KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 30. aprill 2020, Tartu 3-19-178

) tähenduses (dtl 20-21). Maa-amet selgitas, et juhul, kui Lätte katastriüksusel ei asu ehitisi või ehitised ei vasta

-s sätestatud nõuetele, tuleb vallavalitsusel otsustada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamine ning edastada otsus koos maa ostueesõigusega erastamiseks koostatud toimikuga Maa-ametile maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimiseks.

1. Tõrva Vallavalitsus otsustas
2. augusti
3. a korraldusega lõpetada menetlus maa ostueesõigusega erastamiseks kaebaja katastriüksuse 60802:001:0650 Tõrva vald, Soontaga küla, „Lätte“ osas (dtl 7).
4. Kaebaja esitas
5. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
6. augusti
7. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamiseks (dtl 2-6). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
8. Tartu Halduskohus võttis
9. septembri
10. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tõrva valla ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 43-45).
11. Tõrva vald esitas
12. oktoobril 2019 vastuse kaebusele (dtl 47-49).
13. Tartu Halduskohus otsustas
14. jaanuari
15. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendava tähtaja menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 57-58).
16. Kaebaja esitas
17. märtsil 2020 täiendava arvamuse (dtl 81-83) ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 75-79). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Kaebaja palub Tõrva Vallavalitsuse
19. augusti
20. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamist, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused. 10.
21. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja poolt
22. septembril
23. a omandatud hoone hävis
24. a tulekahjus. Puka Vallavalitsus kohustas kaebajat korrastama temale kuuluvad ehitised. Käesolevaks ajaks on kaebaja kõrvaldanud maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänused, korrastanud vundamendid ja teinud ettevalmistused hoonete taastamiseks. Seega ei ole maaüksusel enam lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ehitusseadustiku § 4 lg 4 teine lause sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kaebaja on varunud materjali, et rajada olemasolevatele ja korrastatud vundamentidele uued ehitised. Lätte maaüksusel on tegemist lõpetamata ehitisega, mida

§ 6lg 3 kohaselt tuleb käsitleda ehitisena.

Eeltoodust tulenevalt puudub Tõrva Vallavalitsusel seaduslik alus erastamismenetluse lõpetamiseks. 2 3-19-1781 10.

1. Kuigi kaebajale kuuluv ehitis hävis
2. mail
3. a jätkas tolleaegne Puka Vallavalitsus erastamistoimingutega:
4. aprillil
5. a määrati erastatava maa maksumuseks 7382 krooni, Puka Vallavalitsuse
6. mai
7. a korraldusega nr 135 määrati ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 15 531 m2 ning kinnitati maaüksuse nimeks „Lätte“;
8. mai
9. a korraldusega nr 179 muutis Puka Vallavalitsus eelmist korralust ning määras erastatava maa suuruseks 15 551 m2 ning korrigeeriti vastavalt ka maa maksumust 7383 kroonini. Seega pidas kohalik omavalitsus võimalikuks maa ostueesõigusega erastamist vaatamata sellele, et hoone tulekahjus hävis. Alles
10. a asus tolleaegne Puka Vallavalitsus nõudma ehitiste korrastamist. Seejuures ei selgu Puka Vallavalitsuse korraldustest, mida ehitiste korrastamise all silmas peetakse – kas hävinud ehistite kõrvaldamist, ehitustegevusega alustamist või uute hoonete valmimist. Viimase käsitluse korral on kaebajale antud tähtajad ebareaalsed, kuna maapiirkonnas hoonete taastamiseks või ehitamiseks krediidi saamine ei ole tõenäoline. Puka Vallavalitsuse tegevust arvestades oli kaebajal alus eeldada, et kui ta korrastab maaüksuse ning teeb ettevalmistusi ehitustegevuse alustamiseks, siis jätkub ka maa erastamismenetlus. 10.
11. Käesoleval juhul ei sisalda vaidlustatud haldusakt mingeid sisulisi põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada, miks ei ole võimalik käsitleda korrastatud vundamente pooleliolevate ehitistena ning miks on vältimatult vajalik maa ostueesõigusega erastamine lõpetada. 10.
12. Tõrva Vallavalitus rikkus vaidlustatud haldusakti andmisel kaebaja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. Kaebaja saanuks kohalikule omavalitsusele selgitada maaüksusel tehtud tööde iseloomu, edaspidi kavandatud toimingute ajakava ning põhjusi, mis on takistanud hoonete taastamise jätkamist.
13. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 11.
14. Tõrva Vallavalitsuse abivallavanem Aivar Uibu, ehitusspetsialist Andres Jurs ja maakorraldusspetsialist Arvo Kargu viisid
15. augustil 2019 läbi paikvaatluse Soontaga külas asuval „Lätte“ maaüksusel asuvate võimalike ehitiste tuvastamiseks. Paikvaatluse protokollis tuvastati, et „Lätte“ maaüksusel asuvad kahe hoone vundamendid.

