2-17-12910/52

2-17-12910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2018, Jõhvi Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2018.a.

Tsiviilasja number 2-17-12910 Tsiviilasi Aktsiaselts TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHING vastu rahalise kohustuse väljamõistmise nõudes Hagi hind ORICA EESTI OSAÜHING vastuhagi kahju hüvitamise nõudes 65 587,50 eurot Vastuhagi hind 49 334,56 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): Aktsiaselts TREF, RK esindajad 10080052, asukoht: Teguri 55, 51013 Tartu Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv, Advokaadibüroo RS MERCATORIA, asukoht: Tartu mnt 7, 10145 Tallinn, e-post: rober.sarv@mercatoria.ee Kostja (vastuhagis hageja):

ORICA EESTI OSAÜHING, RK 10186632, asukoht: Jaama 10, Jõhvi, 41533 Ida-Viru maakond, e-post: info@oricaestonia.com Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat P Viirsalu, Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: menetlus@tgsbaltic.com RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi.

Mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING hageja aktsiaseltsi TREF kasuks välja 60 655,31 € (kuuskümmend tuhat kuussada viiskümmend viis eurot 31 senti).

1 / 23 2-17-10520 Mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING välja hageja aktsiaseltsi TREF kasuks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,77 € (seitsekümmend üheksa eurot 77 senti).

4.Mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING välja hageja aktsiaseltsi TREF kasuks viivis seaduses sätestatud ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seaduses sätestatud ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni ORICA EESTI OSAÜHING poolt, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

5.Jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata.

6.Menetluskulud 7. Jätta menetluskulud kostja kanda.

8.Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 12 922,50 € (kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend kaks eurot 50 senti) käibemaksuta, sh riigilõiv 1 100 € (tuhat ükssada eurot), dokumentaalsete tõendite hankimise ja asjatundja paikvaatlusel osalemise kulud 1 762,50 € (tuhat seitsesada kuuskümmend kaks eurot 50 senti) ja lepingulise esindaja tasu 10 060 € (kümme tuhat kuuskümmend eurot).

9.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (12 922,50 €) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel s.o. 28.02.2019. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Põhihagi Hageja nõue 1. Aktsiaseltsi TREF (hageja) lepinguline esindaja esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse ORICA EESTI OSAÜHING (kostja) vastu. Hageja nõudis kostjalt:

•Mõista välja kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING aktsiaseltsi TREF kasuks 60 655,31 eurot.

•mõista välja kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING aktsiaseltsi TREF kasuks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,77 eurot.

2 / 23 2-17-10520 • • välja mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING aktsiaseltsi TREF kasuks viivis seaduses sätestatud ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seaduses sätestatud ulatuses päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni ORICA EESTI OSAÜHING poolt, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

Jätta kõik menetluskulud ORICA EESTI OSAÜHING kanda ja mõista need aktsiaseltsi TREF kasuks välja.

Nõude aluseks olevad asjaolud on hageja selgituse kohaselt järgmised: Kostja edastas 09. mail 2016. a hagejale ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Kostja soovis pakkumist järgmise töö teostamisele: Sõidutee ja tehase platside 7100m2 ning kõnniteede 385m2 (fotod lisatud) ülemise kihi freesimine ja uue asfaldikihi AC 12 surf graniit 5cm paigaldamine. Hankekutsele oli lisatud kolm fotot olemasolevast teest ja platside olukorrast. Hageja esitas kostjale sobiva pakkumuse, misjärel soovis kostja tellida hagejalt täiendavalt 5600 m2 asfalteerimise ning täpsustas tööde teostamisega seonduvaid detaile e-posti teel perioodil 18. maist 01. juunini 2016. Pooled sõlmisid tellimuskirja aktsepteerimise teel töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja kasutuses oleva kinnistul aadressiga xxx asfaldi ülemise kulumiskihi freesimine ja seejärel laotamine 5 cm ulatuses vastavalt kostja tellimuskirjale.

Hageja teostas tööd, peale mida 28. juulil 2016 esitas kostja hagejale pretensiooni seoses töö kvaliteediga. Pretensiooni kohaselt esinevad objektil veelombid ning seega ei olevat hageja kostja arvates teinud töid kvaliteetselt. Lisaks heitis kostja hagejale ette järgmisi puuduseid: • Asfaldipind tervikuna lA.etab, on kohati poorne, pragunenud ja samuti on jäetud ühendusvuugid puhastamata; • • killustik tee äärest muru pealt koristamata; markeering on ebakvaliteetselt teostatud; tööde käigus lõhutud rambi kattepaneel asendamata.

Kõik kostja poolt loetletud puudused (vaegtööd) kõrvaldas hageja sügisel 2016. a ning selles osas pooltel vaidlust pole. Samuti ei ole kostja kõrvaldatud puuduste osas teatanud ükskõik missuguste nõuete eksisteerimisest.

26.septembril 2016. a kordas kostja enda pretensiooni vee äravoolu osas e-kirja teel, millest nähtub, et hageja kõrvaldas puudused, millega kostja nõustus, ning pooled vaidlesid tööde täpse mahu üle. Hageja ei olnud nõus kõrvaldama vee äravooluga seotud puuduseid, sest üksnes pealmise asfaldikulumiskihi asendamine (freesimine ja laotamine) ei oleks sisuliselt objekti parameetreid muutnud.

Hageja märgib, et kostja ei ole enda pretensioonides kordagi välja toonud norme, mille vastu oleks hageja tööde teostamisel eksinud. Tööde eest lõplikku tasumist on seni takistanud kostja poolt esitatud pretensioonid, mida hageja peab kokkuvõtvalt arvestades esitatud tellimust ja tööde iseloomu põhjendamatuteks.

2.Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid:

3 / 23 2-17-10520 • • • • • 09.05.2016 hankekutse sõidutee ja tehase platside 7100 m² ning kõnniteede 385 m² ülemise kihi freesimiseks ja uue asfaldikihi AC 12 surf graniit 5 cm paigaldamiseks (I kt tl 12);

18.05.2016 – 01.06.2016 e-kirjavahetus seoses kostja sooviga tellida hagejalt täiendavalt 5600 m² asfalteerimist, tööde teostamisega seonduvate detailide täpsustamine (I kt tl 13-15);

10.06.2016 tellimuskiri, mille esemeks oli kostja kasutuses oleval kinnistul aadressiga xxx asfaldi ülemise kulumiskihi freesimine ja seejärel laotamine 5 cm ulatuses vastavalt hankekutsele (I kt tl 16-18);

28.07.2016 e-kiri koos manustega kostja pretensioonidega hagejale seoses töö kvaliteediga (I kt tl 19-24);

26.09.2016 e-kiri, milles kostja kordab oma pretensiooni vee äravoolu osas (I kt tl 19);

24.07.2016 nõudekiri, milles hageja annab kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning tegi ettepaneku lahendada asi pooltevahelistel läbirääkimistel kompromissiga (I kt tl 25-29 4 / 23 2-17-10520 30.08.2016 teostatud tööde akt nr 97, mille alusel kostja kohustus hagejale tasuma 60 655,31 eurot (I kt tl 30);

•24.07.2017 – 01.08.2017 e-kirjavahetus, milles kostja keeldus läbirääkimistest, akti allkirjastamisest ning jäi enda väidete juurde (I kt tl 31-32);

•31.07.2017 kiri, milles hageja kordas ettepanekut lahendada asi kohtuväliselt (I kt tl 3335);

•01.08.2017 e-kiri, milles kostja keeldus hageja väidete ja ettepanekute aktsepteerimisest (I kt tl 31);

