Obsah (4)

§ 238§ 126§ 175§ 180

1-20-2117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2020.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2117 (20270000045) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuis

§ 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Lauri Heintalu Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra 1 (ühe) aasta vangistuseni. 3. Kar

S § 68 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva, ajavahemikul 14.01.-15.01.2020.a, karistusaja hulka, kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-20-2117

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.02.2020.a.
2. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta asitõend, DVD plaat politseiametniku vormikaamera salvestusega, jätta kriminaaltoimikusse. 7.

§ 175

lg 1 p 4, p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Lauri Heintalult menetluskuludena välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 516, 00 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1392, 00 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Lauri Heintalut KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema olles Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega, katseajaga kuni 27.03.2021.a süüdistatakse selles, et tema 09.01.2020.a kella 23.30 paiku lõhkus alkoholi tarvitanuna xxxxxx maakonnas, xxxxxx alevikus, xxxxxx tn xxx korteri lukustatud välisukse ning tungis korteri koridoris kallale TK, lõi teda rusikaga ühel korral kõhtu ja ühel korral näkku suu piirkonda, põhjustades selliselt kannatanule füüsilist valu ja marrastuse huulele. Samuti tema 01.02.2020.a kella 22.50 ajal tungis ta alkoholi tarvitanuna xxxxxx maakonnas, xxxxxx alevikus, xxxxxx tn xxx I trepikojas ootamatult kallale KH ning lõi talle rusikaga näkku, mille järgselt kannatanu maha kukkus. Seejärel lõi Lauri Heintalu maas lamavat kannatanut mitmel korral rusika ja jalaga pea piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tekitas mitmed tervisekahjustused: turse ja marrastuse paremale põsele, marrastuse vasakule kõrvalestale, hematoomi huulte siseküljele ning haava pealaele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on temale arusaadav, ennast ta kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnista, kuid möönab, et tema tegevuse läbi võisid kannatanud vigastusi saada. Palub kohtul asendada vangistus üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et Lauri Heintalu süü on täies mahus tõendamist leidnud ning palus Lauri Heintalu süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistada teda vangistusega üks aasta 2 1-20-2117 ja kuus kuud, mida vähendada kolmandiku võrra ning moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega. Kaitsja asus seisukohale, et Lauri Heintalu süü ei ole tõendamist leidnud ning ta ei ole kannatanutele tahtlikult vigastusi tekitanud. Alternatiivina taotles kaitsja Lauri Heintalu karistamist leebema karistusega ning vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü osalise tunnistamise ning uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Lauri Heintalu poolt 09.01.2020.a kannatanu TK kehaline väärkohtlemine. Lauri Heintalu ei mäleta, et ta oleks T rusikaga näkku löönud, mäletab, et võttis tal kätega rinnust ja nad rüselesid pärast seda, kui ta ukse lahti lõi. Arvab, et kannatanu võis tema süü läbi huulele viga saada, kas rüseluse käigus või uksega, kui ta ukse lahti lõi. T leppisid juba järgmisel päeval ära, palus vabandust ja leppisid kokku, et parandab ukse ära./ tl 23, tl 74/. Kannatanu TK andis kohueelses menetluses 10.01.2020.a kell 00.57, s.o vahetult pärast kuriteosündmust järgmised ütlused. Kannatanu elab xxxxxx maakonnas, xxxxxx alevikus, xxxxxx tn xxx koos KK, temal oli külas sõber Lauri ja tema elukaaslane S . Kõik koos jõid õlut, kõik oli tore, kuni Lauri läks ära ja S jäi külla edasi. Umbes poole tunni pärast tuli Lauri tagasi, oli kuulda jalamatse vastu ust. Kannatanu läks ukse juurde, uks oli katki, pilpad olid maas. Lauri lõi kannatanut rusikaga näkku, kannatanu tundis valu ja huuled läksid veriseks. Kannatanu kaitses ennast, mõnda aega nad madistasid. Kannatanu ütles, et kutsub politsei. Lauri läks ära. Kannatanu soovib, et Laurit karistataks seaduses ettenähtud korras ning ta hüvitaks kahju. 15.01.2020.a toimunud ülekuulamisel kinnitab kannatanu oma varem antud ütlusi ning täpsustab, et kui Lauri ust lõhkuma hakkas hüüdis kannatanu talle, et teeb ukse lahti aga Lauri jõudis enne ukse lahti lüüa. Kui Lauri ukse lahti lõhkus, tuli ta kohe kannatanule kallale aga mitu korda ta lõi, seda kannatanu ei mäleta. Vähemalt ühe korra pidi vastu nägu saama, sest veri oli huulest väljas, huul oli seestpoolt katki. Uksel läks katki piit ja lukusüdamiku alumine osa. Kannatanu ostis uue luku, mis maksis 15 eurot. Leppisid Lauriga kokku, et Lauri tuleb ja teeb ukse korda. Kannatanu ei soovi Lauri karistamist, ukse parandamine on Laurile õiglane karistus. /tl 4-5, tl 13-14/. 15.01.2020.a andis kannatanu nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Nõusolekult nähtub, et kannatanu avaldas, et Lauri Heintalu parandas tema ukse ja tasus talle 15 eurot. /tl 15/. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt vahetult pärast kuriteosündmust antud ütlustes, ta on neid kinnitanud ka hiljem 15.01.2020.a toimunud ülekuulamisel. Kannatanu ütlustest on näha, et tal ei ole Lauri Heintalu vastu vähimatki vihavaenu, seega ei ole põhjust arvata, et tema ütlused on ajendatud soovist süüdistatavat põhjendamatult süüstada. Olles süüdistatavaga leppinud jäi kannatanu endale kindlaks, et Lauri Heintalu lõi teda vähemalt korra rusikaga näkku, kuid ta ei soovi Lauri Heintalu karistamist. Seega on kannatanu ütlused, selle kohta, et Lauri Heintalu lõi teda vähemalt ühel korral rusikaga näkku, järjekindlad ning ka usaldusväärsed, sest on leidnud kinnitust teiste uuritud tõenditega. 3 1-20-2117 Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja KK, kes selgitab, et tema elab xxxxxx xxxxxx tn xxxxx koos TK.
