Obsah (10)

§ 120§ 266§ 274§ 64§ 65§ 83§ 39§ 56§ 226§ 424

1-20-26 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-26 (19270000380) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistun

§ 120

lg 1,

§ 266

lg 2 p 1,

§ 274

lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Janek Jakk, isikukood: 37205216027; elukoht: xxxxx xxxxx, xxxxx linn/ viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: xxxxx xxxxx OÜ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 20.10.2019.a. Tõkend, vahistamine, kohaldatud 22.10.2019.a kohtumääruse alusel. Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janek Jakk

§ 266lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Janek Jakk

§ 274

lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus ) kuud vangistust. 3. Õigeks mõista Janek Jakk

§ 120lg 1 järgi.

4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Janek Jakile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 1 1-20-26 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 10.06.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 6 (kuue) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päevase vangistuse, võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.10.2019.a.

1. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Jätta HJ lähenemiskeelu kohaldamise taotlus läbi vaatamata.
3. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja juures (4 DVD plaati).

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kuriteo toimepanemise vahend, nuga, mis asub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja asitõendite ruumis.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Janek Jakilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1817,36 eurot, s.o määratud kaitsjale määratud tasu 941,36 eurot ja sundraha 876 eurot. Seoses Janek Jaki osalise õigeksmõistmisega jätab kohus määratud kaitsjale määratud summas 470,68 eurot riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
3. Janek Jakile on

§ 266

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 20.10.2019.a kella 17.10 ajal tungis eluruumi valdaja tahte vastaselt MM korterisse ning jättes täitmata MM nõudmise korterist lahkumiseks. Janek Jakk lõhkus xxxxxx xxxxxxx maantee xxxxxxx asuva korteri välisukse piida ja lukuvastuse ning jõuga ust lahti kangutades tungis korterivaldaja, oma endise elukaaslase MM tahte vastaselt, korterisse, kus viibisid ka Janek Jaki ja MM ühised alaealised lapsed ning nende 1 aasta 8 kuu vanune lapselaps. MM üritas Janek Jakki korterist jõuga välja lükata, kuid see ei õnnestunud. Janek Jakk esialgu korterist ei lahkunud, vaid tegi seda alles pärast seda, kui oli kõik korteri toad üle vaadanud. 2. Samuti süüdistatakse Janek Jakki

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et 20.10.2019.a kella 19.40 ajal, telefonikõnes HJ endisele elukaaslasele AR, ähvardas tappa HJ, öeldes, et surma minnes võtab ta endaga kaasa H , kes süüdistatava sõnul on süüdi tema elu ära rikkumises. HJ, saades AR vahendusel teada tema suhtes tehtud ähvardusest, võttis ähvardust reaalsena, sest Janek Jakk on varem tema suhtes vägivaldne olnud ja on süüdistanud teda oma elu ära rikkumises. 2 1-20-26 3.

§ 274

lg 2 p 4 järgi süüdistatakse Janek Jakki võimuesindaja vastase vägivalla toimepanemises relvana kasutatava noaga. Janek Jakk keeldus 20.10.2019.a kella 20.30-20.52 ajal, xxxxxxxx linnas xxxxxx xxxxx allumast politseiametnike seaduslikele korraldustele. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 71 kohaselt on politseiametnikul õigus kohaldada korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid, seega on politseiametniku näol tegemist täitevvõimu esindajaga. Janek Jakk oli eelnevalt, 20.10.2019.a toime pannud

§-de 266 lg 2 p 1 ja 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteoepisoodid, mistõttu oli vajalik KrMS § 217 lg 2 p 2 ja lg 3 p 3 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamine. 20.10.2019.a kella 21.30 ajal ei allunud Janek Jakk politseiametniku JJ seaduslikule korraldusele avada korteriuks ning reageeris politsei korraldusele ebatsensuurse sõimuga. Politsei poolt kohale kutsutud päästeameti töötajad kangutasid kella 20.50 ajal lahti xxxxxxxx linnas xxxxxx xxxxx asuva korteri ukse, misjärel JJ avas korteriukse. KorS § 80 lg 2 p 1 sätestab, et politsei võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva tema ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu elule või kehalisele puutumatusele. Politseiametnikud JJ ja EP andsid korteri koridoris, neist kahe meetri kaugusel seisvale Janek Jakile korralduse maha panna paremas käes olev nuga. Vaatamata mõlema politseiametniku korduvatele korraldustele nuga maha panna, Janek Jakk seda ei teinud. EP hoiatas Janek Jakki korduvalt, et juhul, kui ta nuga maha ei pane, siis kasutatakse tema suhtes elektrišokirelva (taserit). Janek Jakk korraldustele ei allunud, tema kehakeel oli agressiivne, ta tõstis noaga käe ülesse ja ütles „Ei, lähen surmani“, misjärel liikus politseiametnike suunas. Janek Jakk kasutas politseiametnike ründamisel nuga, mis on käsitletav relvana, tema tegevuse tulemusena tajusid politseiametnikud vahetut ohtu oma elule ja tervisele ning Janek Jaki ründe tõrjumiseks oli EP sunnitud kasutama tema suhtes taserit, milleks andis politseile õiguse KorS § 80 lg 2 p 1, mis sätestab, et politsei võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva tema ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu elule või kehalisele puutumatusele. Janek Jakk tegi ründava liigutuse politseitöötajate suunas, tema ülestõstetud käes oli nuga, ründe momendil oli Janek Jakk mõne sammu kaugusel politseiametnikest JJ ning EP ja abipolitseinik JM, mistõttu oli neil alust karta ja uskuda, et Janek Jakk soovib neid reaalselt ka noaga lüüa ning nad tajusid vahetut ohtu elule ja tervisele. Janek Jakk kahtlustatavana kinni 20.10.2019 kell 20.52. Kohtumenetluse poolte seisukohad 4. Süüdistatav Janek Jakk tunnistas, et lõhkus korteri välisukse, kuid omavolilises sissetungimises ja lahkumisnõude täitmata jätmises, HJ ähvardamises ning vägivallas võimuesindaja vastu ta ennast süüdi ei tunnistanud. 5. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on õigesti

§ 266

lg 2 p 1, § 120 lg 1 ja § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. Prokurör palus Janek Jakk süüdi tunnistada ja teda karistada

§ 266

lg 2 p 1 järgi kümnekuulise vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi kolmekuulise vangistusega ning

§ 274

lg 2 p 4 järgi kaheaastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 2 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita vangistusele varem Pärnu Maakohtu poolt 10.06.2019.a mõistetud ja ärakandmata vangistus kuus kuud 3 1-20-26 kakskümmend seitse päeva ning mõista Janek Jakile liitkaristuseks vangistus kolm aastat kakskümmend seitse päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Janek Jaki kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev. 6. Kaitsja hinnangul

§ 266

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses tema kaitsealuse tegevus ei moodusta kuritegu, see on ukse lõhkumise osas varavastane väärtegu.