•14.08.2017 asjatundja A. K. arvamus, millega leidsid kinnitust kõik hageja väited selle kohta, et tal ei olnudki kohustust kaldeid rajada, vaid ta pidi üksnes pealmise kulumiskihi ära vahetama (I kt tl 36-39);

•27.06.2017 e-kiri, milles kostja rõhutab, et alla 5 cm ei ole võimalik tema objektil asfalti paigaldada, sest kostja objekti teenindavate masinate teljekoormus ei võimalda väiksemat kihti (kohtule pole e-kirja hagiavalduse lisana esitatud);

•14.11.2017 hageja poolt Lemminkäinen Eesti AS-ile (LEAS) tehtud päring, mis tõendab LEAS-ile esitatud küsimusi ja päringu tegemist, lisaks ka asfaldiplatsi kallete ehitamise metoodika kohta küsimuse esitamist (II kt tl 9-13);

•20.11.2017 LEAS vastus hageja päringule, mis tõendab kokkuvõtvalt seda, et kostja väidetav kahju on ilmselgelt liialdatud, kahju ulatuse suuruse kindlaksmääramiseks tehtud hinnapäring ebatäpne ja manipulatiivne (II kt tl 14-15);

•24.11.2017 A. K. täiendav arvamus, millega hageja tõendab kokkuvõtvalt P. P. arvamuse andmise aluseks olnud metoodikas esinenud põhimõttelised vead (II kt tl 1620);

•Asfaldiliidu standard AL-ST 1-02, millega hageja tõendab tehtud töö kvaliteedi kontrollimise kokkuleppeid (II kt tl 21-109);

•A. K. kutsetunnistus nr 088125, mis tõendab, et hageja asjatundjal on kõrgeim volitatud teedeinseneri kaheksas tase (II kt tl 110);

•P. P. kutsetunnistus nr 084526, mis tõendab, et kostja asjatundjal on diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 (II kt tl 111);

•Diplomeeritud 7. taseme ehitusinseneri kutse kokkuvõte, mis tõendab, et P. P.l on diplomeeritud ehitusinsenerina õigus spetsialiseeruda üksnes hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika valdkondades, mis järelikult välistab P. P. kutse tema tegutsemise teedeehituse valdkonnas (II kt tl 112-113);

•16.02.2018 hageja poolt Narva-Jõesuu linnavalitsusele esitatud teabenõue, mis tõendab KOV-ile esitatud päringut (II kt tl 155-156);

•02.03.2018 Narva-Jõesuu linnavalitsuse vastus, millele lisatud plaanidest nähtuvad konkreetsed maapinnaaluste trasside kulgemise kohad (II kt tl 157-162);

•05.03.2018 hageja poolt volitatud teedeinsenerile A. K.le esitatud päring (II kt tl 163164);

•06.03.2018 A. K. arvamus, millega hageja soovib tõendada seda, et ebaloomuliku vee äravoolu soone tekkimise aluseks on asfaldialuse pinnaga seotud asjaolud, mitte ebakvaliteetne asfalteerimine (II kt tl 165-168);

•11.05.2018 päring SA Kutsekoda poole (III kt tl 44-45);

5 / 23 2-17-10520 • • • • • • • 18.05.2018 SA Kutsekoda vastus, millest nähtub, et P. P.l puudub pädevus teedeehituse valdkonnas ekspertiiside ja auditite koostamiseks (III kt tl 46-48); 23.05.2018 A. K. arvamus paikvaatluse järgselt, millega on tõendatud, et hageja ei vastuta väidetava ebapiisava vee äravoolu eest, kuivõrd tema töös ei esine puuduseid (III kt tl 49-53);

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 2, millest nähtub, et platsidel ei esine lubamatuid ebatäpsuseid 3meetrise lati all (lubatud kuni 10 mm ehk 1 cm pikisuunas ja 6 mm põiksuunas) (III tk tl 54);

Pildid, millest nähtub, et hoone lähedal olev u 50 cm laiune riba, mis on tihendatud vibroplaadiga, ei vähenda tööde kvaliteeti, kuna antud alal puudub igasugune koormus (majast välja ulatuv seade takistab seal nagunii sõidukite liikumist) (III tk tl 55-56);

23.05.2018 W. OÜ e-kiri, mille kohaselt ei ole võimalik W.i freesidega betooni freesida.

Seega ei saanud hageja lisaks asfaldile ka betooni freesida (III kt tl 57);

30.05.2018 A. K. arvamus, millega hageja soovib tõendada, et asfaltplatsi üldised kalded ei ole piisavad vee äravoolu kiiruse tagamiseks, samuti täpsustatakse asfaltplati defektide sisu ja ulatust (III kt tl 88-90);

15.06.2018 W. OÜ seletus, mille kohaselt lükatakse ümber kostja väide, et hageja freesis olemasolevas platsi kalded „valeks“ (III kt tl 119-120);

28.08.2018 A. K. asjatundja arvamus, mis lükkab ümber kostja väite, justkui oleks hageja rikkunud töövõtulepingut (III kt tl 194-198);

24.07.2018 R. OÜ ehitustööde objektipäevikud, mis tõendavad veelgi R. OÜ poolt tehtud töid hageja objektil ning hageja töös esinenud puuduseid (IV kt tl 7-12) Samuti on kohus 12.09.2018 toimunud istungil ära kuulanud hageja tunnistajad E. A. (A.) ja J. K. (K.), kes olid hageja töötajateks kostjale kuuluval objektil ning teostasid lepingulisi töid, samuti suhtlesid tööde teostamise ajal vahetult kostja töötajaga (kostja tunnistaja A. S.), kes tunnistajate selgituste kohaselt oli kostja kontaktisikuks ehitustööde ajal.

3.Kostja oma 02.10.2017 vastuses hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja nõustub hagi aluseks olevate tellimuste asjaoludega, lisades kohtu jaoks hankekutsele lisatud 3 fotot, mida hageja vajalikuks ei pidanud. Hageja teostas hankekutses nimetatud ja tellimuskirjades kirjeldatud tööd. Kostja hageja poolt teostatud töid ei aktsepteerinud. Kostja leidis, et hageja poolt tehtud tööd ei vasta poolte kokkuleppele ega töö suhtes kehtivatele normatiivsetele nõuetele. Kostja tõi välja, et hageja tööde järgselt tekivad tehase platsidele kõikjal sadeveeloigud. Asfaldi pind lA.etab ja on poorne, pragunenud ning ühendusvuugid on puhastamata, markeering on teostatud ebakvaliteetselt. Kokkuvõtlikult asus kostja seisukohale, et olukord on hageja poolt teostatud tööde järel palju halvem, kui enne vana asfaldikihi asendamist uuega hageja poolt. Oma väidete tõenduseks esitas kostja hagejale fotod objektist. Lisaks tegi kostja hagejale etteheiteid seoses hageja hilinemisega, ebaõige akteerimise mahuga ja töösse suhtumisega. Kostja tegi hagejale ettepaneku kirjeldatud puudused likvideerida ning viitas, et kui hageja ei ole nõus puuduseid ise likvideerima, tellib kostja tööd hageja kulul teiselt töövõtjalt. Kostja 28.07.2016 e-kirja saamise järgselt asus hageja kostja poolt viidatud puuduseid kõrvaldama. Kostja selgitab, et muuhulgas püüdis hageja tekitada äravoolu kaevude juures kaldeid, et kõrvalda veelompide tekkimise probleemi. Kahjuks ebaõnnestunult. Hageja parandustööde järgselt oli kostja sunnitud 6 / 23 2-17-10520 hagejale 26.09.2016 e-kirjaga uue pretensiooni saatma. Selles tõi kostja välja, et hageja ei ole suutnud kõrvaldada lompide (ja talvel jää) tekkimist kostja tehase platsidel. Seega ei olnud hageja suutnud kostja 28.07.2016 pretensioonkirjas toodud platside puuduseid (ennekõike veelompide probleem) kõrvaldada. Kostja väitel hageja käis ja vaatas puudused üle ning lubas need kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Pooled vahetasid korduvalt e-kirju tööde aktsepteerimise, töös esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise üle. Oma 25.07.2017 nõudekirjas tõi kostja välja, et: • • • • • ta ei aktsepteeri hageja poolt tehase platsidel ebakvaliteetselt teostatud töö akti; hageja esindaja on lubanud ebakvaliteetselt tehtud töö parandada, kuid pole seda teinud; hageja esindaja on lubanud ebakvaliteetselt tehtud töö parandada veel ka 04.07.2017 objektil toimunud poolte kohtumisel, kuid pole seda teinud. hageja freesis kostja tehase platsidel maha rohkem asfalti, kui oli ette nähtud (s.o rohkem kui 5 cm), mistõttu kadusid ka vee äravooluks vajalikud kalded;

