TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1173 Otsuse kuupäev 4. mai 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuva

§ 29

lg 2 sätestab täpselt, kuidas ja millistel alustel on vanglateenistusel õigus tutvuda kaebaja erakirjade sisuga. Kirjade toimetamine teabe- ja uurimisosakonna ruumi ei ole vajalik, kuna kirjade jagamise ruumis on olemas ultraviolettlamp. Seitsme päevane kirja kätte toimetamise tähtajaga ei saa õigustada sõnumisaladuse rikkumise võimalust. Kaebaja täpsustab 19.03.

1. a menetlusdokumendis, et teiste kinnipeetavate trükitud kirju samal perioodil kontrolli ei võetud. Tavakontroll toimub kinnipeetava juuresolekul, mitte nii nagu see toimus käesoleval juhul. Kirja seitsme päeva jooksul kätte toimetamise reeglist kinnipidamine ei muuda vangla teguviisi õiguspäraseks.
2. Vastustaja vastuse kohaselt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Ametnikud täitsid kaebajale saadetud kirjade käitlemisel neile vangistusseadusest ning sisekorraeeskirjast tulenevaid töökohustusi. Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetavale vanglasse saadetud kirisaadetise kontrolli, et avastada sellesse peidetud kinnipeetavale vanglas keelatud aineid, aga selle kontrolli käigus ei toimu kinnipeetavale saabunud kirja sisulist kontrolli. Seega on kaebaja etteheide, et temale saabunud kirisaadetistest keelatud ainete avastamise kontrolli teostamisel võidakse rikkuda temale saabunud sõnumisaladust, põhjendamatu. Kinnipeetavatele saabunud kirjade kontrolli eesmärk on vangla julgeoleku tagamine ning sellist tegevust ei ole mingit alust käsitleda kirjade sisu kontrolli teostamisena. Kui vanglasse saabunud kirja käitlemisel järgitakse ettenähtud käitlemise korda, mis tähendab kirja kontrolli võtmisel nõuetekohase akti koostamist ning kontrolli teostamist ja kirja toimetamist kinnipeetavale seitsme tööpäeva jooksul kirjade vanglasse saabumisest arvates, on vangla tegevus kooskõlas õigusaktides sätestatuga ning õiguspärane. Kohtu seisukoht 2
3. Kaebaja on käesolevas asja halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebaja arvates on Tartu Vangla tegevus on olnud õigusvastane, kuna kaebuse esitamisele eelnenud paari nädala jooksul on kaebaja kirjad võetud vanglateenistuse poolt täiendavasse kontrolli. Kohtunõuetele vastustaja poolt esitatud vastutuste kohaselt võeti kaebuses märgitud perioodil kaebajalt temale posti vahendusel saabunud kirju ära järgnevatel kuupäevadel: 07.06.
4. a aktiga nr A1439 – kirisaadetis väljastati kinnipeetavale peale täiendavat kontrollimist 12.06.
5. a; 19.06.
6. a aktiga nr A1543 – kirisaadetis väljastati kinnipeetavale peale täiendavat kontrollimist 22.06.
7. a.
8. Seega moodustab käesoleva vaidluse eseme Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine seoses 07.06.
9. a ja 19.06.
10. a kaebajalt kirjade kontrollimiseks äravõtmisega. Vastustaja ei ole menetlusdokumentides osundanud, et kaebaja kirju kontrolliti kaebaja juuresolekul. Vastustaja peab taolist halduspraktikat seaduspäraseks (

§ 29lg 1 ja VSk

E § 50 lg 1). Kuna kohus vastustajaga nõustumiseks kehtivast õigusest alust ei näe, on tuvastamiskaebus lubatav preventiivsetel eesmärkidel.

1. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.
2. a määruses tehti halduskohtule õiguslikke etteheiteid seoses kaebuse menetlemisega käesolevas asjas. Ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2).
3. Ringkonnakohus selgitas 15.11.
4. a määruse punktis 9, et kaebaja eesmärgiks on kaebuse esitamisega kaitsta talle saadetud kirjade sõnumisaladust. Põhiseaduse § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Riigikohus on selgitanud1, et isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirjade avamisel ja kontrollimisel

§ 29lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul.

Käesolevas asjas heidab kaebaja vanglale ette sõnumisaladusega kaitstud kirjade kaebaja juuresolekul avamise järgselt nende hoiule võtmist kirjade kontrollimiseks. Sellega aga ei ole tagatud sõnumisaladuse hoidmine. Eeltoodut arvestades ja pidades silmas PS §-s 43 ls-s 2 sätestatud põhiõiguse reservatsiooni piiravat tingimust koostoimes

ja vangla sisekorra eeskirja regulatsiooniga ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval ajal alust pidada kaebaja nõuet perspektiivituks.