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei ole Janek Jaki tegevus ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud

§ 274lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine Janek Jaki poolt.

Kaitsja palub Janek Jaki õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Süüdimõistva kohtuotsuse korral on aga prokuröri poolt küsitud karistus põhjendamatult range, sest vangistust ei ole Janek Jakk varem kandnud. 7. Kannatanud MM, JJ, EP ja JM ei avaldanud arvamust karistuse osas. Kannatanu HJ arvates vajab süüdistatav vangistuse asemel ravi ja ta palub kohtul kohaldada lähenemiskeeldu. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Janek Jakile esitatud süüdistus

§ 266lg 2 p 1 järgi 8.

Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ning selle pani toime Janek Jakk. 9.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega.

1. Kannatanu MM ütluste kohaselt tuli tema endine abikaasa Janek Jakk korteri ukse taha ja koputas. Ta oli alkoholijoobes ja tahtis lapsi näha. Kannatanu ütles, et ta teda sisse ei lase, kuna ta on joobes. Seepeale Janek Jakk koputas kõvemini. Suheldi läbi ukse, uks oli lukus. Janek Jakk tõmbas uksest ja uks andis järgi. Kui Janek Jakk tuppa sai, siis oli kannatanu, kas koridoris või suurest toast tuppa tulemas. Süüdistatav nägi lapsi, rüseleti natuke ja kannatanu suunas ta ukse poole. Janek Jakk lahkus, olles korteris viibinud alla minuti. Kolm last olid korteris, 8-aastane ja 2-aastane nutsid. Kannatanul on ainuhooldusõigus, aga ta ei ole kunagi süüdistatavale lapsi keelanud. Ka enne 20-ndat suheldi Janek Jakiga, ta käis külas, suhtles lastega ja kõik oli korras. Süüdistatav abistas võimalusel ka materiaalselt.
2. Süüdistatav Janek Jakk selgitas, et ta jõi tuttava juures mõned õlled ja mõtles, et läheb lapsi vaatama. MM teda joobe tõttu sisse ei lasknud. Ise ta ei tundnud, et oleks joobes olnud. Koputas, vajutas ukselinki, metall murdus ära, uks läks puruks ja ta läks korterisse sisse. Vaatas lapsi, kuid MM ütles, et mine minema ja ta läks. Füüsilist kontakti ei olnud, ta lihtsalt suunati välja MM poolt. Kaua korteris ei olnud, MM hakkas kuhugi helistama, lapsed nutsid. Ei saanud aru, et teda sinna ei oodatud.
3. HJ andis ütlused, mille kohaselt kirjutas tema vend 20.oktoobril läbi Facebooki, et isa tõmbas ukse eest. Helistas emale või õele, ei mäleta, kes vastu võttis. Korteri uks enam lukku ei läinud. Teatas ukse lõhkumisest JJ /tl 98-100/.
4. Tunnistaja JM kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 20.oktoobril koos H Tallinnast Rapla poole, kui H tuli kõne, tema vend helistas, et isa tuli tuppa ja oli purjus. Läks koos H sinna, 4 1-20-26 korteri uks ei seisnud lukuga kinni, papitükk oli vahel.
5. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 20.10.2019.a kell 17:45 toestati xxxxxxx, xxxxxxxx mnt xxx kortermaja trepikojas korteri nr 4 välisukse vaatlus. Korteri välisuksel puudub vasakpoolne katteliist. Puidust ukseraam on ukseluku kinnituse kohast purunenud, puudub metallist ukseluku vastusplaat /tl 28-32/. 15.

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdistatakse Janek Jakki xxxxxxx maantee xxxx asuvasse korterisse sisenemises ehk valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimises ning valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseaduslikus täitmata jätmises.

1. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu MM ütlustes. Kannatanu ütlused riimuvad olulistes punktides süüdistatava ütlustega ning sisuliselt puudub vaidlus selles, et Janek Jakk, vaatamata keelule, sisenes kannatanu korterisse. Kohtuistungil tunnistas ka süüdistatav ise, et lõhkus korteriukse ja sisenes korterisse vaatamata sellele, et MM teda sisse ei lubanud. Lisaks on sündmuskoha vaatlusprotokollist näha vahetult toimunu järgselt fikseeritud vigastused uksepiidal. Korterisse sissetungimise fakti kinnitavad ka HJ ja JM ütlused.
2. Vaidlust ei ole selles, et Raplas Viljandi mnt 118-4 asuv korter on eluruum, s.o elamiseks kasutatav ruum

§ 266lg 2 p 1 mõttes ning see oli süüdistuses märgitud ajal MM valduses.

Valdaja tahtevastane on sisenemine, kui valdaja ei ole sisenemiseks oma nõusolekut andnud või sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. Janek Jakk tõmbas korteri ukse jõuga lahti, lõhkudes korteri välisukse piida ja lukuvastuse ning sisenes MM loata xxxxxxx mnt xxxxx asuva korterisse. 18. Seega realiseeris Janek Jakk, valdaja tahtevastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega,

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Janek Jakk teadis, et aadressil xxxxxxxxx mnt xxxxxx asub tema endise abikaasa eluruum. Janek Jakk sai aru, et MM ei soovi tema korterisse sisenemist, kuna ta oli alkoholijoobes ning koputustele vaatamata jäi uks suletuks ning lukustatuks. Janek Jakk tõmbas ukse jõuga lahti, lõhkudes puidust ukseraami ning tungis korterisse viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. Eelnevat arvestades pani Janek Jakk teo toime tahtlikult.