asfalt on paigaldatud ebakvaliteetselt; asfaldi liitekohtadesse on tekkinud praod; hageja ebakvaliteetse töö tulemusena tekkinud jää tõrjumiseks on kostja teinud kulutusi summas 8 684,80 EUR (summa koos KM), mida kostja käsitleb oma kahjuna; kostja andis hagejale veelkord täiendava tähtaja kuni 01.09.2017 hageja töös esinevate puuduste likvideerimiseks; kostja tegi hagejale leppetrahvi hoiatuse vastavalt tellimuskirjas sätestatud leppetrahvile 0,5% tellimuse summast päevas (s.o 326,23 EUR päevas), kuid mitte rohkem kui 15% tellimuse summast (s.o 9 786,99 EUR).

Hageja reageeris kostja 25.07.2017 e-kirjale omapoolse 31.07.2017 nõudekirjaga, millele kostja vastas omakorda 01.08.2017 e-kirjaga. Kuna hageja eitas jätkuvalt varasemaid lubadusi ning keeldus oma töös esinevaid puuduseid kõrvaldamast, selgitas kostja viidatud 01.08.2017 ekirjas veelkord objektiivset olukorda ning kinnitas, et kostja ei saa aktsepteerida puudustega töid. Kostja toonitas veelkord oma 25.07.2017 kirjas hagejale antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (s.o 01.09.2017) ja viitas, et juhul, kui hageja puuduseid ei kõrvalda, siis tellib kostja tööd mõnelt teiselt ettevõttelt ning nõuab sellega seotud kulud ja kahjud ning leppetrahvi hagejalt sisse.

4.Kostja poolt esitatud tõendid: • • • 09.05.2016 hankekutse lisaks olnud 3 fotot, mis tõendavad objekti seisundit enne hageja poolt asfalteerimistööde tegemist. Nimetatud fotodel on näha kalded äravoolukaevude suunas (I kt tl 74-76);

13.06.2016 poolte allkirjadega tellimuskiri, mis sätestasid tööde detailse kirjelduse, tööde nõuetekohase teostamise hindamise normatiivsed alused, tööde teostamise tähtaja, maksetingimused, garantii ning ka leppetrahvi tööde tähtaja ületamise eest (I kt tl 185188);

28.07.2016 e-kiri koos 18 fotoga, milles kostjal oli hageja tööle hulgaliselt etteheiteid, mh ei vasta hageja poolt tehtud tööd poolte kokkuleppele ega töö suhtes kehtivatele normatiivsetele nõuetele (I kt tl 77-95);

7 / 23 2-17-10520 • • • • • 26.09.2016 e-kiri koos 6 fotoga, milles kostja saatis hagejale uue pretensiooni ning tõi välja, et hageja ei ole suutnud kõrvaldada lompide (ja talvel jää) tekkimist kostja tehase platsidel (I kt tl 96-103);

27.09.2016 – 30.06.2017 e-kirjavahetus, millest nähtub, et hageja esindaja H. P. käis 29.09.2016 objektil kostjaga kohtumas ning saatis kostjale 06.10.2016 e-kirja, kus teatas, et hageja on valmis likvideerima asfaltkatte võimalikud puudused hiljemalt 15.06.2017 (I kt tl 104-107);

26.10.2016 hageja arve nr 16107 summas 81 707,12 eurot, mille kostja on tasunud kostja kasutuses oleva sõidutee asfaltkatte asendamise eest (I kt tl 108);

R AS 14.11.2016 arve nr 631928; R AS 12.12.2016 arve nr 632071; R AS 09.01.2017 arve nr 730013; R AS 14.02.2017 arve nr 730136, millest nähtub, et kostja pidi tegema kulutusi graniitkillustikule kokku summas 7 237, 32 eurot, et katta hageja ebakvaliteetse töö tulemusena tekkinud lompidel jää graniitkillustikuga ja vähendada seeläbi jääst tingitud riske lõhkeA.e transpordil kostja enda tehase territooriumil (I kt tl 109-112);

14.09.2017 Teede Tehnokeskus AS katseprotokoll nr 5098/17, millest nähtub, et hageja poolt kostja tehase platsidel teostatud tööde raames paigaldatud asfaldi kihi paksus on 8 / 23 2-17-10520 • • • • • • • • • • • • 3,6 kuni 8 cm. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi asfaldikihi paksus olema 5 cm (I kt tl 113-117);

20.09.2017 Teede Tehnokeskus AS katseprotokoll nr 5302/17, mille kohaselt on ülemise asfaldikihi paksus 5 cm asemel kohati isegi 3,6 cm või lausa 8 cm ning ka asfaltkatte poorsus erineb tellimuskirjaga kokku lepitud normist (AL ST 1-02 2007) kuni kaks korda (7% vs 2 – 4,5%) (I kt tl 118-120);

28.09.2017 P Parki asjatundja arvamus lõhkeA.etehase asfaltbetoonkattega teede ja platside kulumiskihi kohta koos lisadega, millega on ümber lükatud hageja ebaõige väide nagu oleks tema poolt kostja tehase platsidel tehtud töö nõuetekohaselt ning nagu ei esineks hageja poolt tehtud töös puuduseid (I kt tl 121-157);

01.09.2017 e-kiri koos 3 fotoga kostjalt Lemminkäinen Eesti AS-ile ettepanekuga teha hinnapakkumine ettepanekus kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks ja Lemminkäinen Eesti AS 04.09.2017 hinnapakkumine summas 59 828,30 eurot + KM, millega on tõendatud hageja poolt puudustega tehtud töö parandamise maksumus (I kt tl 180-184);

04.01.2018 P P. täiendav asjatundja arvamus, millega kostja lükkab täiendavalt ümber hageja väited ning hageja asjatundja A. K. täiendavas arvamuses esitatud väited (II kt tl 134-142);

12.03.2018 P. P. täiendav asjatundja arvamus, millest nähtub, et hageja on vee äravoolukaevude kõrgust muutnud (s.o tõstnud neid kõrgemaks), mis on üheks vee äravoolu probleemi põhjuseks (II kt tl 175-181);

R AS 31.10.2017 arve nr 731958; R AS 28.12.2017 arve nr 732252; R AS 08.01.2018 arve nr 830011; R AS 14.02.2018 arve nr 830122, R AS 27.02.2018 arve nr 830195, millest nähtuvalt on kostja kulutanud hageja praaktöö tõttu killustikule kokku 14 166,65 eurot (III kt tl 10-14);

