KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2020 Kohtuasja number 1-11-11804 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau Kohtuasi Valdek Lubja (isikukood 36702286026) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- aprilli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Valdek Lubja kaitsja Toomas Metsma, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Valdo Gerassimov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 määrus muutmata ja Valdek Lubja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Valdek Lubjale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valdek Lubjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Valdek Lubja, 1-11-11804, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulu jääb tähtaegselt tasumata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
- Tartu Maakohtu
- veebruari 2012 otsusega tunnistati Valdek Lubja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu
- novembri 2010 otsusega V. Lubjale mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 2 kuud ning talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 15 aastat 2 kuud vangistust. V. Lubaja karistusaeg algas
- mail 2011 ja lõpeb
- juulil
- märtsil 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Lubja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
- Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
- Tartu Maakohus jättis
- aprilli 2020 määrusega V. Lubja vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu on vanglas korduvalt töötanud majandustöödel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas esineb V. Lubja puhul palju sellist, mis räägib tema vabastamise vastu. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on ka varasemalt olnud reaalses vangistuses. Käesoleval ajal kannab V. Lubja liitkaristust nii vara- kui ka isikuvastase kuriteo eest. Ta pani mõrva toime ajal, mil kohus oli talle andnud võimaluse kanda varavastase kuriteo eest mõistetud karistus ära vabaduses, täites kontrollnõudeid. Vabanemisjärgsete elutingimuste osas on negatiivne, et töökohta süüdimõistetul pole, samuti ei ole isikuid, kes saaksid teda majanduslikult toetada. Arvestades, et V. Lubja on varasemalt sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, on töökoha puudumine asjaoluks, mis suurendab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Lisaks on süüdimõistetu puhul nähtavad riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Alkohol on olnud V. Lubja kuritegude soodusteguriks. On teada, et ta võib joobes olles käituda vägivaldselt ja ka mõrva pani ta toime alkoholi joonuna. Kohtuistungil V. Lubja kinnitas, et tal on alkoholiprobleem, kuid ta ei ole vanglas alkoholivastaseid programme läbinud. Tema sõnul ei ole tal olnud selle jaoks võimalust, kuna ta on kogu aeg tööl olnud. Samas avaldas süüdimõistetu, et ta on sotsiaaltöötajaga sel teemal juttu ajanud ning plaanib Haapsalus (Samaaria turvakodus) kõik programmid läbi teha. Arvestades V. Lubja andmetest läbikumavat ja tema poolt tunnistatud alkoholiprobleemi ning seda, et ta ei ole vangistuse jooksul sellega seonduvaid programme läbinud, siis on kõnealuse probleemiga seotud riskid siiani maandamata. Jätkuvalt on oht, et vabaduses alkoholi tarvitades ning probleemidesse sattudes võib ta nende lahendamiseks kasutada vägivalda ning seega panna toime uusi kuritegusid.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lubja kaitsja Toomas Metsma, kes palub kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja leiab, et kohus tegi V. Lubjat ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jättes kaalutlusvea, kuna tugines üksnes süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavatele andmetele, s.o tema käitumisele enne vangistuse kandmist, ning jättis positiivsed asjaolud arvestamata. Oluline on just see, et V. Lubja on vanglas olnud 9 aastat ning ka on ta oma käitumist muutnud. Ta on end ülal pidanud korrektselt, tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega ning korduvalt töötanud majandustöödel. Ta on õppinud oma emotsioone juhtima ja probleeme vägivalda kasutamata lahendama. Ta on valmis end vabaduses õiguskuuleka isikuna tõestama ja soovib anda oma panuse ühiskonda. Ka on süüdimõistetul vabaduses elukoht. Ta saaks elama asuda MTÜ Samaaria Misjoni Haapsalu turvakodusse. Seal pakutaks talle majutus- ja nõustamisteenust koos elektroonilise valve võimalusega. Seega läheks V. Lubja toetavasse keskkonda, kus tal oleks võimalus tööd leida. Ta saaks ka pöörduda tööotsijana töötukassasse või taotleda töövõimetuspensioni. Ringkonnakohtu seisukoht
- Süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt 2
(5)Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
- jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
- V. Lubja kannab vanglakaristust mh teise inimese tapmise eest. Tema tegu kvalifitseerus mõrvaks KarS § 114 p 4 järgi, kuna tal oli kehtiv karistus varasemas tapmises. Niisiis on V. Lubja korduvtapja. Seda arvestades saaks teda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada üksnes siis, kui oleks väga tugev alus arvata, et tema kuriteod ei kordu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus.