§ 6lg-te 3 ja 31 tähenduses maaüksusel ehitised puuduvad.

Paikvaatluse juures viibis ka kaebaja, kes andis kohapeal selgitusi. 11.

1. Ehitusseadustiku § 35 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kohalikku omavalitsust eelnevalt ehitamisest teavitada või taotleda ehitusluba § 38 alusel. Kumbagi toimingut kaebaja Puka Vallavalitsuse poolt antud üle 2-aastase tähtaja jooksul, ega ka varem, hoonete korrastamiseks teinud ei ole. 11.
2. Vallavalitsusel oli ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisel olenevalt olukorrast kaks võimalust – ehitiste olemasolul edastada paikvaatluse dokumendid Maaametile erastamistoimingu lõpuleviimiseks või ehitiste puudumisel lõpetada menetlus. Täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks

§ 6lg 31 alates 14.

juulist 2017 ei võimalda. Viidatud sätte kohaselt tuleb omanikul sellised ehitised kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada, vastasel korral muutuvad nad maatüki oluliseks osaks. Seega saaks kohalik omavalitsus alates

1. juulist 2017 anda lagunenud ehitise omanikule tähtaja vaid lagunenud ehitise, antud juhul vundamendi, säilinud osade kõrvaldamiseks. Ehitise kordategemiseks vajaliku uue tähtaja andmiseks ei ole enam õiguslikku alust. 11.
2. Paikvaatluse juures viibis ka kaebaja, kes andis koha peal selgitusi. Selgitused ei muuda aga olukorda tegelikkuses, asjaolu, et Lätte maaüksusel ei asu ehitisi

mõttes. Kaebaja ei ole 22 aasta jooksul suutnud hooneid viia seisukorda, mis võimaldaksid maa ostueesõigusega erastamist. 3 3-19-1781 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on esitanud kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
2. augusti
3. a korralduse nr 23/2019/371 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega otsustas vastustaja lõpetada menetluse maa ostueesõigusega erastamiseks kaebaja Lätte katastriüksuse osas.
4. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, otsus on proportsionaalne ning eesmärgipärane ning vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
5. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas ostueesõigusega maa erastamise avalduse
6. aprillil 1995 (dtl 10). Sel ajal asus maaüksusel kaks hoonet (kauplusehoone koos kõrvalhoone ja rajatisega), mille kaebaja oli ostnud
7. septembril 1993 (dtl 8-9). Valgamaa Päästeteenistuse
8. mai
9. a tõendi kohaselt toimus
10. mail 1997 ühes kaebajale kuuluvas hoones tulekahju, milles hävisid täielikult hoone ja dokumendid (dtl 11). Puka Vallavalitsus andis
11. mail 2004 korralduse nr 135, milles selgitas, et maa erastatakse ostueesõigusega

§ 22

lg 1 alusel (resolutsiooni p 1), erastajaks on kaebaja (resolutsiooni p 2), erastatav maa asub Puka vallas, Soontaga külas (resolutsiooni p 3), erastatava maa suurus on 15 531 m2 (resolutsiooni p 4) (dtl 12). Puka Vallavalitsus muutis

