KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2020 Kohtuasja number 1-18-9253 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Kohtuasi süüdimõistetu Sergei Kostritsõn (isikukood 35712020073) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Kostritsõn ja tema kaitsja Merike Allikmäe Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2020 määrus muutmata ning Sergei Kostritsõni ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Sergei Kostritsõnile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Kostritsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
- Harju Maakohtu
- novembri 2018 otsusega tunnistati Sergei Kostritsõn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Harju Maakohtu
- mai 2018 otsusega S. Kostritsõnile KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud 3 aasta pikkuse vangistusega. S. Kostritsõni karistusaeg algas
- veebruaril
- Viru Maakohtu
- novembri 2019 määrusega vabastati S. Kostritsõn Harju Maakohtu
- novembri 2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Talle määrati katseaeg kuni
- veebruarini 2021 ning teda kohustati selle aja jooksul alluma käitumiskontrollile: täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (mh nõuet elada rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond Jõhvis Sompa 36a) ning § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 ja lg-s 4 toodud kohustusi. Viidatud viimane kohustus seisnes osalemises vabanemisjärgses elukohas rehabilitatsioonikeskuses 1 aasta pikkusel rehabilitatsioonil ja sellele järgneval kuni 6 kuu pikkusel adaptsiooniajal. Elektroonilise valve pikkuseks määrati 3 kuud.
- S. Kostritsõn vabanes vanglast
- detsembril
- Elektroonilisele valvele oli ta allutatud
- detsembrist 2019 kuni
- märtsini
- märtsil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata S. Kostritsõni vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu lahkunud elamast rehabilitatsioonikeskusest ametnikult luba saamata, ta oli rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel endale võetud kohustust ning ühel korral (
- märtsil 2020) jätnud täitmata registreerimiskohustuse (hetkeolukorra tõttu riigis pidi registreerimine toimuma helistamise teel, kuid süüdimõistetu ei helistanud kriminaalhooldajale).
- märtsil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule lisainformatsiooni selle kohta, et
- märtsil 2020 alustati S. Kostritsõni suhtes kriminaalmenetlust KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 tunnustel ning ta peeti kahtlustatavana kinni.
- Viru Maakohus rahuldas
- aprilli 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras S. Kostritsõnile Harju Maakohtu
- novembri 2018 otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust täitmisele. Samuti kohaldas kohus S. Kostritsõni suhtes vahistamist alates samast päevast, ehk
- aprillist 2020, kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohus leidis, et materjalidest järelduvalt on S. Kostritsõn
- märtsist 2020 saadik käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Siis lahkus ta kohtu määratud alalisest elukohast rehabilitatsioonikeskusest Uus Põlvkond.
- märtsil 2020 rikkus ta ka registreerimiskohustust ning on alates sellest ajast olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu. Seoses elukohast äraminekuga selgub, et tuvastatav on kriminaalhooldaja eelnev heakskiit S. Kostritsõni lahkumiseks rehabilitatsioonikeskusest ja elama asumiseks XXX üürikorterisse.
- märtsil 2020 pöördus selle korteri omanik kriminaalhooldusametniku poole ja teatas, et süüdimõistetu ei ilmunud korterisse ega andnud endast ka muul moel märku, mistõttu ta ei ole enam nõus lubama S. Kostritsõnit sinna korterisse. Ülaltoodust ei saa järeldada, et S. Kostritsõnil polnud pärast
- märtsi 2020 kohustust elada rehabilitatsioonikeskuses. Ta oleks vabanenud sellest kohustusest XXX korterisse elama asumisel. Ka kriminaalhooldajale ei ole süüdimõistetu enam kättesaadav olnud. Seega on S. Kostritsõn tahtlikult ja teadlikult asunud ennast varjama. Sellisel viisil ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes. Samuti on oluline, et nüüd on süüdimõistetu kinni peetud ka uue kuriteo toimepanemiselt. Ehk siis eelnev näitab, et S. Kostritsõn ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale, täitma kontrollnõudeid ja kohustusi ning tingimisi vangistus käitumiskontrolliga pole piisav motiveerimaks teda elama seaduskuulekalt. Kriminaalhooldus on süüdimõistetu puhul ebamõistlik ega täida eesmärki ja selle jätkamine pole põhjendatud.