1. Janek Jakile on esitatud süüdistus ka selles, et tema jättis täitmata MM nõudmise korterist lahkumiseks. Süüdistuse kohaselt MM üritas Janek Jakki korterist jõuga välja lükata, kuid see ei õnnestunud. Janek Jakk esialgu korterist ei lahkunud, vaid tegi seda alles pärast seda kui oli kõik korteri toad üle vaadanud.
2. Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et Janek Jakk oleks jätnud valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata. Kannatanu oli Janek Jaki korterisse tungimise ajal uksest eemal. Peale süüdistatava korteris ringiliikumist toimus rüselus ja süüdistatav lahkus, olles korteris alla minuti. Seega on tõendamist leidnud pigem asjaolu, et kannatanul õnnestus Janek Jakk korterist välja lükata. Ka süüdistatava sõnul lahkus ta peale seda, kui kannatanu tal lahkuda käskis.
3. Janek Jakk ja tema kaitsja esitasid kohtuliku arutamise käigus mitmeid väiteid, mis viitavat sellele, et Janek Jakk ei teadnud, et ta korterisse siseneda ei tohi. Viidatud on Janel Jaki õigusele lastega taas kohtuda ning selle, et korteri uks oligi nõrk. Need väited siiski ei võimalda tuginemist süüd välistavale asjaolule

§ 39lg 1 mõttes.

5 1-20-26 22. Nõrga uksega seonduv ei ole kohtu hinnangul

§ 266puhul keelueksimusest rääkides oluline..

Ka eluruumi sisenemine näiteks suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega on sisstungimine. Seetõttu ei saanud kergelt avanenud ukse pinnalt tekkida arusaama, justkui oleks Janek Jakk tegutsenud keelueksimuses. Janek Jakk väitis, et tema soovis siseneda korterisse, sest tahtis kohtuda oma lastega, kellega tal lubati suhelda ka eelmisel nädalal. Ka lastega suhtlemise soovi näol ei saa rääkida süüd välistavast keelueksimusest. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei keelanud ta Janek Jakil lastega suhelda, kuid ta ei soovinud, et alkoholijoobes süüdistatav siseneb tema korterisse. Sellest sai aru ka Janek Jakk, kes ütles kohtuistungil, et MM teda joobe tõttu korterisse sisse ei lasknud. 23. Kohus ei tuvastanud Janek Jaki teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ning tema poolt toimepandud on õigesti

§ 266lg 2 p 1 (esimese alternatiivi) järgi kvalifitseeritud.

Janek Jakil esitatud süüdistus

§ 120lg 1 järgi 24.

Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Janek Jakile süüksarvatav tegu aset leidis. 25.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

