TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-917 Määruse kuupäev 19. mai 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi OÜ LaJa kaebus tehtud kulude Põllumajanduse Registrite ja Informatsi

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ La

Ja (kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

1. veebruaril 2017 kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise projektitoetuse taotluse. Kaebaja taotles toetust Lääne Maakonnas Ridala vallas Kivikülas asuva Lauri-Jaani talu elamu ehitustöödeks, interneti kodulehe tegemiseks ja madratsite ostuks, et talus oleks võimalik alustada kodumajutusteenuse pakkumist. Taotluse kohaselt kuulub talu kaebaja osanike emale ja talu kasutamiseks on sõlmitud notariaalne kasutuskord. Osanike ema jätkab talus elamist ning omaniku eluruumide proportsioon (25%) on toetuse abikõlbulikest summadest maha arvatud.
2. PRIA määras
3. juuni
4. a otsusega nr 17-6/213 toetuse vastavalt otsuse lisale 1 kogusummas 585 160 eurot ja 50 senti, sh kaebajale 23 363 eurot ja 45 senti, ning sätestas toetuse saaja kohustused.
5. Kaebaja esitas PRIA-le
6. juunil 2019 kolmanda kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise maksetaotluse 9027 euro ja 80 sendi väljamaksmiseks ning märkis, et kavandatud projekt on lõplikult ellu viidud. 3-20-917
7. PRIA tegi
8. septembril 2019 kaebajale järelepärimise nr 17-24.2/19/745-8, milles märkis mh, et kaebaja on toetustaotlusega esitanud ehitusteatise nr 1611201/08876 (hoone ehitisregistri kood 105009804) kasutusotstarbega üksikelamu. Maaeluministri
9. novembri
10. a määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ (määrus nr 19) § 32 lg 4 alusel tehakse toetuse viimane osamakse üksnes siis, kui ehitise kohta on ehitise kasutusluba/teatis antud. Kui hoonele väljastatakse kasutusteatis/luba, millel on kasutusotstarbeks üksikelamu, siis ei ole investeering abikõlbulik. Vastavalt määruse nr 19 § 23 lg 2 p-le 11 on kulutused eluasemele mitteabikõlbulikud ja PRIA-l on õigus sellisel juhul väljamakstud toetus tagasi nõuda.
11. Kaebaja selgitas
12. septembri
13. a vastuses, et kodumajutusele ei ole eraldi ostarvet võimalik määrata, seadusest tulenevalt on selleks otstarbeks elamu. Projekti algstaadiumis on juba kirjeldatud, kuidas jagatakse kodumajutus ja elamu kasutus. Toetustaotluses ei ole küsitud toetust ühelegi tegevusele seoses elamuga.
14. Kaebaja esitas PRIA-le
15. veebruaril 2020 selgitustaotluse, et saada selgust määruse nr 19 § 23 lg 2 p-s 11 nimetatud välistusele „eluasemekulud“. Kaebaja leiab, et välistustes nimetatud kulusid tuleb määratleda sisuliselt ning mitte formaalselt hoone kasutusotstarbe järgi. Kodumajutusteenuse pakkumiseks kasutatava hoone renoveerimise kulud ei ole eluasemekulud, kuigi hoone sihtotstarbeks on elamu. Kulud ei ole eluasemekulud isegi siis, kui osasid samas hoones asuvaid ruume kasutab elamiseks toetuse taotleja töötaja või perekonna liige. Projektitaotluses on ära näidatud, et taotletava tegevuse tulemusena renoveeritakse olemasolev üksikelamu, et selles pakkuda kodumajutust ning toetuse väljamaksmisest keeldumine oleks võrdväärne algse projektitaotluse teistsuguse lahendamisega. Kaebaja palub kaaluda Lauri-Jaani talu elamu renoveerimiseks tehtud tööde vastavust kaebaja
16. veebruari
17. a taotlusele, taotluse kohta tehtud PRIA otsusele ning teatada oma seisukoht kaebaja tehtud kulutuste abikõlbulikkuse kohta.
18. PRIA selgitas kaebajale
19. veebruari
20. a vastusega nr 17-24.2/20/136-1, et PRIA-l peab olema võimalik kontrollida, et kaebajale kodumajutusteenuse pakkumiseks määratud toetuse objekt on sihipärases kasutuses. Selleks tuleb kasutusteatise taotlemisel märkida ehitise üheks kasutamise otstarbeks „muu lühiajalise majutuse hoone“ ning täita kohaliku omavalitsuse poolt kasutusotstarbest tulenevalt esitatud nõudeid. Hoonele on võimalik määrata kaks kasutusotstarvet vastavalt majutuseks ja püsivaks elamiseks kasutatavate ruumide proportsioonile.
21. Kaebaja esitas kohtule
22. mail 2020 kaebuse, milles palub tuvastada, et Lauri-Jaani talus tehtud tegevused vastavad PRIA
23. juuni