1. mai
2. a korraldusega nr 179
3. mai
4. a korralduse p-i 4 järgmiselt: erastatava maa suurus on 15 551 m2 (dtl 13). Kuna katastriüksusel paiknevad kõrvalhooned olid lagunenud ning sellest tulenevalt maa ostueesõigusega erastamise toimingud peatunud, määras Puka Vallavalitsus
5. juuni
6. a korraldusega nr 180 hoonete kordategemiseks tähtaja
7. juuni 2017 ning
8. juuli
9. a korraldusega nr 193 määras uueks tähtajaks
10. juuli 2018 (dtl 16-19, 64-65). Puka Vallavalitsus selgitas korraldustes nr 180 ja 193, et peale ehitiste korrastamist on kaebajal õigus erastada Lätte maaüksus.
11. Maa ostueesõigusega erastamise korraldus on kehtestatud

alusel antud Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruses nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ (määrus nr 267) ja Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a määruses nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ (määrus nr 144). Määruse nr 267 p 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja määruses nr 267 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määruses nr 144 sätestatu kohaselt. 16.

tähenduses on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis (

§ 6lg 3).

Ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi (

§ 6lg 31).

Selliste ehitiste kohta nägi 14. juulini 2017 kehtinud

(

v.r) § 6 lg 31 ette, et omanik teeb need korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised tuli sundvõõrandada kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Alates 14. juulist 2017 kehtiv

§ 6

lg 31 näeb ette, et 4 3-19-1781 lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks (

§ 6lg 31).

Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-15-2561, p 10.)
3. Vastustaja on õigesti selgitanud, et täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks

§ 6lg 31 alates 14.

juulist 2017 ei võimalda.

§ 6

lg 31 uue redaktsiooni seletuskirjas on märgitud järgnevat: „

§ 6

lõike 31 muutmisega kaob võimalus lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise kordategemiseks ning ehitise aluse ja teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks pärast seda. Kehtiva seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, kas anda lagunenud ehitise omanikule tähtaeg ehitise kordategemiseks või lammutamiseks. Lagunenud ehitis ei ole kunagi isikule erastamisõigust andnud. Lagunenud ehitiste kordategemise regulatsiooniga andis seadusandja selliste hoonete omanikele võimaluse hoonete kordategemisel saada maa erastamise õigus. Seejuures, erastamise õigus sõltus isiku soovist ja hoolsusest. Maareformi algusest on möödunud enam kui 25 aastat, kui isik ei ole tänaseni oma ehitist korrastanud või kõrvaldanud on isik lõplikult minetanud ka võimaluse erastamisõiguse taastamiseks. Lagunenud ehitise olemasolu maatükil ei tohi takistada maareformi läbiviimist muudel alustel olukorras, kus ehitise omanik ei ole 25 aasta jooksul oma omandit heaperemehelikult hoidnud. Sellisel juhul võib eeldada omaniku tegevusetust omandist loobumise tahtena. Igal juhul kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üle omandiõiguse sellise riive, mis tekib kui lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitis muutub reformi läbiviimisel maatüki oluliseks osaks.“ (vt https://www.riigikogu.ee/download/ac65bd5c-b5ef-4fcf-9aff-b1bec60804e7, lk 41). Eelnevale tuginedes on Tartu Ringkonnakohus

