Obsah (5)

§ 121§ 43§ 110§ 249§ 251

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-668 Määruse kuupäev 27. aprill 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla 24.03.2020.a käskkirja nr 2-

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus või on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on vaide küll esitanud, kuid vastustaja ei ole seda lahendanud, sh ei ole seda tagastanud või rahuldamata jätnud. Vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaeg veel kestab. Seega ei ole tegemist ühegi VangS § 11 lg 5 sätestatud olukorraga. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus pooleli ning käskkirja tühistamise nõude esitamine kohtule ei ole veel lubatud. 6. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud kaebuse asjaoludel vanglale ühtegi kahjunõuet. Kaebaja ei märgi ka ise kaebuses, et oleks vanglale kahjunõude esitanud. Seega ei ole kahju hüvitamise nõude esitamine kohtule lubatud. 7. Kuna kaebus tagastatakse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada taotlust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 8. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kui kaebaja vaie tagastatakse õigusvastaselt, rahuldatakse osaliselt, jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus esitada tühistamisnõue kohtule uuesti. Kui kaebaja leiab, et talle on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju, tuleb tal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 9. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata. 2 10.

§ 249lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Kaebaja esitas vaide 06.04.2020 ja esialgse õiguskaitse taotluse 13.04.2020, seega oli kaebajal õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus. 11.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

1. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab kaebaja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse eduväljavaated head. Kaebaja tugineb sellele, et juhtum toimus teisiti, käskkirjas on tuginetud vaid vanglaametniku arvamusele ning jäetud kaebaja selgitused arvestamata. Vaidlus puudub selles, et kaebaja sai haldusmenetluses selgituse anda (tl 9). Selgitus on vene keeles, kuid selle sisu on kohtule arusaadav. Toimunud juhtumi asjaolude kohta väidab kaebaja seletuses lühidalt, et ta allus talle antud korraldustele. Lisaks leiab kaebaja, et kaamerate puudumise tõttu ei saa vangla toimunut tõendada. Vaides märkis kaebaja samuti väga lühidalt, et ta ei nõustu sellega, et valvur pidas teda agressiivseks. Kohtule esitatud kaebuses ütles kaebaja, et isegi kui ta kasutas vanglatöötaja suhtes solvavat väljendit, siis ei saa seda õigusrikkumiseks pidada. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebajal on küll juhtumi asjaolude ja neile antud hinnangu osas oma arusaam, kuid ta möönab juhtumi toimumist vähemalt osaliselt. Vaidlustatud käskkiri sisaldab faktilisi asjaolusid, õiguslikke aluseid ja kaalutlusi, mille alusel vangla otsustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Vangla lähtus muuhulgas kuriteost, mille eest kaebaja on süüdi mõistetud, ja kaebaja varasemast käitumisest vanglas. Vangla leidis, et konfliktsituatsiooni tekkimisel võib kaebaja ettejuhtuvate esemetega rünnata ametnikku. On õige, et käskkirjas ei ole pikemalt lahti kirjutatud kaebaja väiteid ja vangla hinnangut neile. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse asjaoludel tõenäoline, et sellest piisab käskkirja tühistamise saavutamiseks. Kaebaja kirjeldus toimunust oli väga üldsõnaline ja seetõttu ei oleks selle põhjalikum käsitlemine võimalik olnud. Samuti ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, mis muudaksid usutavaks, et vanglaametnik kajastas toimunut oma ettekandes valesti. Asjaolu, et toimunu kohta ei ole peale kaebaja ja vanglaametniku seletuste muid tõendeid (sh ei ole videosalvestist), ei välista täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohtu hinnangul saab esialgse õiguskaitse menetluse raames lähtuda eeldusest, et vangla hinnang kaebajast lähtuda võivale ohule on üldjoontes õige. Selle hinnangu põhjendatuse 3 täpsem käsitlemine kujutaks endast asja sisulist lahendamist ja väljuks esialgse õiguskaitse menetluse piiridest.
3. Avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav julgeoleku tagamine vanglas. VangS § 69 sätestatud meetmeid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et piisav alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve, näiteks vangla sisekorra või julgeoleku või isikute tervise kahjustamises ning kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa välistada praegu riigis kehtiv eriolukord ja vanglas rakendatavad täiendavad meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
4. Kohus selgitab, et mida pikemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, seda põhjalikumalt peab see olema motiveeritud. Käskkirjas on märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse üle otsustatakse alates käskkirjaga tutvumise päevast vähemalt korra kuus või kuni asjaolude äralangemiseni. Otsus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav.
5. Kokkuvõttes kaaluvad kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi üles kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4