24. a otsusega nr 17-6/213 määratud toetuse tingimustele ning ei ole mitteabikõlbulikud tööd. Kaebaja põhjendab, et esitab tuvastamiskaebuse, kuna tal puuduvad muud tõhusad abinõud oma õiguste kaitseks. Kaebaja on valiku ees, kas teha suuri kulutusi hoone kasutusotstarbe muutmiseks, et saada toetuse viimane väljamakse ning hoida ära seni väljamakstud projektitoetuse tagasinõudmine või esitada PRIA-le kasutusteatis ehitisregistris hoone kasutusotstarvet muutmata üksikelamule, kuid sel juhul PRIA tõenäoliselt keeldub toetuse viimase makse väljamaksmisest ning nõuab kaebajalt tagasi ka seni makstus toetuse. Kaebaja saaks viimati nimetatud otsustuse tühistamiskaebusega vaidlustada, kuid kaebuse ebaedu korral jääb kaebaja ilma määratud toetusest kui ka praegu säilinud võimalusest teha täiendavaid kulutusi hoone kasutusotstarbe muutmiseks. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse võimaliku kahju ärahoidmiseks. 2 3-20-917 KOHTU SEISUKOHT
25. Kaebaja soovib vaidlustada PRIA
26. septembri
27. a järelepärimist nr 17-24.2/19/745-8 ja
28. veebruari
29. a vastust nr 17-24.2/20/136-1 osas, milles PRIA on asunud seisukohale, et kui Lauri-Jaani talu elamule väljastatakse ehitusteatise alusel kasutusteatis, millele on kasutusotstarbeks märgitud üksikelamu, siis ei ole kaebaja taotletud investeering vastavalt määruse nr 19 § 23 lg 2 p-le 11 abikõlbulik. PRIA leiab, et sellisel juhul on tal õigus
30. juuni
31. a otsuse nr 17-6/213 alusel väljamakstud toetus tagasi nõuda ning viimast väljamakset mitte teha. Seega soovib kaebaja vaidlustada PRIA
32. juuni
33. a otsusega nr 17-6/213 määratud toetuse väljamaksmise menetluses tehtud menetlustoiminguid.
34. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 45 lg-st 3 tulenevalt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja ei ole PRIA menetlustoimingute vaidlustamisel tuginenud mittemenetluslike õiguste rikkumisele ega väitnud, et vaidlustatud menetlustoimingud rikuvad tema õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seega peab kohus hindama, kas PRIA
2. septembri
3. a järelepärimises 17-24.2/19/745-8 ja
4. veebruari
5. a vastuses 17-24.2/20/136-1 esitatud seisukohad tingivad vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Menetlustoimingute vaidlustamine on lubatav siis, kui haldusmenetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse lõpptulemus ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
8. PRIA
9. septembri
10. a järelepärimises nr 17-24.2/19/745-8 ja
11. veebruari
12. a vastuses nr 17-24.2/20/136-1 esitatud seisukohad ei ole PRIA-le edasises haldusmenetluses siduvad. PRIA lõplik seisukoht kaebaja kantud kulude abikõlbulikkuse osas selgub alles pärast seda, kui kaebaja on PRIA-le vastavalt määruse nr 19 § 33 lg-le 1 esitanud kõik nõuetekohased dokumendid, misjärel saab PRIA teha otsuse toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise kohta (määruse nr 19 § 33 lg 4). PRIA võib pärast kaebaja esitatud täiendavate dokumentide ja selgitustega tutvumist asuda varasemast teistsugusele seisukohale, s.o maksta vastavalt kaebaja
13. juuni
14. a maksetaotlusele viimase osa toetussummast välja. PRIA võib jääda ka varasemalt väljendatud seisukoha juurde, kuid käesoleval hetkel ei ole see kohtule ega ka kaebajale tõsikindlalt teada.
15. Seega ei saa PRIA
16. septembri
17. a järelepärimises nr 17-24.2/19/745-8 ja
18. veebruari
19. a vastuses nr 17-24.2/20/136-1 esitatud seisukohad rikkuda kaebaja õigusi seeläbi, et tingivad vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Seetõttu ei saa kaebaja PRIA menetlustoiminguid eraldiseisvalt PRIA lõplikust otsusest ka vaidlustada. Kuna kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata. Käesolev kaebus on esitatud ennatlikult (Riigikohtu halduskolleegiumi
20. oktoobri
21. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 11;
22. novembri
23. a määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8;
24. veebruari
25. a määrus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). 3 3-20-917
26. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus PRIA menetlustoimingute vaidlustamiseks ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 15. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv (15 eurot) kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p-le 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4