1. septembri
2. a otsuses asjas nr 3-16-2099 p-s 23 leidnud, et seletuskirjast nähtub seadusandja selge tahe lõpetada maareform ja viia maaõigus ühtsetele õiguslikele alustele. Isegi kui kaebajat puudutav menetlus ei ole kestnud 25 aastat, vaid ligikaudu poole vähem, ei nõrgenda see avalikku huvi maareformi lõpetamise suhtes.
3. Kohtu hinnangul on sarnane olukord ka praeguses asjas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandas
4. septembril 1993 vaidlusalusel maaüksusel olevad hooned, millest praegu on alles vaid vundamendid. Alates
5. aastast on kohalik omavalitsus andnud kaebajale tähtaegu talle kuuluvate ehitiste korrastamiseks. Riigikohus on leidnud, et taotlejate puhul, kellele oli antud tähtaeg ehitiste korrastamiseks ja kes selle jooksul ehitisi ei korrastanud, pidi järgnema menetluse lõpetamine ja taotluse rahuldamata jätmine (Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-16-579, p 12). Kohus rõhutab, et riik ei ole ühelgi ajahetkel lubanud maa erastamist selliste hoonete juurde, mis olid lagunemise/hävinemise tõttu kasutusest välja langenud. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et juhul, kui ta hooneid korda ei tee, ei ole tal õigust maad ostueesõigusega erastada. Seadus nägi kordategemise tähtaja andmise ette hea halduse põhimõttest lähtuvalt, et anda enne menetluse lõpetamist ja taotluse rahuldamata jätmist taotlejale veel viimane hoiatus, et kui ta etteantud tähtajaks hooneid ei korrasta, kaotab ta maa ostueesõigusega erastamise õiguse (vt ka eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse p-d 11 ja 13). Seetõttu ei nõustu kohus ka kaebaja väitega, et olukorras, kus kohalik omavalitsus määras alles 21 aastat pärast erastamismenetluse alustamist talle täiendava tingimuse, millest erastamismenetluse lõpuleviimine sõltus ning andis mahukate ning kulukate tööde tegemiseks võrdlemisi lühikese tähtaja, on rikutud tema õiguspärast ootust. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja oleks omapoolset huvi üles näidanud ja pöördunud kohaliku omavalitsuse poole. Seega ei ole kaebaja ise olnud oma tegevuse planeerimisel ja elluviimisel piisavalt hoolikas. Kuna kaebaja tähtaja jooksul ehitisi korda ei teinud, siis ei kaotanud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise võimalust vastustaja tegevuse, vaid eeskätt kaebajast endast tulenevate asjaolude tõttu. Võõral maal asuva ehitise omanikul ei ole õigustatud ootust, et ta 5 3-19-1781 saab üleminekuaegse erandliku regulatsiooni kohaselt erastada ehitise juurde maad piiramata aja jooksul (vt õiguskantsleri
8. mai
9. a arvamus nr 6-1/180559/1802103, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Maareformi%20k%C3%A4i gus%20reformimata%20riigimaa%20ostuees%C3%B5igusega%20erastamine.pdf).
10. Kaebaja on seisukohal, et Lätte maaüksusel asuvate vundamentide puhul tegemist lõpetamata ehitisega, mida

§ 6lg 3 kohaselt tuleb käsitleda ehitisena.

Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusalusel maaüksusel toimus 7. augustil 2019 paikvaatlus ehitiste tuvastamiseks (dtl 29). Paikvaatluse protokolli märgiti, et maaüksusel asuvad kahe hoone vundamendid. Riigitee pool asub endise kaupluse vundament, mis on võsastunud. Eemal asub võsastumata endise lauda vundament. Kohtule on esitatud ka vastav fotomaterjal (dtl 30-32). Kohus on paikvaatluse protokolli ja fotomaterjali hinnates seisukohal, et toimikus olevate tõendite pinnal ei asu Lätte maaüksusel midagi, mida saaks pidada ehitiseks

mõttes. Hoonest järele jäänud vundamendi puhul pole tegemist maa erastamise õigust andva iseseisva tervikliku ehitisega.