- S. Kostritsõn esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes lahendi tühistamist. Kaebuses kritiseerib süüdimõistetu valdavalt rehabilitatsioonikeskust ja selle juhtkonda, räägib enda alandamisest ning leiab, et seal ei olnud võimalik elada. Ta sõitis õe juurde, et puhata sellest koledast keskusest. Ta teadis, et hooldusametnik kaebab kohtule. See ametnik on igati üritanud talle rikkumisi määrata ja ka valetas tema peale kohtule. Ametnik ütles, et on talle mitu korda helistanud ja tema ei vastanud. Tegelikult kriminaalhooldaja ei helistanud talle kordagi. Samuti 2
(4)on tema karistuse täitmisele pööramist otsustanud kohtunik kõige südametum kohtunik IdaVirumaal. Kui tal oleks olnud teine kohtunik, oleks otsustatud teisiti. Mis puutub tema suhtes algatatud uude kriminaalasja, siis
- märtsil 2020 peeti ta kinni võõras majas, aga sisse ta sinna murdnud ei ole. Maja uksed ja värav olid ju lukustamata. Ilmselt maja peremees unustas need kinni panna ning pärast õigustas ennast ja väitis, et lukk oli lahti murtud.
- S. Kostritsõni kaitsja Merike Allikmäe esitas samuti määruskaebuse, taotledes kohtumääruse tühistamist. Kaitsja märgib, et S. Kostritsõnil ei olnud võimalik kontrollnõudeid nõuetekohaselt täita, kuna tal tekkis sisemine vastuolu, s.o ta ei suutnud osaleda rehabilitatsioonikeskuses jumalateenistustel ja palvel. Ta lahkus keskusest omavoliliselt, kuid selliselt käitudes oli ta sundkorras. Ta soovis elama asuda XXX ning teavitas sellest kriminaalhooldajat.
- märtsil 2020 ei ilmunud ta üürilepingut allkirjastama, kuna see oli võimatu, tal oleks selleks vaja olnud 150 eurot ettemaksuks. S. Kostritsõn sõitis õe juurde ning enda sõnade kohaselt elas seal 17.–
- märtsini
- märtsil 2020 kriminaalhooldajale helistamiseks ei olnud S. Kostritsõnil aga telefoni. Veel on oluline, et
- märtsi 2020 varguse katses süüdimõistetu oma süüd ei tunnista. Ringkonnakohtu seisukoht
- Maakohus tuvastas asjakohaselt ja tõendipõhiselt, et S. Kostritsõn on rikkunud käitumiskontrolli tingimusi: ta on
- märtsil 2020 jätnud tegemata kohustusliku registreerimise ja olnud alates sellest ajast kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu, samuti on ta lahkunud elamast kohtu määratud alalisest elukohast, s.o Jõhvi Kristlikust Kogudusest Uus Põlvkond, ning katkestanud osalemise sealses rehabilitatsioonis. Määruskaebustes S. Kostritsõni sellist käitumist ka ei eitata. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas süüdimõistetu rikkumised peaksid kaasa tooma just raskeima meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise kohaldamise. Nimelt saaks tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 talle määrata ka täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.
- Vaidlusküsimuse osas seisukohta võttes peab ringkonnakohus silmas, et vanglasse saatmine tuleb kõne alla siis, kui süüdimõistetu rikkumised on tahtlikud, rasket laadi ning ka tulevikus on karta nende jätkumist.
- Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et S. Kostritsõni rikkumised olid tahtlikud. Nagu esimesena välja toodud, oli ta
- märtsil 2020 jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Kusjuures sellest kinni pidamiseks tuli tal kriminaalhooldusametnikule üksnes helistada. Kaitsja on leidnud, et süüdimõistetu ei saanud kohustust täita, kuna tal polnud telefoni. Sama põhjuse helistamata jätmiseks on maakohtu istungil ära maininud ka S. Kostritsõn, öeldes, et telefon oli tal vette kukkunud ja tol ajal tal seda üldse ei olnud (KoTo tl 191 pöördel). Kohtukolleegiumi hinnangul telefoni puudumisega helistamiskohustuse eiramist välja vabandada ei saa. S. Kostritsõnile oli teada vajadus kontakteeruda ametnikuga kindlal kuupäeval ning ta pidi selleks võimaluse leidma. Samuti tuleb tähele panna, et kriminaalhooldusametnikuga ei võtnud süüdimõistetu ühendust ka järgneva kahe nädala jooksul, ehk seegi viitab mitte raskustele telefonikõne tegemisel, vaid tahtmatusele ametnikule helistada.