1. Halduskohus juhindub käesoleva vaidluse lahendamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Halduskohus, on asjas kogutud tõendite vastastikuses seoses ja kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
2. Tõendikogumiga asjas on tõendatud, et kaebajalt võeti kaebuses märgitud perioodil posti vahendusel saabunud kirju ära 07.06.
3. a aktiga nr A1439 – kirisaadetis väljastati kinnipeetavale peale täiendavat kontrollimist 12.06.
4. a ja 19.06.
5. a aktiga nr A1543 – kirisaadetis väljastati kinnipeetavale peale täiendavat kontrollimist 22.06.
6. a.
7. Kuna
8. juunil äravõetud kiri väljastati kaebajale
9. juunil ja
10. juunil äravõetud kiri väljastati kaebajale
11. juunil, siis on selgemast selge, et kaebaja kirju ei kontrollitud kaebaja juuresolekul. Ringkonnakohus on Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi
12. juuni
13. a otsuse asjas nr 3-4-1-3-09, punkti 16 tõlgendanud taoliselt, et isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirjade avamisel ja kontrollimisel

§ 29lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul. 1 Vt RKPj

K

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16). 3
3. On tähelepanuväärne, et ilmselt on ka vastustaja ringkonnakohtu ja Riigikohtu ülal viidatud lahenditest aru saanud ringkonnakohtuga samamoodi. Halduskohtu arvates viitab sellele Tartu Vangla vastuses

§ 29lg 1 teksti ebatäpne kajastamine ja viitamine.

Nimelt on vastuses kaebusele viidatud sellele sättele järgnevalt: “

§ 29

lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kiri avatakse vanglateenistuja juuresolekul ning sellest võetakse ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.“ (vastuse punkti 3 teise lõigu kolmas lause). Kehtiva seaduse tegelik tekst vaidlustatud toimingute tegemise ajal,

§ 29lg 1, 24.07.2009.

a jõustunud redaktsioonis oli: Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

1. Vastustaja on seega püüdnud halduskohtu tähelepanu eksitada sellega, et seaduse teksti kohaselt peab vanglateenistuse ametnik kirja avama ja sealt esemed ära võtma kinnipeetava juuresolekul.
2. Kuna käesoleval juhul toimus kirjade kontrollimine kaebaja juuresolekuta, on tõendamist leidnud kaebaja sõnumisaladuse rikkumine, kuna sõnumisaladusega kaitstud kirjade kaebaja juuresolekul avamise järgselt nende kontrollimisel ei olnud sõnumisaladuse rikkumine välistatud. Sellega aga ei ole tagatud sõnumisaladuse hoidmine, nagu on põhjendatult leidnud käesolevas asjas tehtud määruses Tartu Ringkonnakohus. Seda põhjusel, et ringkonnakohtu seisukoha järgselt ei ole vastustaja esitanud asjas uusi asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse vastustaja toimingute õiguspäraseks lugemiseks.
3. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti teel edastatavate sõnumite saladusele (PS § 43). Sõnumite saladuse õiguse kaitseala hõlmab sõnumite vahetamist posti teel ja mitmesuguste tehniliste vahendite abil. Sõnum sisaldab teavet inimese mõtete, veendumuste, arvamuste, kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida inimene sageli soovib jagada vaid valitud suhtluskaaslasega. Kommenteeritava paragrahvi kaitsealasse kuulub sõnumite edastamine ja vastuvõtmine nii eravalduses, äriühingus kui ka ametiasutuses. {https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=48&p=43, 17.03.2020}
4. Kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul (VSkE § 50 lg 1). Sisekorraeeskiri sätestab seega üksnes kirja edastamise tähtaja. Nimetatud sättest ei tulene aga vanglale õigust kinnipeetava juuresolekuta kirja avamiseks ja kontrollimiseks, nagu püüab vastuses kaebusele kohut veenda vastustaja. Viidatud sättest tuleneb üksnes tähtaeg, mille jooksul on vangla kohustatud kirja kinnipeetavale edastama ja kinnipeetav on õigustatud kirja kätte saama. Kuna ringkonnakohus on pidanud võimalikuks sedastada, et erandeid sõnumisaladusele võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras, siis on sellega vähemalt kaudselt toetatud kaebaja käsitlust, mille kohaselt pidi vastustaja käesoleval juhul toiminguid tehes juhinduma

§ 29lg 2 sätestatust.

1. Neil faktilistel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus kaebuse.
2. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 2 viimane lause).
3. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5