1. Kannatanu HJ ütluste kohaselt helistas ta, peale seda, kui Janek Jakk oli korteri ukse lõhkunud, oma endisele poiss-sõbrale AR ja palus, et tema helistaks isale ja rahustaks ta maha. A helistas tagasi, et isa võib kallale tulla, kui nad kodus on. A rääkis, et Janek Jakk oli öelnud, et tahab surma minna, aga ei taha üksi minna, vaid tahab HJ endaga kaasa võtta, sest ta on süüdi kuna kaitseb õdesid/vendi ja töötab politseis. HJ tajus reaalselt ohtu, sest eelnevalt on olnud isaga rüselusi, mille käigus tema käeluu läks katki. Ähvardus, et isa võtab ta kaasa, oli reaalne, hirm oli suur ja ta ei läinud koju. Oli mõte, et kui isa kätte ei saada, lähevad kellegi juurde, enne koju ei lähe, kui uks terve.
2. Tunnistaja AR kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas talle Janek Jakk 20.10.2019.a, kõne sisuks olid ähvardused, kuna asi läks inetuks otsustas tunnistaja kõnet salvestama hakata. Kõne sisu üksikasjaliselt ei mäleta, aga oli palju ähvardusi inimeste suunas, kes talle halba on teinud. Enamus ähvardusi olid H suunas. Ütles midagi taolist, et "maksan kätte, ükshaaval". Tunnistaja pakkus, et läheb süüdistatava juurde teisipäeval. Selle peale ütles süüdistatav, et siis ei pruugi teda enam olla. See pani pirni põlema, et peab midagi ette võtma tema enda osas ja inimeste, kellega võib midagi juhtuda. Konkreetne väljendus oli, et maksab kätte, eesotsas H, kõigile, kes on talle halba teinud. Kuidas see pidi toimuma, ei oska öelda, midagi oli juttu ka Rapla politseijaoskonnast. See salvestus oligi tehtud seepärast, et hiljem ei oleks mingit puterdamist. Ütles H, et mingu kähku kodunt ära igaks juhuks. Kõnesid oli kaks, esimesena helistas Janek Jakk. Kõnede vahe võis olla tund. Konkreetset ähvardust H aadressil ei mäleta, saab salvestuselt kuulata. Kohe salvestama ei hakanud, püüdis teda rahustada. Aga kui tulid ähvardused, siis võttis õe telefoni ja salvestas. Esimest kõne, kus olid ähvardused, osaliselt ei salvestanud. Enne salvestamist ütles Janek Jakk, et teeb midagi eesotsas H. Võtab kõik ükshaaval ette, eesotsas H. Salvestise andis H kätte, kes viis selle politseisse.
3. MM ütlustest nähtub, et H ja Janeki suhted ei ole kõige paremad, kuna Htöötab abipolitseinikuna. Janeki ja H vahel on ka varem olnud probleeme. Hästi ei usu, et H oli põhjust Janek Jakki karta, aga ei oska öelda. Janek on H vastu vägivaldne olnud aga, et tappa, seda pole 6 1-20-26 enne olnud.
4. JJ kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas H ja ütles, et isa oli AR helistanud ja väitnud, et tal on aega veel teisipäevani, et üksi ei lähe, võtab tütre kaasa, see minek oli mõeldud H . Tema käskis H helistada välijuhile, et oleks mõistlik minna Janekile koju järgi, kuna ka korteri uks oli endiselt katki. Tema ei saanud H sõnades kahelda, et ta kartis, sest ta nuttis ja ei läinud enne koju, kui isa on kätte saadud. Teise kõne ajal pidi rahustama, et sõnadest aru saada. H oli endast üsna väljas, kartis enda ja lapse elu pärast. H ütles, et ta ei ole kodus, läksid kellegi juurde, kuna korteri uks oli katki ja ta ei julgenud kodus olla. Esimene kõne H oli siis, kui Jakk korterisse murdis. Teine kõne oli peale tööpäeva.
5. Tunnistaja SL kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta
6. oktoobril tööl välijuhina alates kella 19-st. HJ on tuttav abipolitseinik ja helistas välijuhi telefonile, et isa oli teinud tapmisähvarduse. Mitte otseselt talle, vaid oli eks elukaaslasele öelnud. H nuttis ja oli hüsteeriline. Ei tekkinud kahtlust, et ta rääkis tõsiselt.
7. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta helistas AR kodu poole kõndides, sest oli närviline ja tahtis kellegagi rääkida. Kindlasti ei ole H tapmisega ähvardanud, see inimene /AR/ ise formuleeris kokku oma jutu, need on tema ütlused. Teises kõnes pole kedagi ähvardanud. Ei mäleta, et oleks H käeluu ära murdnud, nad valetavad. Ei ole olnud sellist väidet kindlasti, et läheb surma ja võtab H kaasa.
8. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on Janek Jakk 20.10.2019.a mobiiltelefoninumbrilt 514 9452 suhelnud AR. Janek Jakk helistas 17:13 AR ja kõne kestvus oli ~ 5 minutit. AR helistas 19:44 Janek Jakile ja kõne kestvus oli 19 minutit /tl 38/.
9. Janek Jaki ja tunnistaja AR vahel 20.10.2019.a toimunud telefonikõne salvestise kohaselt nõustub Janek Jakk AR, et võtabki kaasa endaga./ kõnest ei ole aru saada, kelle või mille /. Ütleb, et tema aeg hakkab otsa saama, pole nagu mõtet elada. Teisipäeval pole teda enam olemas. Salvestise kestvus oli 12 minutit ja 16 sekundit /tl 75, salvestis ümbrikus tl 76/. Telefonikõne salvestis on toimunud kõnest ligi kuus ja pool minutit lühem. Salvestisel on kuulda AR aktiivne kõnemaneer ja Janek Jaki nõustumine AR, et võtabki kaasa endaga. Kõnealusest salvestisest ei ole kohtu hinnangul võimalik teha järeldust, et Janek Jakk ähvardas HJ tapmisega.
10. Eelviidatud telefonikõne näol on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kuid telefonikõne salvestis on kohtu hinnangul tõendina lubamatu. Esiteks, see on tehtud AR poolt ilmse eesmärgiga koguda tõendeid ning kõnest on kuulda, et AR selgelt provotseeris süüdistavat andma end süüstavaid ütlusi. Teiseks, on kõne salvestatud üksnes osaliselt ja seetõttu ei olnud kohtul võimalik toimunud tervikkõnet vahetult uurida. Kolmandaks, olid süüdistataval AR usalduslikud suhted ja seetõttu ta ei eeldanud, et kõne salvestatakse eesmärgiga kasutada seda hiljem tema vastu süüstava tõendina kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul on tegemist PS § 22 lg-st 3 ja EIK artikli 6 lg-st 1 tuleneva enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega saadud tõendiga.
11. Tunnistaja AR ütluste kohaselt olid algsed ähvardused kõnes, mida ta ei salvestanud ja põhiliselt H suunas ning Janek Jakk lubas maksta kätte. Kuidas see pidi toimuma, ei oska ta öelda. Konkreetset ähvardust H aadressil tunnistaja ei mäleta. Tema ütles H , et mingu igaks juhuks kähku kodunt ära. Kannatanu tajus väidetavaid ähvardusi AR vahendusel. Tunnistajad MM, JJ ja SL kuulsid ähvardustest omakorda H Jaki vahendusel. 7 1-20-26
12. Seega on tõenditeks, millele kohus saab tugineb otsuse tegemisel AR ütlused, ja Janek Jaki ütlused. HJ ja teised tunnistajad ei kuulnud vahetult kuulnud Janek Jaki ähvardust HJ tappa.
13. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et Janek Jakki ähvardas HJ tapmisega. Kannatanu tajus ähvardust tunnistaja AR vahendusel, kes ennem telefonikõne salvestamist tehtud väidetava ähvarduse täpset sisu ei mäleta, mistõttu asub kohus seisukohale, et AR poolt kannatanule edastatud ähvardus oli tema tõlgendus vestlusest Janek Jakiga. Kohus on veendunud, kui Janek Jakk oleks selgelt välja öelnud ähvarduse, HJ tappa, oleks tunnistaja ka seda mäletanud. AR tõlgendas toimunud vestlust vastavalt enda tajule ning seejärel väidetavat ähvardust HJ edastades võimendas HJ, kes oli tõsiselt häiritud Janek Jaki poolt varem toime pandud korteri ukse lõhkumisest, emotsioone. HJ tegi järeldused võimliku tapmisega ähvardamise kohta AR kuuldu põhjal ning kartus ähvarduse täideviimise võimalikkuse kohta tulenes halbadest suhetest Janek Jakiga.
14. Eeltoodule tuginedes asub kohus seiskohale, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidund, et Janek Jakile etteheidetav tegu, s.o HJ tapmisega ähvardamine, aset leidis ning kohus mõistab Janek Jaki süüdistuses

§ 120lg 1 järgi õigeks.

Janek Jakile esitatud süüdistus

§ 274lg 2 p 4 järgi 39.

Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ning selle pani toime Janek Jakk. 40.