1. Kaebaja väidab, et on käesolevaks ajaks kõrvaldanud maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänused, korrastanud vundamendid ja teinud ettevalmistused hoonete taastamiseks. Seega ei ole maaüksusel enam lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Kaebaja on varunud materjali, et rajada olemasolevatele ja korrastatud vundamentidele uued ehitised. Kaebaja on kohtule esitanud dokumentaalse tõendina koopia tema poolt HelenProjekt OÜ-lt tellitud eelprojektist „Lätte“ maaüksusel asuva hoone taastamiseks (dtl 69-73). Kaebaja soovib nimetatud dokumendiga tõendada, et ta oli alustanud ettevalmistusi põlenud hoone taastamiseks ning maaüksuse korrastamiseks. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et HelenProjekt OÜ eelprojekti on koostatud enne vaidlustatud haldusakti andmist, on kaebaja jäänud paraku siiski oma hoone taastamise tegevustega hiljaks.
2. Kaebaja väidab, et Puka Vallavalitsuse korraldustest ei selgu, mida ehitiste korrastamise all silmas peetakse – kas hävinud ehistite kõrvaldamist, ehitustegevusega alustamist või uute hoonete valmimist. Viimase käsitluse korral on kaebajale antud tähtajad ilmselt ebareaalsed, kuna maapiirkonnas hoonete taastamiseks või ehitamiseks krediidi saamine ei ole tõenäoline. Kohus märgib esmalt, et kaebaja ei vaidlustanud vallavalitsuse korraldusi, millega nõuti hoonete kordategemist
3. juuniks 2017 ja siis pikendati tähtaega
4. juulini 2018, seega pidas ta kohaliku omavalitsuse antud tähtaega reaalseks. Teiseks pidi kohtu hinnangul iga mõistlik inimene aru saama, et vald peab ehitiste korrastamise all silmas hoonete taastamist, mitte lihtsalt maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänuste kõrvaldamist, vundamentide korrastamist ja hoonete taastamiseks ettevalmistuste tegemist. Ka Riigikohus on otsuses asjas 3-16-579 p-s 15 selgitanud, et ei nõustu Maa-ameti seisukohaga, et

v.r § 6 lg-s 31 peetakse kordategemise all silmas üksnes sellist laadi korrastustöid, mis ei nõua ehitusluba või projekteerimistingimuste väljastamist. Ehitusõiguse normid on mitmel korral muutunud ning ehitusluba nõudvad toimingud on eri redaktsioone arvestades olnud erinevad. Seepärast pole

v.r § 6 lg 31 võimalik tõlgendada ehitamiseks vajalike lubade õigusnormi kaudu. Siiski ei saa vundamendini lagunenud hoone sihtotstarbelist kasutamist enam võimalikuks pidada ja selleks, et hoone vastaks

§ 6lg 3 tunnustele, tuleks see uuesti üles ehitada.

Tegemist oleks uue hoone püstitamisega, mitte vana kordategemisega.

1. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ärakuulamisõiguse rikkumist (HMS § 40). Vastustaja on esitanud protokolli (dtl 29), mille kohaselt osapooled kohtusid
2. augustil 2019 paikvaatlusel vaidlusalusel maaüksusel. Kaebaja sai seal anda selgitusi vundamentide ja eelnevate toimingute kohta. Kohus nõustub kaebajaga, et korrektne olnuks kaebaja ärakuulamine enne korralduse 6 3-19-1781 andmist, sealjuures tulnuks kaebajale selgitada kohaliku omavalitsuse kavatsust erastamismenetluse lõpetamiseks. Protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks seda teinud. Tegu ei ole siiski sellise menetlusveaga, mis tooks kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. Kuna paikvaatlusel selgus, et ehitised on hävinenud, samuti ei võimalda

§ 6lg 3 alates 14.

juulist 2017 anda täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks, oli vastustaja kaalutlusruum piiratud (kui varasemalt tuli lagunenud ehitiste puhul erastamismenetluse lõpetamiseks anda omanikule tähtaeg kas ehitise korrastamiseks või kõrvaldamiseks ning kohalikul omavalitsusel oli kaalutlusõigus, milline ettepanek omanikule teha, siis seadusemuudatuse kohaselt kohalikul omavalitsusel enam sellist kaalutlusõigust pole ja tähtaja saab anda vaid lagunenud ehitise kõrvaldamiseks). Ärakuulamisnõude rikkumine ei saanud mõjutada lõppotsuse tulemust (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
2. augusti
3. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamiseks.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 30 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (dtl 75-76, 79). Need kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7