- Teiseks nähtub, et S. Kostritsõn, kriminaalhooldusametnikult selleks luba saamata, lahkus elamast kohtumäärusega ettenähtud elukohast, s.o Jõhvi Kristlikust Kogudusest Uus Põlvkond, katkestades sellega ühtlasi ka osalemise seal läbiviidavas kohustuslikus rehabilitatsioonis. Kuigi süüdimõistetu ega kaitsja pole määruskaebustes püüdnud neid rikkumisi eitada, on nad, iseäranis aga S. Kostritsõn ise, üritanud jätta muljet, et tegemist ei olnud mitte kohustuste tahtliku eiramisega, vaid tal olid selleks mõjuvad põhjused. Kohtukolleegium kaebuste argumentide pinnalt süüdimõistetu ja tema kaitsja soovitud järeldust ei tee. Nimelt selgub, et määruskaebustes mainitakse S. Kostritsõni vastumeelsust osaleda rehabilitatsioonikeskuses jumalateenistustel ja 3
(4)palvustel. Samuti on S. Kostritsõn lisaks ohtralt kritiseerinud rehabilitatsioonikeskuses kehtinud korda ja juhtkonda ning kinnitanud, et teda seal alandati. Ringkonnakohus möönab, et taolised väited osutavad süüdimõistetul selles keskuses tekkinud probleemidele ja võimalikele konfliktidele. Kui ulatuslikud need olid või millised olid nende tagamaad, seda üksnes S. Kostritsõni ühepoolsete väidete põhjal hinnata ei saa. Küll ei ole aga põhjust arvata, et süüdimõistetu poleks saanud rehabilitatsioonikeskuses kuni elukoha vahetamiseni elada või et sealt viivitamatu lahkumine oli talle paratamatu. Samuti ei saa kuidagi õigustust leida S. Kostritsõni edasisele käitumisele: S. Kostritsõnil oli võimalus kolida üürikorterisse XXX, kuid
- märtsil 2020 üürilepingut sõlmima ta ei läinud ja korteriomanikuga rohkem ei kontakteerunud, ta läks kriminaalhooldusametnikku teavitamata elama oma õe juurde ning ametnikule ta edaspidi kättesaadav ei olnud (viimast kinnitab kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes). Oluline pole, kas süüdimõistetu jättis lepingu sõlmimisele minemata kaitsja nimetatud põhjusel, s.o raha puudumise tõttu. Tema eelnevalt kirjeldatud toimimisviis viitab üheselt tahtmatusele talle kohtumäärusega pandud kohustusi täita.
- S. Kostritsõni rikkumisi ei saa pidada kergeteks, samuti olid need ulatuslikud. Taolises järelduses tuleb kõigepealt tähele panna, et Viru Maakohtu
- novembri 2019 määrusest nähtuvalt pidas kohus süüdimõistetut ennetähtaegselt vanglast vabastades oluliseks tema elama hakkamist Jõhvi Koguduses Uus Põlvkond. Nimelt märkis kohus, et selles rehabilitatsioonikeskuses toimuvad asjakohased rehabiliteerivad ning S. Kostritsõnile vajalikud kursused ja programmid, ta viibiks kontrollitud tingimustes ning teda saaks toetada suundumisel seaduskuulekale teele. Nüüdseks on süüdimõistetu sealt elamast aga lahkunud, katkestanud osalemise rehabilitatsioonis (millise kohustuse ta ise oli võtnud) ning muutnud end kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks. Ehk ta on välistanud enda üle kontrolli teostamise täielikult.
- Välistada ei saa, et S. Kostritsõni vabaduses viibimisel tema rikkumised jätkuksid. Alates elektroonilise valve perioodi lõppemisest
- märtsil 2020 on süüdimõistetu koheselt rikkunud mitut käitumiskontrolli kohaldamise tingimust ning muutnud võimatuks enda üle järelevalve teostamise. S. Kostritsõni selline käitumine näitab, et tema tahe ja valmisolek kontrolltingimusi ja kohustusi korrektselt täita on kesised. Ka ei saa süüdimõistetu suhtumise ja hoiakute muutumist järeldada praeguse üürikese vahi all olemise pinnalt. S. Kostritsõn on kinnipidamisasutuses olnud ennegi. Sinna tagasi sattumise võimalus teda aga kohtumäärust täitma ei mõjutanud.
- Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- aprilli 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, S. Kostritsõni nõustamisele ja määruskaebuse esitamisele kulus tal kokku 60 minutit, mille eest ta soovib tasu 54 eurot, lisandub käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, kui määruskaebemenetluse kulu S. Kostritsõnilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)