§ 274

lg 2 p 4 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

1. Tunnistaja SL kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta välijuhina tööl 20.10.2019.a kella 19.00-07.00 koos JM ja MP. HJ on tuttav abipolitseinik. H helistas välijuhi telefonile ja ütles, et isa oli teinud tapmisähvarduse. H nuttis ja oli hüsteeriline. Eelmine vahetus tegeles kriminaalasjaga, kus Janek Jakk oli elukaaslase juurde sisse murdnud. Teadaolevalt oli ta juba ühe kuriteo toime pannud ja teinud nüüd tütrele tapmisähvarduse. Eelmine vahetus tahtis teda kinni pidada, aga Janek oli plehku pannud, mingi info tuli, et ta on koju tagasi tulnud. Tunnistaja suhtles JJ, kes vahetuse lõpetanuna oli asjaga kursis. JJ oli nõus kaasa tulema, ta teadis, kus Jakk on. Tunnistaja ja MP jäid välja akende ja välisukse juurde. EP, JJ ja JM läksid ukse taha trepikotta. Kõik olid politseivormis, JJ ei olnud vormipükse. Trepikojast oli kuulda, et ukse peale koputatakse kõvasti. J ütles, et Janek on korteris ja ei ava ust, et kutsuks päästeameti. Janek käis akna peal, tegi akna lahti ja rääkis midagi klounidest ja pani akna kinni. Edasi nägi tunnistaja, kui Janek oli kõhuli maas ja ta oli raudades. Nägi maas nuga, M seisis noa kõrval, võttis selle üles ja andis tema kätte. Kinnipidamisel hakkas Janek vastu.
2. Kannatanu JJ kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta politseiametnikuna tööl 20.10.2019.a kella 7:00-19:00ni. Janek Jakki otsiti sissetungimise järgselt, et teda kinni pidada. Tema läks koos teiste politseiametnikega xxxx tänavale, sest välijuht SL helistas. Koputas süüdistatava korteriuksele, keegi ei vastanud, koputas päris kõvasti. Samal ajal kirjutas Hi, et Janek räägib M , Janek oli öelnud, et tal on käes nuga ja kui politsei sisse tuleb, siis ta ei karda seda kasutada. Nad ütlesid süüdistatavale, et ukse taga on politsei. Tema ütles, et ta ust lahti ei tee. Otsustati kutsuda päästeamet ja võtta uks maha. Kui päästeamet seal oli, ütles kanatanu süüdistatavale, et tehku lahti, muidu murrame maha, kuid ta keeldus. KUI uks lahti tehti seisis Jakk koridoris, paremas käes oli midagi peidus. Ei näinud, mis see on, aga käehoiaku järgi oli näha, et see telefon ei ole. 8 1-20-26 Kuna tal võis eelneva info põhjal nuga olla, siis P ütles, et pangu maha, süüdistatav keeldus. Ütles, et kui üle ukseläve astute, siis tapab või midagi sellist. P oli valmis juba ka taser, mis oli antud juhul kõige otstarbekam. Jakk alustas nende silmis rünnet. Ähvarduseks tõstis parema käe, sel hetkel oli kõigile näha, et seal oli nuga. Ja süüdistatav koheselt liikus nende poole. Janeki reaktsioon oli kogu aeg agressiivne. Põhimõtteliselt ütles ta, et "mina alla ei anna, lähen lõpuni". Kaks-kolm sammu ja ta oleks välisukse juures olnud. P ütles kolm korda, "taser, taser, taser", sest nii peab ütlema. Jakk pidi aru saama, et midagi kasutame. Koridor on kitsas, seal oli 3 inimest ja trepil päästeametnikud. Kui ta oleks noaga rünnanud, oleks see väga kergelt võinud kellelgi sees olla, see oli reaalne oht. Vahemaa Jakiga oli ähvarduse ajal 2-2,5 m. Ohtlik tsoon oli kõigi kolme jaoks üheväärne. Peale taseri kasutamist jooksis Janeki pikali, koos kukuti maha. Teised panid ta käed raudu, toimetasid ta politseibussi ja kongi. Noa leidis keegi pärast kordorist, kas L või P.
3. Kannatanu EP selgitas kohtuistung, et ta oli politseiametnikuna tööl 20.10.2019.a ajavahemikul kella 19.00-07.00ni. Välijuhile SL tuli kõne, et oli ähvardus. Liikusid politseibussiga viiekesi Jaki elukohta. Neil oli teada, et päeval oli toimunud sissetung ja hiljem ähvardati H . Eesmärgiks oli Jakk vahi alla võtta. Koridoris jäi tema julgestajaks, asukoha mõttes korteriukse vastu 2-3 meetrit eemale. J ja abipolitseinik jäid ukse juurde. Oli kokkulepe, et J suhtleb Jakiga. Algas koputamisega, keegi ei vastanud. Hiljem saadi kontakti. Vahepeal tuli J sõnum, et Jakil võib olla nuga. Nad ütlesid, et avage uks, muidu tuleb päästeamet. Saigi tellitud päästeamet, anti viimane võimalus uks avada. Päästeameti kaks töötajat kangutasid sõrgkangiga kiiresti ukse lahti. Kui uks oli avatud, oli temal taser juba käes, vahetult enne pani taseri tööle. Kontrollis, kas hoiatusnupp töötab ja oli kuulda ka. J avas ukse, kohe nägid 2-3 meetri peal Jakki, tema paremas käes nägi, et oli mingi peenike pruun ots. Kannatanu võttis seda, kui relva, muu see olla ei saanud. Ta andis korralduse, et pane relv maha, süüdistatav ei pannud. Näitas mitu korda hoiatust, selle peale, ütles süüdistatav, et ära näita mulle elektrit. Andsid kõik koos korralduse nuga maha panna. Jakk ütles, et ei pane. Mäletab, et süüdistav ütles "surmani" ja tõstis noa püsti. Kannatanu ütles taser, taser, taser ja sooritas lasu. Taser mõjus, Jakk kangestus, möödus J , kes ta maha jooksis. Vahemaa oli 2-3 meetrit, kui lask toimus. Taser oli parim valik antud olukorras. Tundis ohtu enda elule, arvestades vahemaad ja noa pikkust. Jaki kehakeel tundus agressiivne ja kõnepruuk samuti.
4. Kannatanu JM kohtuistungil antud ütluste kohaselt osales ta abipolitseinikuna Janek Jaki kinnipidamisel 20.10.2019.a. xxxx tänavale läksid viiekesi eesmärgiga võtta vahi alla Janek Jakk seoses sissemurdmise ja ähvardamisega. Välijuht jäi maja ette, P jäi välisukse juurde, tema, J ja P läksid korteri ukse taha. J koputas, oli kuulda, et keegi räägib toas, koputas veel, aga ei avatud. J tuli telefonikõne, et Jakil võib olla nuga. J koputas veel. Kutsuti päästeamet, J veel koputas, et "ava, räägime, tuled meiega kaasa". J andis loa päästeametil ukse avada. Jakk oli oma toas, esikus, J oli vasakul pool, P keskel, tema vasakul. Kohe ta nuga ei näinud, aga siis nägi, et vasakul pool käes on mingi ese, millel on pruuni värvi vars. Siis nägi, et see on terav ese. J käskis noa maha panna, Jakk ütles, et tema läheb surmani. Ka P ütles, et pane nuga maha, aga süüdistatav ei pannud. P näitas elektrirelva, mida oli näha ja ka kuulda. Süüdistatav oli agressiivne ja ütles, et läheb lõpuni, kui ta noa tõstis, siis tundis kannatanu ohtu oma elule ja tervisele. Süüdistatav astus sammu, siis sai elektrilaengu. J jooksis ta pikali. Vahe oli taseril ja Jakil oli 2-3 m. Kui poleks seda elektrišokirelva olnud, oleks keegi saanud vigastada. Jakk sai aru, et tema vastas on politseiametnikud ja kõigil olid vormid seljas. /tl 96-97/.
5. Tunnistaja MP selgitas, et ta oli politseiametnikuna tööl 20.10.2019.a kella 19.00-07.00 koos SL, EP ja abipolitseinik JM. Mindi olukorda kontrollima, kas Janek Jakk viibib kodus, eesmärgiga tuua ta arestimajja. Lisaks tuli kaasa ka JJ, kes oli päevases vahetuses olnud. Xxxx 9 1-20-26 tänavale jõuti kella 20ne või 21 paiku õhtul. Janeki korteriukse juurde läksid JJ, JM ja EP, tema jäi välisukse juurde, L jälgis aknaid. Anti korraldus uks lahti teha. Temal oli kaasas oli rinnakaamera ja see salvestas. Läks pikalt aega, et Jakiga üldse kontakti saada. J sai telefonitsi infot, et isik on agressiivne ja tal võib olla nuga. Ühel hetkel JJ informeeris, et kui ust ei avata, kutsutakse päästeamet. Sellele ei reageeritud, järgmisel hetkel kutsuti läbi juhtimiskeskuse päästeamet ja J andis neile loa tegutseda. Kuulis, et karjuti, pane nuga käest, pane nuga käest. EP oli valmis kasutama taserit. Asi läkski sinnamaani, et pidi seda kasutama tõrjumiseks. Jakk keeldus, ei pannud nuga maha, karjus "surmani, surmani“. Läksid L sisse kui süüdistatav oli käeraudades. Nägi maas nuga, mille andis üle L . Vormiriided olid kõigil seljas.
