← Eesti

3-19-1570/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1570 Määruse kuupäev 9. jaanuar 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (X) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitam

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lõike 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama määruse § 1 lõike 3 punktide 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava muu hulgas sisaldama teavet kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Individuaalse täitmiskava kinnitab ja allkirjastab inspektor-kontaktisik (

§ 6lõige 1).

Individuaalset täitmiskava tutvustatakse kinnipeetavale, kelle kohta see koostati, ja antakse talle sellest koopia (

§ 6lõige 2 ja § 10 lõige 1).

Individuaalse täitmiskava originaali hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus (vangistusseaduse § 16 lõige 4 ja

§ 10lõige 1).

Inspektor-kontaktisik vastutab täitmiskavas planeeritud tegevuste täitmise eest (

§ 7

lõige 4).

§ 7

lõige 3 sätestab: „Sõltuvalt täitmiskava täitmisel tekkivate küsimuste iseloomust peab inspektor-kontaktisik nõu vanglateenistujaga, kelle teemavaldkonda küsimus puudutab. Vajadusel kaasatakse ka teisi asjaomaseid spetsialiste.“

  1. Kaebaja nõuab 14 400 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et individuaalses täitmiskavas märgitud hinnangu „ohtlik lastele“ tõttu on teda alandatud, solvatud ja mõnitatud, tema üle irvitatud, tekitatud talle moraalne ja psüühiline trauma ning rikutud tema suhted vanema tütrega. Individuaalses täitmiskavas tehtud märge „Ohtlik: lapsed (risk ühiskonnas)“ iseenesest ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ka kohtupraktikas on leitud, et individuaalses täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-18-111, punkt 13). Kaebaja selgitas, et kõnealuse hinnangu tõttu peavad teised inimesed teda pedofiiliks, ehkki ta seda ei ole. Kaebusest nähtuvalt on sellest hinnangust teada saanud kaebaja vanem tütar. Samuti on kaebaja küsinud selle hinnangu kohta arvamust teistelt vanglateenistujatelt. Lisaks on kaebaja kaebuses üldsõnaliselt märkinud, et vangla ei tohi tekitada kinnipeetavate vahel vaenulikku õhkkonda, kuid ei ole viidanud konkreetselt sellele, et mõni kaaskinnipeetav oleks kõnealusest hinnangust teada saanud. Praeguse määruse punktis 5 viidatud sätete kohaselt on kaebaja individuaalse täitmiskava sisust teadlik üksnes selle koostanud ja selle täitmise eest vastutav inspektor-kontaktisik, kellel on mõne konkreetse individuaalset täitmiskava puudutava teemaga seoses õigus nõu pidada 2 3-19-1570 asjaomase vanglateenistuja ja spetsialistiga. See tähendab, et kaebaja individuaalse täitmiskava sisust saavad olla teadlikud ainult need vanglateenistujad ja spetsialistid, kelle tööülesannete täitmiseks see vajalik on. Lisaks on vanglal kohustus tutvustada individuaalse täitmiskava sisu ka kaebajale endale ning anda talle sellest koopia. Teistele isikutele ei tohi vangla individuaalset täitmiskava ega selles sisalduvat teavet avaldada. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vangla oleks kõnealuses individuaalses täitmiskavas sisalduvat teavet avaldanud isikutele, kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja hoopis ise rääkinud hinnangust “ohtlik lastele“ oma vanemale tütrele ja sel teemal arvamust küsinud teistelt vanglateenistujatelt. Seega kui selle hinnangu teatavakssaamine kaebaja vanemale tütrele ja muudele isikutele põhjustas kaebajale mittevaralist kahju, on see olnud kaebaja enda, mitte vangla tegevuse tagajärg. Eelnevat arvestades ei pea kohus kaebuses kirjeldatud asjaoludel tõenäoliseks kaebajale 14 400 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
  4. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta menetlusabi taotluste osas.
  5. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.