Pilt, millel on näha poorne adfaldiplats kostja tehase territooriumil, millest nähtub hageja töö puudulik kvaliteet (III kt tl 15);

23.05.2018 riiklikult tunnistatud ehituseksperdi P. P. arvamus, milles on jõutud järeldusele, et pooltevahelise lepingu moodustavates tellimuskirjades kokkulepitud info on Mustanina kostja platside asfalditööde kvaliteetseks teostamiseks piisav (III kt tl 1636);

04.07.2016 ehitusobjekti päevik nr 3, mille kohaselt hageja W. OÜ seletuse freesi W210i platsil ei kasutanud, vaid kasutas vanemat maanteefreesi W2100 (III kt tl 131);

W. W1000 tehniline spetsifikatsioon koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et W.

W1000 freesil puudus mistahes automaatika, mis jälgiks freesitava pinna kaldeid (III kt tl 132-140);

27.06.2018 W. OÜ kinnitus, millest nähtub, et hageja poolt kostja platsidele toodud frees W. W1000 oli 2016. aasta suveks, mil hageja kostja platsidele freesimistöid teostas, enam kui 20 aastat vana (III kt tl 141);

W. W2100 tehniline spetsifikatsioon koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et hageja poolt kasutatud freesil W. W2100 puudub standardvarustuses freesi automaatne nivelleerimise süsteem ja kaldejuhtimise andur (III kt tl 142-150);

Väljavõte W.i külmafreeside manuaalist koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et väikestel platsidel tuleb kasutada kompaktseid ja väikese trumliga freese (III kt tl 151-153);

9 / 23 2-17-10520 • • • • • Kostja platside vee äravoolukaevude ja pragude skeem, millel on vee äravoolukaevud tähistatud punaste ristidega ja praod kollaste triipudega ja millest nähtub, et äravoolukaevusid on platsidel kokku 11 ning pragusid on 3 (III kt tl 154);

02.08.2018 R. OÜ arve nr 2092 summas 85 676,40 eurot, millest nähtub R. pakkumine hageja praaktöö parandamiseks (III kt tl 163);

02.08.2018 R. OÜ akt nr 11, millest nähtub, et R. on asendanud kostja platside asfaltkatte 5 700 m² ulatuses (III kt tl 164);

03.08.2018 maksekorraldus nr 72324 R.i arve tasumise kohta (III kt tl 165-166);

Samuti on kohus 12.09.2018 toimunud istungil ära kuulanud kostja tunnistaja A. S., kes töötas kostja juures ja suhtles oma tööülesannete tõttu tööde teostamise ajal hageja töötajatega (sh hageja tunnistajatega).

5.Viru Maakohus korraldas 10.05.2018 kostja kinnisel asfalteeritud platsil paikvaatluse, mille läbiviimise kaardistamiseks kasutas kohus Teede Tehnokeskuse AS 14.09.2017 katseprotokoll nr 5098/17 juures olevat fotot (asukohaga I kd tlk 170). Paikvaatluse läbiviimisel kasutas kostja poolt kaasatud ekspert, volitatud teedeinsener A. K. mõõtevahendina 3-meetrist kaldemõõdikut KM-3 koos mõõtekiiludega, et tuvastada platsil vee äravooluks vajalike kallete olemasolu või puudumist. Paikvaatluse ajal oli õues soe (www.ilmateenistus.ee vaatlusandmetel oli Narva-Jõhvi piirkonna temperatuur 17-18℃) ning päikseline, vaadeldav asfaltkate oli täiesti kuiv. Kostjale kuuluva tehnikaga kasteti veega järjest vastavalt paikvaatluse liikumisele objektil kõik kostja poolt välja toodud probleemsed alad, et objektilt oleks võimalik näha poriloike ning vee äravoolu suunda ning kiirust.

Paikvaatluse käigus ilmnes kohtule, et tegemist on kinnise territooriumiga, kuhu pääseb üksnes kostja loa saanud isikute ring ning territooriumile pääsemiseks tuleb läbida kostja poolt teostatav turvakontroll, kanda turvavarustust ja kaitseprille. Vaidlusalusele platsile ja kõnniteedele on visuaalsel vaatlusel ühtlaselt paigaldatud sile asfaltkate. Silmaga nähtavaid auke, konarusi või ebatasasusi ei ole. Kostja esindaja näitab plaanil hoone nr 1 kõrval olevat kuiva asfaltkatet, millel kostja sõnul on asfalt on liiga poorne ja hakkab ilmastikumõjul lagunema. Kohtu korraldusel mõõdab ekspert A. K. vahemaad hoone seinast algava probleemse poorse asfaldiala laiust tollipulgaga. Ala on ühtlaselt piki seina kulgevalt 50 cm laiune.

Asfaltkattel on silmaga nähtav piirjoon struktuurse ja sileda asfaldi vahel. Hageja poolt kaasatud ekspert (tööde insener) mõõdab kaldemõõdikuga KM-3 selle ala kallet. Kalle on 0,1%. (ekspert märgib, et kalle peaks olema vähemalt 0,5%.) Kostja esindaja teeb etteheite, et asfaltkate ei ole piisavalt tihendatud, kivid tulevad lahti. Proovib käega kive lahti lükata, ei õnnestu. Sellel alal kostja sõnul vee äravoolu kiirusel probleeme ei esine.

Hageja esindaja selgitab, et tegemist on alaga, kus ei ole võimalik teerulliga töid teha, kuna see asub hoonele liiga lähedal. Hoone välisseinal on konstruktsioon, mis takistab tehnika kasutamist konkreetse seina ääres. Kasutatud on vibroplaati tasandamisel. Hageja on avaldanud valmisolekut, et võiks seda parandada, et oleks esteetilisema välimusega asfalt. Kostja ei ole hagejal võimaldanud seda probleemi kõrvaldada. Kohus märgib, et hageja puuduste kõrvaldamise võimaluste olemasolu küsimuses tuleb muuhulgas arvesse võtta asjaolu, et hagejal puudus vabapääs kostja territooriumile ning hageja pääs territooriumil sõltus otseselt kostja loast. Hageja töötajad iseseisvalt kostja territooriumile ei pääse, selleks on vaja kostja igakordset luba.

10 / 23 2-17-10520 Kohus märgib, et tegemist on platsi üldist pindala (5600 m2) arvesse võttes lühikese (mitte enam kui 5-6 meetri pikkuse) ja kitsa (50 cm laiuse) asfaldiribaga hoone seina ääres.

Kostja töötajad kastsid asfaltplatsi, et vee äravool või selle puudumine ja veelombid oleksid nähtavad. Paikvaatlusel osalenud hageja, ekspert, volitatud teedeinsener A. K. mõõtis platsi erinevates paikades, kus ilmnesid probleemid vee äravooluga, et tuvastada platsil olemasolevaid kaldeid, mis tagaksid vee äravoolu. Kohus, olles vaadelnud tervet asfalteeritud platsi ja ära kuulanud eksperdi selgitused ning tutvunud mõõtmistulemuste ja kostja esindaja kohapeal antud selgitustega, on tuvastanud järgmist:

Visuaalsel vaatlusel on tegemist tasase ja sileda asfalteeritud platsiga, millel selgelt nähtavaid konarusi ega ebatasasusi enne veega kastmist ei esine. Kostja poolt veokist veega kastetud platsil täheldab kohus, et vee liikumine kaevude suunas on siiski üldiselt olemas, vesi valgub kogumiskaevude ümbrusse ja hageja poolt tööde teostamise käigus tehtud rennidesse. Eksperdi teostatud kaldemõõtmistest nähtuvalt on platsi kalded vee äravooluks ilmselgelt ebapiisavad.

