust.

1. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 5-18-8/19 resolutsioon on järgmine: „Tunnistada vangistusseaduse § 94 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju kaebajale praeguses asjas, samuti isikutele, kes käesoleva otsuse jõustumise ajaks on seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.“
2. Seega on selle üldkogu otsuse tagasiulatuv jõud piiratud. Üldkogu välistas resolutsiooniga põhimõtteliselt otsuse tagasiulatuva jõu. See tähendab, et VangS § 94 lg-t 5 tuleb jätkuvalt kohaldada varem esinenud olukordade suhtes, kus vahistatutele pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldatud. Seda tuleb kolleegiumi arvates mõista nii, et üldkogu otsus on peale üldkogu lahendatud asja kohtusse viinud isiku kohaldatav vaid isikute suhtes, kelle algatatud vaidlus pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või sellega tekitatud kahju üle oli üldkogu otsuse jõustumise ajal pooleli. Pooleli olnud vaidlustes on kohtueelse menetluse otsused kaevatavad kohtusse ja kohtuotsused on edasi kaevatavad järgmisesse kohtuastmesse, kusjuures VangS § 94 lg 5 tuleb neil juhtudel jätta kohaldamata. Üldkogu otsus ei võimalda aga algatada uusi vaidlusi ega ole ka juba lõplikult lahendatud vaidluste taasavamise aluseks.
3. Üldkogu ei tõdenud, et VangS § 94 lg 5 jäikus viib alati põhiseadusevastase tulemuseni, vaid et „VangS § 94 lõike 5 kohaldamisalasse [satub] ka juhtumeid, kus vahistatu perekonnapõhiõiguse piirang on põhiseadusvastane“ (p 73) ehk et see säte „piirab ebaproportsionaalselt mõnede vahistatute õigust PS §-st 16 tulenevale perekonnaelu puutumatusele“ (p 78). Üldkogu möönis just praegust kohtuasja näiteks tuues sisuliselt, et mõnes olukorras võib pikaajalise kokkusaamise välistamine olla õigustatud (p 69). Üldkogu otsuse tagasiulatuva jõu laiendamine praegusele kohtuasjale ei oleks üldkogu selle seisukohaga kooskõlas.
4. Kuna teistmisavaldus jääb rahuldamata, tuleb avalduse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse (

§ 107lg 4 viimane lause).

Kaebaja teistmismenetluse kulud jäävad tema enda kanda (

§ 108lg 1).

16.

§ 175lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3