- V. Lubja puhul annavad esmase aluse rääkida jätkuvast retsidiivsusriskist tema tapmisteo asjaolud. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt sisenes V. Lubja kannatanu elukohta öösel, peksis voodis lamavat kannatanut korduvalt torutangidega näkku ja lahkus. Kannatanu suri saadud vigastustesse oma kodus. Tapmise tingis see, et eelmisel päeval oli kannatanu süüdistanud V. Lubjat bensiini varguses ega lubanud oma garaažis bensiini hoida. Seega oli süüdimõistetu rünne vargne, brutaalne, ette planeeritud ega jätnud kannatanule võimalust end selle vastu kaitsta. Vaadates kuriteo ajendit, tegu ennast ning pidades silmas, et V. Lubja tapmistegu kvalifitseerus mõrvaks korduvuse tõttu, nähtub tema käitumises ilmselge ükskõiksus ja lugupidamatus teiste inimeste elu ja ka õiguskorra kui terviku vastu. Kohtukolleegium ei ole veendunud, et süüdimõistetu on kardinaalselt muutunud.
- Teiseks V. Lubja retsidiivsusriski peegeldajaks on tema kuritegude kordumine ja vanglakaristuste suur arv. Kehtivaid karistusi on tal kaks ja vanglas on ta olnud veel kordades enamgi. Asjaolusid, mis annaksid põhjuse eeldada, et praegune vanglakaristus on eelnevatest kuidagi tõhusam olnud, kohtukolleegium ei tuvasta. Jah, varasemalt ei ole V. Lubja ühe korraga vanglakaristust kandnud nii pikalt nagu ta on seda teinud nüüd. Ka on 9 aastat tõesti pikk aeg, nagu toonitab ka kaitsja määruskaebuses. Samas on aga selge, et vangistuse pikkus iseenesest ei pruugi veel olla teguriks, millest järeldada uue kuriteo ohu vähenemist. Täiesti võimalik – ja ilmselt mitte ka väga harukordne – on olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi nt pikaajalise vangistustähtaja lõpuks.
- Retsidiivsusriski kadumist ei saa üheselt järeldada ka sellest, kui süüdimõistetu käitub vanglas korrakohaselt ja täidab täitmiskava korrektselt (vt ka Riigikohtu
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Kinnipeetavad võivad end hästi kontrollida kinnises asutuses, kus on tagatud pidev järelevalve nende üle ning nõustamine, kuid kontrolli leevendamine võib seda olukorda oluliselt muuta väljaspool vanglat. Seega ei osuta määruskaebuse väited, et V. Lubjal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega ning töötanud majandustöödel, veel üheselt V. Lubjast lähtuva ohu miinumumini vähenemisele. Pealegi ei ole kaitsja välja toodud niisugune loetelu ka päriselt paikapidav. Nimelt viitab kaitsja põhjuseta V. Lubjaga justkui läbi viidud taasühiskonnastavatele tegevustele. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selgub hoopis teistsugune info: V. Lubjale on täitmiskavas ette nähtud analüüsivad vestlused riskikäitumise teemal ning sotsiaalprogrammide „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“ läbimine, kuid need tegevused on tal täitmata; süüdimõistetul on kindel seisukoht, mille kohaselt ta programmides ei osale, vaid töötab ja see on kõik. Ka V. Lubja ise on maakohtu istungil
- aprillil 2020 tema vabastamise võimaluse arutamisel möönnud, et tegevusi ta läbinud ei ole. V. Lubja on kinnitanud sedagi, et see on nii, kuna ta on kogu aeg töötanud majandustöödel (KoTo tl 18). Kohtukolleegium ei aruta selle üle, kas isiku riskikäitumisega tegelemata jätmine põhjusel, et ta teeb majandustöid või ka muidu töötab, on põhjendatud. Pigem on alust selles tõsiselt kahelda. Vaieldamatu on aga, et V. Lubja riskikäitumise maandamisega programmide läbi tegeletud pole – olgu selle põhjus, milline iganes. Kusjuures süüdimõistetu puhul on nii vangla kui ka maakohus olulise uue kuriteo riskitegurina 3
(5)välja toonud tema võimaliku alkoholi tarvitamise. Määruskaebuses kaitsja kohtu neile põhistustele vastu ka ei vaidle.