Samas märgib kohus, et tunni aja möödumisel platsi kastmisest on näha, et enamus platsist on kuiv, kuid renni põhja ja kaevude ümber on jäänud vähese sügavusega jääkveelombid, mille sügavus mõõtmisel jääb üldiselt alla 10 mm (välja arvatud hageja poolt ehitatud renni põhjas).

Kohus tuvastas, et visuaalsel vaatlusel oli vee äravool kogumiskaevude ümbruses ja rennides aeglane. Kohus tuvastas, et asfaltkattesse on üritatud luua täiendavaid tingimusi vee äravooluks

–sadeveerennide kujundamine. Seda asjaolu kinnitab ka kostja poolt hagiavaldusele vastuses toodud selgitus – kostja püüdis hageja poolt välja toodud puuduste kõrvaldamise käigus kaldeid luua, kuid see ei õnnestunud.

Kohus vaatles kõigi puurkehade võtmise kohti, ning ühestki kohast ei ole puurkehi võetud mitmest roopajäljest. Kohus möönab, et on ilmne, et kõik Teede Tehnokeskuse puurkehad on võetud probleemsetest kohtadest, kuhu ilmselgelt on hageja üritanud puuduste kõrvaldamise raames luua kaldeid 5 cm paksuse paigaldatud asfaldikihi piires.

Kohus tuvastas paikvaatluse käigus tervikuna, et kostja välja toodud peamised probleemid, miks kostja keeldub hageja teostatud tööde vastuvõtmisest, kujutavad endast lisaks varemmA.itud hoone nr 1 seinaäärele ka sadeveekaevude ümbruses paiknevatesse äravoolualadesse (raadiusega mitte enam kui 1-2 meetrit) tekkivaid veelompe, mis talvel jäätuvad ja ühte pöörmekohta, kus kalde suund peaks muutuma vastupidiseks. 5600m2 platsi kohta on probleemseid alasid, mis hageja pretensioone põhjustavad arvutuslikult ca 40 m2, mis moodustab 0,7% platsi katvast asfaldikattest. Ülejäänud asfaltkatte osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Samas on kostja puuduste kõrvaldamise korras nõudnud kogu 5600 m2 asfaldi eemaldamist ning uut paigaldust koos kallete ehitamise ja alusmõõdistuste tegemisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Poolte vahel on õigussuhe, mille kohus kvalifitseerib töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva vaidlusega. Pooled vaidlevad 11 / 23 2-17-10520 selle üle, kas tehtud töö vastab lepingutingimustele, kas kostja on töö vastu võtnud või saab teda lugeda töö vastu võtnuks ning kas kostja on kohustatud maksma hagejale lepingus ette nähtud tasu ning millises ulatuses tuleb tasu maksta. Töövõtulepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning VÕS § 7 lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Samuti tuleb eelistada tõlgendust mille kohaselt leping jääb kehtima võimalikult suures ulatuses. Tulenevalt VÕS § 641 lg 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 loetleb mitteammendavad kriteeriumid, millal töö loetakse mittevastavaks lepingutingimustele: tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

Tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tulenevalt VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on tellija poolt vastu võetud või töö saab vastuvõetuks lugeda. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et sõlmitud leping oleks kehtetu, ning kostja vastuväited põhinevad argumendil, et töö ei vasta lepingus kokku lepitud kvaliteedile, selles esinevad olulised puudused ning selle tõttu on kostjal õigus omapoolsest tasu maksmise kohustusest keelduda. Kostja on läbivalt selgitanud, et kui hageja valdkonna professionaalina enne töid (tellimust saades) või tööde käigus tuvastas või pidi mõistlikult tuvastama, et lepingu tingimustele vastava töö tegemine ei ole objektiivselt mingil põhjusel võimalik, või et lepingus sätestatud nõuete saavutamiseks tuleb muuta kostja poolt ette antud nõudeid, siis oleks hageja pidanud sellest kostjat teavitama. Hageja leiab, et kostja ise on tellimistingimusi määratledes jätnud tellimata vajalikud lisatööd (platsi mõõdistamine ja puudu olevate aluspinna kallete ehitamine), millele hageja on kostja tähelepanu korduvalt ja nõuetekohaselt juhtinud. Hageja leiab, et hageja on täitnud teavitamiskohustuse ning töös ei esine olulisi puudusi, mis välistaksid töö vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustuse.

7.Kohus selgitab, et kohus ei analüüsi nende asjaolude kohta esitatud tõendeid, mille suhtes pooled on kohtule avaldanud, et nendes asjaoludes vaidlus puudub. Omaksvõtt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega (Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-173-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS 12 / 23 2-17-10520 § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12).

8.Kohus selgitab, et kuivõrd kohus on juba menetluse vältel võtnud seisukoha P P. kutsetunnistuse puudumise kohta, millele kostja on esitanud vastuväiteid, on kohus jätkuvalt seisukohal, et puudub alus P P. antud vaidluses teedeehituse alase eriteadmistega eksperdiks pidada. Seetõttu jätab kohus P P. poolt esitatud ekspertarvamused, hinnangud ja analüüsid tõendite hulgast kõrvale. Kohus märgib, et kohtu arvates ei oma tähtsust kostja ja P P. enda poolt esitatud vastuväited, mille kohaselt kostja objekt on eraomandis olev kinnine väljak, mille suhtes arvamuse andmiseks on P P.l pädevus olemas. Pooled on asfalteerimise tellimuslehel kohtu hinnangul üheselt ja selgelt viidanud avalikele, teedeehituses kasutatavatele normidele ja standarditele, mille hindamiseks kohtu hinnangul on pädev tunnustatud ekspert teedeehituse alal. P P.l selline pädevus arvamusi esitades puudus. Seega käsitleb kohus eksperdi arvamustena üksnes A. K. arvamusi ja seisukohti, kuna antud eksperdil on vaidlusaluses teedeehituse valdkonnas ekspertiiside teostamise pädevus olemas.

9.Kohus on seisukohal et käesoleva vaidluse lahendamisel omavad peamist tähtsust järgmised asjaolud:

•millise konkreetse sisuga töö kostja hagejalt tellis;

•kas ja millised puudused töös esinesid;

•kas tegemist on oluliste puudustega, mille puhul tellijal tekib õigus puuduste kõrvaldamiseks töövõtja kulul;

•kas hageja täitis teavitamiskohustust;

10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle:

•tellimuslehe nr 201606101 tulenevalt kostja tellis hagejalt 10.06.2016 ORICA EESTI OSAÜHINGU tehase sõidutee ja platside asfaltkatte remondi: asfaltbetoonkatte freesimine h=5cm, asfaltbetoonist AC 12 surf (graniit) katte paigaldamine h=5cm. Töö hinnaks leppisid pooled kokku 65 246,60 eurot. Tarneajaks määrati 28.06.2016 – 06.07.2016. Täiendavate tingimustena oli tellimiselehel kirjas: Tööd loetakse tehtuks vastavuses tellimusele siis, kui Tööd vastavad heast ehitustavast tulenevatele nõuetele, samuti Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele (eriti Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999, 153, 2156), Teehoiutööde tehnoloogianõuded (RTL 2004, 65, 1088), normidele (eriti Asfaldinorm AL ST 1-02 2007.a ja selle lisad), standarditele ja juhendmaterjalidele sh EVS;

•pooled ei sõlminud töö tegemiseks eraldi täiendavat kirjalikku lepingut. Lepinguna käsitleb kohus kohtule esitatud tellimuslehte, mille kostja esindajad U. R. ja N. B. on allkirjastanud 13.06.2016;

•poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tööde loetelu ja tingimused olid kirjas tellimislehel. Kuna tegemist on asfaldiplatsiga kostjale kuuluvate ja igapäevaselt toimivate tootmishoonete ümber, on kostja töö tulemuse alates asfaldi paigaldamise päevast faktiliselt igapäevasesse kasutusele võtnud;

13 / 23 2-17-10520 • • kohus tuvastas, et pooled on ühiselt nõus asjaoluga, et vee äravalgumist vaidlusaluselt asfaldiplatsilt sellel samal platsil paiknevatesse sadeveekaevudesse takistab platsil vajalike kallete puudumine; pooled ei vaidle selle üle, et kostjal puudusid asfaltplatside osas mõõdistatud plaanid, skeemid või mistahes muu materjal, millelt oleks tuvastatavad platsi teeehituslikult olulised andmed: kallete olemasolu, kõrgus ja kallete suund enne hageja poolset tööde alustamist.