6. MP vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll ja salvestis DVD plaadil kinnitavad kannatanute ning tunnistaja MP ütlusi ning tõendavad 20.10.2019.a kella 20.41 kuni 20.55 süüdistatava korteri juures toimunud sündmuse käiku, vestlust politseiametnike ja süüdistatava vahel. Samuti korterisse sisenemist ja süüdistatava kinnipidamist. Salvestise kohaselt süüdistatav ei allunud politseiametnike korraldustele uks avada. Päästeametnikud avavad korteriukse. Politseiametnikud annavad korduvalt korralduse „pikali“ ja seejärel annavad korduvalt korralduse „pane nuga maha“. Süüdistatav keeldub seda tegemast ja vastab „ei, surmani“ ja „ ütlesin, surmani lähen“. Kõlab hoiatus elektrišokirelva kasutamise eest, kolm korda öeldakse „taser“. Kasutatakse elektrišokirelva. Seejärel peetakse süüdistatav kinni. Kell 20.53 on kõne, et nuga on maas ja see tuleb võtta kaasa /tl 77, salvestis ümbrikus tl 78/.
7. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Janek Jaki korteri esikust võeti kaasa nuga, mille pikkus on 27 cm, halli värvi tera on 15 cm pikk. Nuga on pakendatud pakendisse nr 1 /tl 34/.
8. Elektrišokirelva kasutamise salvestise vaatlusprotokoll ja salvestis kinnitab kannatanute ja tunnistaja MP ütlusi. Salvestiselt kostub politseiametnike korraldus: „Viimane võimalus, tee uks lahti.“ Seejärel kostub metalli kolksatus ja käsklus „Pikali“. Janek Jakk vaidleb vastu, käsklust korratakse mitu korda. Salvestiselt on näha, et Janek Jakk seisab ukseava juures, vaidleb valjuhäälselt, osutab vasaku käega nimetissõrmega uksepiida suunas ning tõstab sõrme. Parem käsi on keha kõrval, suunaga alla, peopesa on taha suunatud, tundub, et ta hoiab midagi käes. Seejärel antakse korduvalt käsklus „Nuga maha“ ning on kuulda eletrišokirelva tärisevat heli. Janek Jakk ütleb mitu korda: Siit kaugemale ei tule“, osutab sõrmega allapoole, samuti ütleb:“112 tuleb varsti kohale“ ning :“ Sa ei näita mulle elektrit“. Paremat kätt hoiab Janek Jakk endiselt keha kõrval. Käskluse peale: „Viimane võimalus, pane nuga maha“ vastab Janek Jakk: „Ei surmani lähen, ma ütlesin lähen surmani“ . Ta tõstab vasaku rusikas käe üles näo kõrgusele ja seejärel tõstab üles parema käe, käeliigutuse käigus on salvestiselt näha (00:44) paremas käes oleva ja käsivarre taha peidetud pikliku eseme sädelev pind. Janek Jaki suhtes kasutakse eletrišokirelva, hoiatades eelnevalt „ Taser“. /tl 79, salvestis ümbrikus tl 80/
9. Süüdistatav Janek Jakk selgitas kohtuistungil, et ta saanud ta aru, et on kuriteo toime pannud. Kodus tarvitas kindlasti mõned õlled. Oli nii närviline ja viimase piiri peal ja ei adunud, mida teeb. Ei pruukinud politsei selgitust kuulda. JJ teab nimepidi, teisi ei tundnud. Politsei ukse taga viibimisega seoses ei olnud mingeid mõtteid. Korraldusi, mis anti ei mäleta. Kaitses enda korterit. Toimunut täpselt ei mäleta. Ei mäleta, et nuga oli käes. Noaga kellegi poole viipamist videost polnud näha. Polnud mõttes politseinikke noaga lüüa. Enesetapumõtteid otseselt küll ei ole olnud. Lõpuni, surmani minemise all võib-olla sel momendil mõtles ennast. Politseile ust ei avanud, sest MM juures käimisest oli möödas 3 tundi ja ei teadnud, kes ukse taga on. Kohe aru ei saanud ja lõpuni ei saanud aru, et on tegemist politseinikega. Elektrirelva kasutamist enda peal ei mäleta. Situatsioonist polegi midagi meeles /tl 116-120/. 10 1-20-26
10. Asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis DVD plaadil tõendavad, et Janek Jakk helistas 20.10.2019.a kell 20:41 Häirekeskuse numbrile
11. Salvestise kohaselt annab süüdistatav teada, et end politseiametnikena tutvustanud ja ukse taga lõhkuvaid isikuid tema aadressile xxxxx xxxx sisse ei lase /tl 81-82/. Seega oli Janek Jakk 20.10.2019.a vähemalt kell 20:41 teadlik, et tema korteri ukse taga olid politseiametnikud, kuid vaatamata sellele ta korraldustele ei allunud, ega avanud korteri ust.
12. Valdusesse sisenemise protokolli kohaselt sisenesid politseiametnikud KorS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel 20.10.2019.a kell 20:51 Janek Jaki tahte vastaselt xxxxx linnas xxxxx xxxx asuvasse korterisse kuna isik ähvardas ennast ning oma perekonda ära tappa. Valdusesse siseneti ukse lõhkumise ja ukse avamisega kasutades Päästeameti abi. Vahetut sundi kohaldades EP poolt kasutati füüsilist jõudu, elektrišokirelva ja käeraudu. Isikut hoiatati sunni kasutamise eest suuliselt ja korduvalt. Sunni rakendamisel tekitati kahju varale (ukse ja ukseraami kahjustused) ning isiku tervisele (elektrišokirelva noolte torkejäljed). Kiirabi fikseeris olukorra. Meetme rakendamise tulemusena peeti isik kinni /tl 33/.
13. Kiirabikaardi kohaselt 20.10.2019.a kell 21:30 ajal diagnoositi Janek Jakil alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Õlavarrel tuvastati pindmised torkehaavad. Tervise näitajad rahuldavad, joobes, agressiivne. Võib viibida kainestusmajas. Protseduuridena teostati pulssoksümeetria, veresuhkru määramine, temperatuuri mõõtmine ja haava esmane korrastus. Visiidi tulemusena anti üle politseile /tl 39-40/. Indikaatorvahendi protokolli kohaselt 20.10.2019 kell 21.15 allutati Janek Jakk indikaatorvahendi kontrollile, kuid Janek Jakk ei olnud koostöövõimeline. Isiku suust oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Oli agressiivne, ei allunud korraldustele ja kasutas solvavat/ründavat kõneviisi /tl 41/.
14. Karistusseadustiku § 274 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuse täitmisega.
15. Politseiametnikel on politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 71 kohaselt õigus kohaldada korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid, seega on politseiametniku näol tegemist täitevvõimu esindajaga. Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik vastavalt abipolitseiniku seaduse §-le 2 riigivõimu esindaja. Seega praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaks politseiametnikku ja üks abipolitseinik olid võimuesindajad.
16. Vaidlust ei ole ka selle üle, et JJ ja EP täitsid süüdistuses nimetatud ajal ja kohas oma seadusest tulenevaid ametikohustusi. KorS § 50 lg 1 p 2 annab politseiametnikule õiguse valdaja tahte vastaselt siseneda eluruumi, kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse. Kuna Janek Jakk ei allunud politseiametnike seaduslikele korraldustele ega avanud korteri ust oli politseiametnikel õigus sisenda Janek Jaki korterisse tema kahtlustatavana kinnipidamiseks KrMS § 217 lg 2 p 2 ja lg 3 p 3 alusel.
17. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kohaselt peeti Janek Jakk kinni kahtlustatavana