2. jaanuaril tuli Lauri Heintalu koos S Tle külla. Nemad jõid alkoholi, tunnistaja ei võtnud tilkagi. Mingil ajal läksid S ja Lauri riidu, varsti läks Lauri minema, S ja T jõid köögis õlut edasi. Lauri oli ära umbes pool tundi, tuli tagasi ja hakkas vastu korteri ust lõhkuma, ta ei rääkinud ukse taga midagi, ainult lõhkus jõuga vastu ust. T hüüdis, et oota ma teen ukse lahti. T tegi ukse lukust lahti ja kohe lõi Lauri rusikaga T , kõigepealt lõi rusikaga kõhtu, siis näkku. Tarnol läks löömisest suu seestpoolt katki, huuled ja suu olid verised. Tunnistaja helistas politseisse, kui Lauri T lõi. T lõi Laurit vastu, rusikaga kõhtu, siis kaklus lõppes. /tl 16/ Isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et TK dressipluusi rinnakul on verekahtlane määrdumine, tema näos ja suu ümbruses on punetus, huuled ning suunurgad verised, parema näopoole kulmu piirkonnas on näha kolm väikest marratust./tl 6-7/ TK fikseeritud vigastus suu piirkonnas kinnitab kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistaja ütlusi selle kohta, et Lauri Heintalu lõi kannatanut rusikaga näkku, s.o suu piirkonda. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi Lauri Heintalu poolt ukse lõhkumise kohta kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles kirjeldatakse xxxxxx xxxxxx tn xxxxx asuv korteri ukse vigastusi, vigastused on nähtavad ka protokollile lisatud fotodelt. /8-12/ Kannatanu ja tunnistaja ütlustele ning kannatanu läbivaatuse käigus tuvastatud vigastustele tuginedes leiab kohus, et Lauri Heintalu süü TK löömises rusikaga ühel korral kõhtu ja ühel korral näkku suu piirkonda, on tõendamist leidnud. Lauri Heintalu ei mäleta, et ta oleks kannatanut löönud, seega ka tema ise ei välista võimalust, et ta seda tegi. Lauri Heintalu ütlused, mille kohaselt ta mäletab sündmusi valikuliselt, ehk ainult seda, et ta võttis kannatanul rinnust ja nad rüselesid, kui ta oli ukse lahti löönud, viitavad kohtu hinnangul sellele, et süüdistatav püüab oma süüd pisendada ning seeläbi karistust vältida. Lauri Heintalu poolt 01.02.2020.a kannatanu KH kehaline väärkohtlemine. Lauri Heintalu ei tunnista ennast süüdi KH löömises rusikate või jalgadega. Tunnistab, et tõukas meest trepikojas ja mees kukkus. Vigastused võis saada kukkumisest. Kohtas meest trepikojas juhuslikult, mees tõukas teda või koperdas talle otsa, tema lükkas mehe käega eest ära. Trepikoja seinad oli sellised karedad, kui vastu lähed, kraabib marraskile / tl 67, tl 74/. Kannatanu KH poolt vahetult pärast kuriteosündmust (ülekuulamine algas 01.02.
3. a kell 23:46 ) antud ütlustes nähtub, et 01.02.2020.a kella 19.00 ajal läks ta oma tuttavate AZ ja LL juurde xxxxxx xxxxxx tn xxxxx. Jõi sõpradega veidi õlut. Kella 23:00 ajal oli toas, A magas laua ääres ja L oli üleval korteris, kui kuulis koputust välisuksele. Sisse tuli kannatule tundmatu mees, kes oli sõbralik ja kutsus kannatanu õue suitsu tegema. Kui nad hakkasid koos õue minema, kuid ei olnud veel välisust lahti teinud, lõi mees kannatanut sõnagi ütlemata jalaga näkku, seejärel lõi korduvalt veel rusika ja jalga. Esimesest löögist kukkus kannatanu välisukse ette ning hakkas põgenema, roomates, tagasi korteri juurde, sest tundis hirmu oma elu pärast. Samal ajal järgnes veel lööke näo ja pea piirkonda. Trepi peal sai püsti ning jooksis korterisse, pani ukse kinni. Kannatanu ajas A üles, A arvas, et lööja oli tema naabrimees. Tuppa jõudes tundis kannatanu füüsilist valu, vigastustest tuli verd. /tl 39-40/ Ka käesolevas kuriteoepisoodis puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütluste usaldusvärsuses 4 1-20-2117 Kannatanu on ütlused andnud vahetult pärast kuriteosündmust, ta oli ütluste andmise ajal toimunu mõju all, mistõttu puudub alus arvata, et ta Lauri Heintalu poolt toimepandu välja mõtles või toimunut moonutas. Samuti riimuvad kannatanu ütlused järgmiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega. Kiirabikaardilt nähtub, et KH fikseeriti 01.02.2020.a 23.10 ajal pealael pisut paremal küljel pindmine haav, mis õmblust ega sidet ei vajanud, haav puhastati ja verejooks haavast lakkas. Paremal põsel marrastus, huulte siseküljel hematoom. /tl 41-42/ Isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelilt on näha, et KH on järgmised vigastused. Peas kukla piirkonnas verine haav, kaelal vasakul poolel marrastus, parempoolne põsesarn paistes ja verised marrastused, lõual verine marrastus, ülahuulel verine marrastus, vasakpoolne näopool paistes, vasak kõrv seest verine ja punetav ning marraskil, huuled seest katki ja verised. / tl 43-45/ Kohus leiab KH tuvastatud ja fikseeritud rohked vigastused peas ja näo eri piirkondades, s.h verine haav peas, kukla piirkonnas, ei saanud tekkida Lauri Heintalu poolt kirjeldatud viisil, s.o kannatanu kukkumisest vastu trepikoja karedat seina. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatakse xxxxxx xxxxxx tn xxxxx asuvat trepikoda. Välisuksest sisenedes ja trepist üles minnes on kolmandal trepiastmel näha verekahtlast määrdumist tilkadena. /47-50/ Sündmuskoha vaatlusel tuvastatud verekahtlane määrdumine, välisuksest sisenedes kolmandal trepiastmel, kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav lõi teda välisukse lähedal, esimesest löögist kukkus kannatanu välisukse ette. Tunnistaja LL ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi Lauri Heintalu poolt toimepandu kohta. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 01.02.2020.a tuli KH umbes kella 19.00 paiku tema elukaaslasele külla. Nad jõid kaheksi õlut ja likööri ning jäid tukkuma, tunnistaja läks ülemisele korrusele naabrite juurde. Seal olid S ja Lauri Heintalu ning S õde. Jutu sees rääkis Lauri K , ta oli täiesti kindel, et S tahab K või K tahab S . Mingil ajal läks Lauri korterist ära, üsna varsti tuli tagasi ja näitas oma käsi. Sirutas käed ette, tal oli parem käsi verega määrdunud, ütles, et ta andis peksa. Tunnistaja ei mäleta täpselt sõnu aga ütles, et andis molli või midagi sellist. Tunnistaja ei saanud aru, kellele Lauri peksa andis, tunnistaja küsis ja Lauri vastas, et sellele sõbrale. Tunnistaja küsimusele, miks ta seda tegi vastas Lauri, et ta kahtlustas, et K tahab S endale. Tunnistaja läks enda korterisse ja nägi, et K jooksis peast verd ning nägu hakkas paistetama. Näol olid ka mõned veritsused ja kriimud. Kui K neile päeval külla tuli ei olnud tal näos ühtegi haava ega marrastust. /58-60/ Asitõendite vaatlusprotokollile /tl 56/ lisatud politseiametniku vormikaamera salvetiselt nähtub, et KH poolt kannatanuna antud ütlused riimuvad olulistes detailides salvestiselt kuulduga. Vestluses poliseiametnikga räägib kannatanu, et ta läks mehega, kes teda suitsu tegema kutsus, õue, kuid ta ei jõudnudki õue. Teda löödi rusikaga ja jalaga, esimene pauk tuli rusikaga, siis, kui pikali oli, lõi kohe jalaga. Kaks kuni kolm korda lõi kindlasti jalaga. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lauri Heintalu kahtlustatavana kinni KarS §121 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 04.02.2020.a /tl 63/ ning Lauri Heintalu kuulati samal päeval kahtlustatava üle, seega oli tal piisavalt aega toimepandu üle järele mõelda ning ma ütlusi kohandada. Kohtu hinnangul on Lauri Heintalu 5 1-20-2117 ütlused, mis ei riimu teiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega, paljasõnalised, ennastõigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutuset toimepandu eest. Kohus leiab, et Lauri Heintalu, kes mõisteti Pärnu Maakohtu 27.09.2020.a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, pannes katseajal toime korduva kehalise väärkohtlemise, millega tekitas TK ja KH valu ning põhjustas neile tervisekahjustusi, täitis KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Lauri Heintalu pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Lauri Heintalu poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemisena, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastasne vangistus. Karistusregistri andmetel omab Lauri Heintalu kahte kehtivat kriminaalkaristust /tl 76-79/. Viimati tunnistati Lauri Heintalu süüdi Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega KarS § § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistati tingimisi vangistusega 10 kuud, millest kandmisele kuulus 9 kuud ja 27 päeva vangistust 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. /tl 80 82/ Lauri Heintalule on esitatud süüdistus kahes kuriteos, millised ta pani toime katseajal. Lauri Heintalu on varem karistatud vägivallakuriteo eest. Seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega, vaid süsteemse käitumisega. Lauri Heintalule Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega mõistetud karistus ei takistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu puudub alus arvata, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga Lauri Heintalu puhul oma eesmärki täidab ning hoiab teda vabaduses viibides uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus. Hinnates Lauri Heintalu teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida keskmisest süüst. Kohus leiab, et Lauri Heintalu karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 2 kohaselt ukse lõhkumisega tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine kannatanu TK, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kannatanu TK poolt väljendatuga, mille kohaselt ta ei soovi süüdistatava karistamist. Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et Lauri Heintalule võib KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuse mõista alla sanktsiooni keskmist määra ning mõistab karistuseks ühe aasta ja kuuekuulise vangistuse. Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus

§ 238

lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks üheaastase vangistuse. 6 1-20-2117 Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lauri Heintalu peeti kahtlustatavana kinni 14.01.2020.a ja vabastati 15.01.2020.a. /tl 19-20/ Kohus arvab KarS § 68 alusel eelvangistuse, ajavahemikul 14.01.-15.01.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kuna Lauri Heintalu pani uued kuriteod toime Pärnu Maakohtu 27.09.2019.a otsusega määratud katseajal juhindub kohus KarS § 65 lg-st 2 ja suurendab karistust eelnimetatud otsusega mõistetud kandmata karistuse, üheksa kuu ja kahekümne seitseme päeva vangistuse, võrra ning mõistab liitkaristuseks ühe aasta, üheksa kuu ja kahekümne viie päeva pikkuse vangistuse. Lauri Heintalu vahistati Pärnu Maakohtu vahistamistähtaja algus 4.02. 2020.a /tl 71-73/ 5.02.2020.a määrusega kaheks kuuks, Kohus loeb Lauri Heintalu karistuse kandmise alguseks 04.02.2020.a ning tühistab temale kohaldatud tõkendi, vahistamine, kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta asitõend, DVD plaat politseiametniku vormikaamera salvestusega, jätta kriminaaltoimikusse. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 516, 00 eurot /tl 86- 88 / ja sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 2020. aastal 876 eurot. Kokku mõistab kohus Lauri Heintalult välja menetluskulud summas 1392, 00 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7