11.Pooled vaidlevad esmajärjekorras selle üle, kas kalded on platsil puudunud algusest peale, või on kalded kadunud hageja poolt läbi viidud asfaltplatsi freesimise käigus, mistõttu tegemist on oluliste puudustega tööga.

Kuigi kostja on korduvalt esitanud fotosid asfaldiplatsist enne tööde teostamist ja peale seda, on kohus seisukohal, et fotode ega tunnistaja A. S.i ütlustega ei ole kohtul võimalik käesolevas vaidluses tagantjärgi tuvastada, milline oli kostjale kuuluva asfaldiplatsi tegelik olukord enne hageja poolset tööde teostamist. Selleks oleks vajalik olnud vastav mõõdistamistoiming, mida teedeehituse protsessi käigus teostatakse. Kostja ei ole hagejalt antud tööd tellinud, ning ei ole teinud ka peale seda kui hageja kallete puudumise probleemi ilmnemisel kostja esindajat viivitamatult sellest asjaolust teatas (kohus analüüsib tunnistajate sellekohaseid ütlusi pikemalt allpool).

12.Hageja on kohtule esitanud põhjalikud tõendid hageja poolt kasutatud tee-ehitustehnika (erinevad asfaldifreesid) tööpõhimõtetest, tehnilistest joonistest ning kuulanud tunnistajatena ära hageja töötajad, kes vaidlusalusel platsil töötasid. Kohus on seisukohal, et kõik hageja tunnistajad, kes objektil viibisid, said tööde teostamisel teadlikuks vee äravooluks vajalike kallete puudumisest objektil juba enne asfaldi freesimist, sest freesiti vee võimalikku voolusuunda arvesse võttes ning asfaldifrees näitab freesimistööde käigus freesitavas pinnas eelnevalt olemas olevate kallete olemasolu või nende puudumist juba enne freesimise alustamist. Kohus loeb hageja ja kostja tunnistajate ütlustega tõendatuks ka asjaolu, et tööde teostamise käigus informeeris tunnistaja J. K. viivitamatult tööde juures viibivat kostja esindajat, kelleks ta pidas kostja tunnistaja A. S.it, korduvalt asjaolust, et platsil puuduvad vee äravoolu jaoks vajalikud aluspinna kalded.

Hageja taotletud ekspert A. K. selgitab oma 23.05.2018 ekspertarvamuses järgmist Asfaldinormide nõue, et loikusid ei tohi jääda, kehtib vaid sel juhul, kui üldine kalle on eeltoodud 0,5% võimalik. Üldise väiksema kalde puhul on loigu teke igal juhul võimalik.

Üldine väiksem kalle viitab vastuolule projekteerimisnormidega, mida ei ole võimalik lahendada asfalteerimisprotsessis. Suure tõenäosusega on terviklik kalle betoonkaldpinnalt jätkuva asfaltkatte osas väiksem kui normidega lubatud miinimum. Kalde suurendamine eeldab tõenäoliselt sademeveesüsteemi kaevude rekonstrueerimist, et oleks võimalik kaevu lasta allapoole praegusest reguleerimispiirist. Torustikes probleeme ei ole. Seega, lahenduse võimalikkus asfalteerija vaatevinklist selgub geodeetilise kontrollmõõtmisega. Tööde teostaja on püüdnud formeerida vee äravoolu tagamiseks renni, kuid platside kalle ei ole olnud piisav.

3-meetrise latiga mõõtes võib väita, et tegelik üldine kalle on ca 0,2% ehk poole väiksem kui loiguvabaks katteks vajalik. Sisult eksperdi seisukohaga identse selgituse esitasid ka objektil töid teostanud hageja tunnistajad J. K. ja E. A., kes selgitasid mõlemad, et kallete puudumisel 14 / 23 2-17-10520 ei ole 5 cm paksuse asfaldikihi paigaldamisel võimalik tekitada kaldeid, mis tagaksid vee äravoolu. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et infot vahendati koheselt nendega pidevalt vahetult suhelnud ja kostjapoolseks objektijuhiks või kontaktisikuks peetud A. Sile.

Ebapiisavate kallete kohta info esitamist tunnistajate poolt kinnitab ka A. S. Kohus on analüüsinud kõiki kostja esialgsest vastusest hagile ja sellele lisatud ekirjades ning, nõudekirjadest esitatud pretensioone, ning sellest ilmneb üheselt, et kostja oli teadlik asjaolust, et ehitataval objektil puuduvad vajalikud aluspinna kalded. Hageja on kostjat teavitanud asjaolust, et 5 cm asfaldikihi paigaldamisega ei ole võimalik sellist puudust kõrvaldada, vaid see nõuab eraldi tasustatavaid lisatöid. Samas selliste tööde tellimisest on kostja järjekindlalt keeldunud, viidates kallete puudumisele kui puudujäägile kostja teostatud töös. Kohus loeb kostja korduvatest nõuetest tööst puudused kõrvaldada ja VÕS § 639 lg 1 tuginedes tõendatuks, et pooled käsitlesid lepingus toodud lepingutasu siduva tööde eE.vena, ning kostja ei tellinud hagejalt lisatöid ega pakkunud tasu suurendamist lisatööde vajaduse ilmnemisel.

13.Kohus käsitleb töö teostamisel kasutatavate standardite sisu: Asfaldinorm AL ST 1-02 2007.a (toimik 2. kd lk 23-109). Kohus on peale tõendi sisu analüüsimist jõudunud järeldusele, et esitatud standard käsitleb tee ehitustöid tervikuna. Sealjuures on ehituses eraldi protsessideks tööjooniste koostamine ja kallete rajamine. Kohus nõustub peale asfaldinormiga tutvumist hageja argumendiga, et üksnes kostja tellitud asfaltkatte freesimisel ja uuel paigaldamisel kaldeid muuta ei saa. Kohus viitab siinkohal ka ekspert A.

K. arvamuse punktile 13, milles ekspert on selgitanud: Vee äravoolu lahendamiseks on vaja koostada vertikaalplaneering, mis tugineb geodeetilistel mõõtmistel. Kui selgub, et konkreetsete kaevude kõrgused ei ole piisavad, tuleb kaevud avada ja pealisehitus süvistada. See ei puuduta torutöid. Vertikaalplaneeringuga tuleb lahendada kogu ala veeäravool.

Kohus toob siinkohal välja ka vastuolu kostja varasemate ja hilisemate vastuväidete vahel.