§ 120

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo tunnustel kinni 20.10.2019.a kell 20:52 xxxxx xxxxx tn xxxx. Janek Jakk keeldus protokolli allkirjastamast /tl 35-37/. 57. Kuigi kohus mõistis Janek Jaki õigeks temale esitatud süüdistuses

§ 120

lg 1 järgi oli tema kahtlustatava kinnipidamine 20.20.2019.a kahtlustatuna HJ tapmisega ähvardamises põhjendatud ja seaduslik. Politseiametnikud tegutsesid neile HJ poolt edastatud teabe alusel, milles neil ei olnud alust kahelda. JJ ütlustest nähtub, et tema ei kahelnud H sõnades, kes 11 1-20-26 kartis ja nuttis, teda tuli pidi rahustada, et sõnadest aru saada. H kartis enda ja lapse pärast /vt punkt 29/. SL ei tekkinud kahtlust, et H rääkis ähvarduse kohta tõtt, ta nuttis ja oli hüsteeriline /vt punkt 30/. Asjaolu, et kohtuliku arutamise käigus ei leidund kuriteosündmus tõendamist ei muuda Janek Jaki kahtlustavana kinnipidamist tagantjärele ebaseaduslikuks. 58. Käesolevas asjas süüdistatakse Janek Jakki võimuesindaja suhtes psüühilise vägivalla ehk ähvarduse toimepanemises relvana kasutatava noaga, seega peab Janek Jakile süüks arvatud vägivald vastama

§- s 120 ettenähtud süüteokoosseisule, mille objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine ning mis on veenev, s.o mille täideviimist on kannatanul alus karta.