- Kuivõrd V. Lubja ei ole tegelenud enda riskikäitumisega, jääb edasi arusaamatuks kaitsja seegi kinnitus, et kinnipeetav on õppinud oma emotsioone juhtima ja probleeme vägivalda kasutamata lahendama. Ainuüksi sellest, et V. Lubjal kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole, taolist järeldust teha ei saa. Tõsi, V. Lubjal oleks võimalik uue kuriteo riskide maandamiseks mõeldud tegevusi läbida vabaduses. Ta soovib ennetähtaegselt vabaneda MTÜ Samaaria Misjoni Haapsalu turvakodusse, kus talle tagataks nõustamisteenus. Samuti on süüdimõistetu ise maakohtu istungil
- aprillil 2020 lubanud teha läbi kõikvõimalikud programmid (KoTo tl 18 pöördel). Selles osas olgu aga märgitud esmalt see, et kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aktsepteeritav, kui korduvtapjast lähtuvate riskide vähendamisega hakatakse tegelema alles vabaduses. Seda on kindlasti vaja teha juba kinnipidamisasutuses. Vastasel juhul ei ole süüdimõistetu vabadusse naasmine ühiskonnale turvaline. Lisaks olgu märgitud, et praegusel juhul puudub ringkonnakohtul ka veendumus, et V. Lubja üldse oleks motiveeritud enda riskikäitumisega tegelema. Nähtub ju, et vanglas tal selleks tahtmist ei ole olnud, vaid ta on eelistanud töötamist majandustöödel.
- Tehes eelnevatel asjaoludel ja põhjendustel prognoosi, et V. Lubja retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, tema vabanemisjärgsete elutingimuste hindamine asjas enam määrava kaaluga ei ole. Olgu aga siiski mainitud, et süüdimõistetu puhul on ka siin mõned küsitavused. Jah, tal on koht, kuhu elama minna – MTÜ Samaaria Misjoni Haapsalu turvakodu – ning seal on temale võimalik rakendada ka elektroonilist valvet. Kohtutoimikust ei selgu aga, millise ajani süüdimõistetu seal elada saab. Kinnipeetava kirjaliku iseloomustuse kohaselt ei võimalda turvakodu püsivat elupaika. Kui V. Lubja seal viibimine enam võimalik ei ole, võib tal tekkida elukohaprobleem. Elukoha kiire leidmine oleks vajalik ka seetõttu, et vastasel juhul satuks ta KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõude täitmata jätmise tõttu tagasi kinnipidamisasutusse. Samuti tuleb märkida, et negatiivsena selgub veel ka süüdimõistetul töökoha puudumine. V. Lubja kannab vanglas karistust lisaks mõrvale ka varavastaste kuritegude eest, ehk teda on mõjutanud kuritegelikult käituma soov saada rahalist kasu. Seda arvestades ei saa välistada ka edasiselt tema poolt sissetulekute hankimist ebaseaduslikult. Võimalus pöörduda tööotsijana töötukassasse või taotleda töövõimetuspensioni ei garanteeri V. Lubja kiiret tööle saamist või rahalisi vahendeid määras, millega ta rahule jääb.
- Viimaseks olgu veel märgitud, et ka võimalus allutada V. Lubja elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ei ole võluvahendid, mis kahtlusteta tagaksid tema seaduskuulekuse. Samuti ei taga need meetmed süüdimõistetu isoleeritust. Elades turvakodus ning olles vajaduse ees otsida äraelamiseks endale töö, puutub ta paratamatult kokku teiste inimestega, kellele ta võib ohtikuks osutuda.
- Seega ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 määruse muutmata ning V. Lubja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja Toomas Metsma on ringkonnakohtule esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse osas V. Lubja seisukoha väljaselgitamiseks 20 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Kulutatud aja ja selle jooksul õigusabi osutamise eest soovib ta tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot, s.o kokku 129,60 eurot. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 4
(5)lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (129,60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu V. Lubjalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Mati Kartau 5
(5)