Nimelt on kostja algselt esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja lisaks 5 cm asfaltbetooni kihile täiendavalt maha freesinud ka asfaldi all paiknevast betoonist väidetavalt eelnevalt olemas olnud kalded. Hiljem (peale hageja täiendavaid tõendeid asfaldifreesi tööpõhimõtete selgitus) on kostja vastuväidet muutnud ning märgib, et hageja freesis maha mitte betoonist, vaid asfaldist varem ehitatud kalded. Samas ei ole kostja tõendanud üldse mingite kallete varasema olemasolu fakti vaidlusalusel objektil.

14.Samuti loeb kohus tunnistaja J. K.e poolt 12.09.2018. kohtuistungil antud freesimistoimingute läbiviimise ja freesi tööpõhimõtete kohta antud selgituste, tunnistaja E.

A.i poolt 12.09.2018 kohtuistungil antud selgituste kohta asfaldi paigaldamise tehnoloogia ja ilmnenud kaldeprobleemide kohta ja teabe vahetamisel objektil pidevalt kohal viibinud ja kostja esindajana käitunud A. S.i, samuti asfaldifreesi Wirtgren W 2100 tehnilise dokumentatsiooni ja tööpõhimõtete kirjelduse ning kostja esitatud 23.05.2018 W. Eesti OÜ e-kirja sisuga tõendatuks, et kuna W.i freesidega ei ole võimalik freesida betooni, siis ei saanud hageja lisaks asfaldile ka betooni freesida (III kt tl 57).

15.Seega leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud kostja vastuväide, nagu oleks kostja asfaldi freesimisel 5 cm paksuses kihis freesinud ühtlasi maha ka platsil väidetavalt varem olemas olnud kalded ning tegemist oleks olnud kostja poolse olulise ehitusvea või hageja teavitamata jätmisega. Kohus märgib ära ka selle, et kohus ei arvesta kostja tunnistaja ja 15 / 23 2-17-10520 seadusliku esindaja selgitusi, mille kohaselt tunnistaja A. S.i ülesandeks oli üksnes hageja töötajate pääsu tagamine objektile. Kohus möönab, et A.S. võis ametinimetuselt olla kostja turvaülem, kuid hageja töötajate selgitustega on üheselt arusaadav, et töötajad pidasid tellija esindajaks kohapeal just tunnistaja A.S.it, kes tutvustas hageja töötajatele töökohta ja kooskõlastas kostja kontaktisikuna hageja tööde teostamise järjekorra, näitas ette kostja arvates problemaatilised kohad, ning oli isikuks, kelle poole kostja kõigi probleemidega pöörduma pidi. Alles viimasel kohtuistungil 12.09.2018 teatas kostja seaduslik esindaja U.

R., et tunnistaja ei olnud kontaktisikuks, vaid teavet pidi edastama üksnes otse temale endale. Kohus märgib, et sellest asjaolust oleks nii kostja seaduslik esindaja kui ka A. S. koheselt pidanud kostja objektil töötavaid isikud informeerima, et teave kõigi tööga seotud probleemide kohta tuleb edastada konkreetsele isikule. Kohus märgib, et käesoleval juhul tuli seadusliku esindaja U.R. teavitus A. S.i tööülesannete kohta tunnistajatel ka kohtuistungil üllatuslikuna.

16.Kohus analüüsib lisaks eeltoodud motiividele 30.05.2018 esitatud eksperdi A. K. arvamust, millega hageja soovib tõendada, et asfaltplatsi üldised kalded ei ole piisavad vee äravoolu kiiruse tagamiseks, samuti täpsustatakse asfaltplatsi defektide sisu ja ulatust (III kt tl 8890).

Arvamuse punkt 5: Asfaldi kuivamine (viide: loigud kattel püsivad pikemalt). Teekatte kuivamise kiirus sõltub temperatuurist ja õhuniiskusest. Mida kõrgem on temperatuur, seda paremini ka vesi ära voolab (laminaarne voolavus, vedelikukile paksus). Mõnevõrra mängib seejuures ka katte tekstuur – poorsema asfaltbetooni haardetegur on suurem ja vesi mahub ebatasasuste vahele mistõttu libeduse teke on aeglasem ja selle ulatus väiksem. Mida parem (siledam, tasasem) on kate, seda libedamaks see külma ilmaga kujuneb.

Kohus nõustub eksperdi arvamusega eelkõige kohtu poolt visuaalsel vaatlusel tajutu põhjal.

Kohus pani tähele, et asfaldi üldine pind oli ühtlaselt sile ja tasane, silma jaoks nähtavaid ilmseid ebatasasusi kuival asfaldil ei olnud märgata. Kohus märgib et kostja pretensioonid libedama pinna osas langevad osaliselt kokku hageja toodud põhjendusega – sileda ja tasase katte korral moodustub jää ühtlaselt asfaldi pinnale ning see muutub väga libedaks. Poorsema ja krobelisema asfaldi pind takistab jäätumisel ühtlase libeda jääkihi moodustumist. Seega kostja pretensioon võib objektiivselt tõele vastata – talvel on platsil libedam, kui oli varasemalt, s.o perioodil, mil platsil oli läbi viidud pindamine. Kohus on aga seisukohal, et selline libedus ei tulene mitte ebakvaliteetsest, olulise puudusega tööst, vaid tuginedes eksperdi arvamusele põhjustab just hästi paigaldatud, sile ja väikese fraktuuriga asfalt libedate jääpindade teket.

17.Kohus analüüsib kostja etteheidet asfaldi kvaliteedile – poorsusele. Kostja on oma hagivastuse lisades nr 7 ja 8 esitanud Teede Tehnokeskus AS (Tehnokeskus) katseprotokollid, Kostja on Teede Tehnokeskuse mõõtmistulemusi (10 puurkeha) kõrvutanud pooltevahelisest lepingust tulenevate nõuetega ning leidnud, et puurkehade nr 3 ja 4 jääv poorsus ei vasta nõuetele. Ekspert A. K. märgib oma arvamuse punktides 6 ja 7: „Proovikehade paksused, asfaldi kvaliteet ja vee äravool. Asfaldikihtide paksus ja asfaldi kvaliteet ei ole omavahel seotud. Vee äravool seondub A.ult kaldega, mis normi järgi peaks olema vahemikus 0,5% - 6,0% soovitud vee äravoolu suunas. Kalle tagatakse vertikaalplaneeringuga ning asfaldialuse kaudu. Asfaldikihtide tasasust mõõdetakse 3meetrise latiga. Määratluseks on lubatud pilu lati all. Tasasus ei ole otseselt seotud vee 16 / 23 2-17-10520 äravooluga. Asfaltplatsidel on majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 2 lubatud ühekihilise kattega kõnniteede ja platside puhul pikisuunas kuni 10 mm kõrvalekalle, põiksuunas 6 mm. Paikvaatlusel mõõdetud tulemused ei ületa neid piirmäärasid. Lisaks ei mõjuta paikvaatlusel mõõdetud kõrvalekalded kuidagi vee äravoolu kiirust.“ Seega selgitab ekspert üheselt, et ühekihilise kattega kõnniteede ja platside puhul peab teele varasemalt olema rajatud kalle, et tagada vee äravoolu ning jäävpoorsus ei mõjuta vee äravoolu.

Ekspert K. arvamuse punktis 8, 9 ja 10 käsitleb ekspert asfaldi töötlemise erinevaid tehnikaid ning omadusi ja selgitab vaatlusel kogetut: Asfaldi laotamine ja tihendamine alal, kus on raske manööverdada asfaldilaoturi ja teerulliga, teostatakse käsitsi ja käsitehnikaga (vibroplaat või koguni tamper, kui ala on ka vibroplaadile raskesti juurdepääsetav). Reeglina käsitsi töödeldavad alad ei ole otsesed sõidukite liikumisalad ning seal on lubatud asfaltsegu suurem poorsus.