1. Janek Jakk hoidis paremas käes nuga, ta ei allunud politseiametnike korraldusetele nuga käes maha panna. Ta oli alkoholijoobes ja agressiivne./vt punkt 52/. Kannatanute ja süüdistatava vahel ei olnud kaitsvaid piirdeid ja vahemaa oli üksnes paar meetrit, mille läbimiseks kulunuks silmapilk. Süüdistatav ütles, et läheb surmani ja tõstis esmalt vasaku ja seejärel parema käe. Seega andis süüdistatav teada, et ta on valmis ründama, samuti tema keha ja käehoiak olid ründeks valmis. Ähvarduse veenvust suurendas ründevahendina kasutatav ja võitlusasendis olnud paremas käes hoitud nuga, millega on võimalik vähemalt tervisekahjustus tekitada. Süüdistatava poolt öeldu koosmõjus keha- ja käehoiakuga olid ühemõtteliselt tõlgendatavad ähvardava ohuna tervisele ja elule. Kannatanud on kirjeldanud, et viibides selliselt käitunud süüdistatava läheduses tundsid nad reaalset ohtu. Ka objektiivse kõrvalseisja hinnangul tuleb pidada reaalseks kannatanute kartust, et süüdistatav võib neid rünnata. Seega on tuvastatud tõsiselt võetav alus kannatanutel tunda hirmu enda elu ja tervise pärast ning neil oli alus karta ähvarduse täideviimist.
2. Seega realiseeris Janek Jakk toimepanduga

§ 274lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega. Ta teadis ja sai aru, et teda on politseiametnikud tulnud toime pandud kuriteo järgselt kahtlustatavana kinni pidama, kuid ta ei soovinud ust avada ja vabatahtlikult alluda eesootavatele menetlustoimingutele. Tema käes oli nuga, mille ta tõstis üles, öeldes samal ajal, et läheb surmani ning tulenevalt politseiametnike reaktsioonist sai ta kahtlusteta aru, et tema ähvardust võetakse reaalsena. 61. Janek Jaki tegevus on õigesti

§ 274

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud Karistuse mõistmine 62. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 63.

§ 226

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav omavoliline sissetungimine on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 274

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritav vägivald võimuesindaja vastu on kuritegu, mille eest karistatakse ühe kuni viieaastase vangistusega. 64. Karistusregistri väljavõttest /tl 50-51/ nähtub, et Janek Jakk omab ühte kehtivat kriminaalkaristust. Janek Jakk tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.06.2019.a otsusega

§ 424lg 1 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 1-20-26 vangistus 6 kuud ja 27 päeva ning vangistus jäeti täitmisele pööramata 18 kuulise katseaja, allutamisega käitumiskontrollile. /tl 52 - 53/ 65. Janek Jaki poolt

§ 226

lg 2 p 1 järgi toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Janek Jakk pani kuriteo toime katseajal ning kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole piisav mõjutamaks Janek Jakki edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ei kanna endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et kuritegude toimepanemise jätkamine võib päädida kergeima karistusega. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga selles, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid mitte sellises määras nagu on taotlenud prokurör. Janek Jaki karistus peab jääma oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, kohus mõistab Janek Jakile karistuseks 6 kuud vangistust. 66. Janek Jaki poolt

§ 274

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd samuti keskmisest väiksemaks. Tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Janek Jaki süüdistatakse ähvarduse toimepanemises, millega ta kannatanutele reaalset kahju ei põhjustanud. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga selles, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid mitte sellises määras nagu on taotlenud prokurör. Kohus leiab, et Janek Jakki on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele oluliselt leebema karistusega ning mõistab talle karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. 67.

§ 64

lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus ja kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistab Janek Jakile liitkaristuseks vangistuse üks aasta ja kuus kuud. Kuna Janek Jakk on pannud uued kuriteod toime enne eelmise karistuse ära kandmist, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 10.06.2019.a otsusega mõistetud vangistuse, 6 kuud ja 27 päeva, võrra. Kohus mõistab liitkaristuseks vangistuse 2 aastat ja 27 päeva. Janek Jakk vahistati Pärnu Maakohtu 22.10.2019.a määrusega /tl 42-49/, vangistamistähtaja kulgemist loeti tema kinnipidamisest, s.o alates 20.10.2019.a, mis tuleb lugeda Janek Jaki karistuse kandmise aja alguseks. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lähenemiskeelu taotluse lahendamine 68. Kannatanu HJ soovis Janek Jaki süüdimõistmisel tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. KrMS § 3101 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kuna kohus teeb HJ puudutavas isikuvastases kuriteos (

§ 120järgi esitatud süüdistuse osas) õigeksmõistva otsuse jätab kohus Kr

MS § 310 lg 2, § 3101 lg 2 kohaselt taotluse läbi vaatamata. Asitõendid 69. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja juures (4 DVD plaati).

§ 83lg 1 alusel konfiskeerib kohus ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitab kuriteo toimepanemise vahendi, noa, mis asub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja asitõendite ruumis. Kriminaalmenetluse kulud

1. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud 13 1-20-26 süüdimõistetu, KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva otsuse korral jäävad menetluskulud riigi kanda.
2. Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 1412,04 eurot (kohtueelses menetluses 412,92 eurot ja kohtumenetluses 999,12 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära, s.o
3. aastal 876 eurot.
4. Arvestades, et kriminaalasja mahust hinnanguliselt 1/3 moodustavad

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistusega seotud materjalid mõistab kohus Janek Jakilt menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 941,36 eurot, s.o 2/3 summast 1412,04 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1817,36 eurot. Seoses Janek Jaki osalise õigeksmõistmisega jätab kohus määratud kaitsjale määratud summas 470,68 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 14