Jäävpoorsus tuleneb seguretseptist, segu temperatuurist laotamishetkel ja tihendusprotsessis. Asfaldi jäävpoorsus ja nihkekindlus on pöördvõrdelises seoses – liiga suur poorsus võib kaasa tuua madalama külmakindluse, liiga väikese poorsusega asfaltkate on väga tundlik kuuma ilmaga staatilisele koormusele ja ka korduvkoormusele (asfaldisse jäävad raskesõidukite jäljed). Asfaltkatte ekspluatatsioonis võib jäävpoorsus kahaneda läbi materjali järeltihenemise (reeglina esimese sooja suvega) koormuse all. Poorsus on näitaja, mis tagab asfaltkatte elastsuse – materjali kokkusurudes on võimalik õhk poorides kokku suruda ning koormuse eemaldamisel taastab materjal oma kuju. Liiga madala poorsusega materjalil on kalduvus plastsetele deformatsioonidele, mis väljendub jälgedes ja vajumites. Varikatuse all on asfaldis jäljed raskesõidukite ratastest, see on iseloomulik väikseteralistele asfaltsegudele.

Suurema tera kasutamine (AC 20 surf) annab parema nihkekindluse, kuid visuaalselt on pind krobelisem. Staatilisele koormusele vastupidavad segud sisaldavad tsementi – Confalt/Densifalt segu. Samuti aitab staatilise koormuse vastu minimaalse paksusega asfaldi kasutamine tsemendiga stabiliseeritud või betoonalusel. Traditsioonilise peeneteralise asfaltbetooniga (AC 12 surf) ei ole võimalik tagada vastupidavust staatilisele koormusele.

Seega ei ole tegemist töövõtja lepingurikkumisega.

Lühidalt viitab ekspert sellele, et tellija poolt tellitud kattematerjal AC 12 surf ei pea vastu staatilisele koormusele, mida tekitavad kattele veokid ning katte kahjustused ei tulene mitte töö puudustest, vaid valest kattematerjali valikust. Antud juhul on tõendatud, et tingimuse kasutada materjali AC 12 surf on seadnud tellija.

Paikvaatlusel on tuvastatud, et tekkinud ebatasasused (roopajäljed) on paigas, kus veokite koormus teekattele on olnud kõige suurem. Samas märgib kohus, et paikvaatlus on läbi viidud mais 2018, kuid asfaldi paigaldas hageja kostja platsile juba juulis 2016, seega oli paikvaatluse teostamise ajaks vaidlusaluse asfaldikihi paigaldamisest möödunud peaaegu 2 aastat, mille jooksul kostja on paigaldatud asfaldiplatsi igapäevase tootmistegevuse käigus kasutanud, muuhulgas on platsil toimunud raskeveokite igapäevane liikumine. Kohus märgib, et kostja tõendina esitatud Teede Tehnokeskuse võetud puurkehade analüüsid kinnitavad kohtu hinnangul eelkõige hageja argumenti, et hageja on püüdnud olukorras, kus lähteülesandeks oli paigaldada 5 cm paksune asfaltkate, järgida kostja kohapealse kontaktisiku ning ka kostja seadusliku esindaja poolt hiljem e-kirjades antud juhendeid, ning hageja on püüdnud 5 cm paigaldatud katte piires luua võimalusi vee äravooluks: hoonete lähedusest, kus vesi peab eemale valguma, on asfaldikihi paksus suurem ja kaevude ning rennide läheduses, mida hageja 17 / 23 2-17-10520 püüdis kostja märkuste peale luua, on asfaltkate õhem kostja juhiste kohaselt tagada olemasolevates tingimustes ja suletud eE.ve piires kostja soovitud tulemus, mida algselt tellimuslehel kirjas ei olnud. On ilmne, et kallete väljaehitamine ja sellele eelnenud mõõdistamised on eraldi töö, sest hageja ise on esitanud vastuhagi juurde uute tööde tellimuse, milles hageja tellib kolmandalt isikult eraldi töödena mõõdistamise ja nõuetekohaste kallete ehitamise platside katete alla, et see tagaks vee äravoolu.

18.Samuti analüüsib kohus, kas kostja poolt välja toodud puudused on käsitletavad oluliste puudustena, mis välistaksid valminud töö üleandmise ja kasutusele võtmise ning tasu maksmise kohustuse (VÕS § 636 lg1; 637 lg 3; 638).

Tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus on seisukohal, et hageja töövõtjana kontrollis tööde teostamisel kostja soovitud tulemuse saavutamise eeltingimusi (asfaldiplatsi kaldeid) kogu objekti ulatuses, leidis need olevat ebapiisavad ja edastas info viivituseta kostja kontaktisikule objektil. Kohus märgib veelkord, et kostja ei ole hagejale kordagi esitanud täiendavat tellimust kallete projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis oleks tööde teostamise käigus võimaldanud tekkinud probleemi juba tööde teostamise ajal ära hoida. Ekspert A. K. on töödes esinevate puuduste kohta märkinud järgmist (arvamuse p 14-15): Asfaldiga kaetud ala arvutus ja defektne ala. Täpsema ala pinna saab määrata dokumentatsioonist CAD vahenditega, defektidega protsent on praegu hinnanguliselt mitte üle 1%. Hindan asfalditööde pindalaks 5763 ruutmeetrit, millest otseselt defektseks saab hinnata ca 40 ruutmeetri ala (0,7%). Defektseks ei hinda hoonete lähiala vibroplaadiga tihendatut.

Defektseks ei hinda ka asfaltkatet alal, kus pole tagatud korralik veeäravool sest veeäravoolu lahendamine eeldab vertikaalplaneeringut, mida ei tellitud. Kokkuvõte. Ühegi paikvaatlusel vaadeldud platsi osa kasutamine pole takistatud. Praeguse vaidluse on tinginud korraliku projekti puudumine tellija poolt, sest paikvaatlusel mõõdetud kalded ei anna välja minimaalset 0,5% kallet. Kuna minimaalset kallet pole tagatud, ei saa kehtida asfaldinormide nõuded vee äravoolu kohta, sest nende normide kohaselt peab aluspinna kalle olema vähemalt 0,5%.

Kalded oleks saanud nõuetekohaselt rajada korraliku projekti olemasolu korral.

Eksperdi seisukoht läheb kokku kohtu poolt paikvaatlusel tuvastatud ja vaadeldud kostja poolt viidatud puudustega (problemaatilised alad hoone nr 1 seina ääres, vee kogumiskaevude (mida kogu 5600m2 suurusel platsil oli kokku 7) vahetus ümbruses, mitte enam kui 2 m raadiuses.

Samas on kostja oma pretensioonis hageja töö mittevastavusele nõudnud puuduste kõrvaldamist kogu teostatud töö ulatuses, lisades sellele juurde tehnilise mõõdistamise ja sellest tuleneva kallete ehitamise nõude. Hageja on algusest peale olnud seisukohal, et tegemist on täiendavate töödega, mida kostja hagejalt tellinud ei ole. Kokkuvõtvalt nõustub kohus hagejaga ja leiab, et hageja ei ole teostanud lepingutingimustele mittevastavat tööd, mis võimaldaks kostjal keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja on teostanud kostja tellimuse selle kogu ulatuses ning juhtinud kostja tähelepanu õigeaegselt asjaolule, et tellitud töödest ei piisa kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Samuti on töö koheselt peale valmimist (ka siis kui esinesid puudused) olnud kostjale üle antud ja ka igapäevategevuses viivitamatult kostja poolt kasutusse võetud (kostja tootmine asfalteeritud platsil jätkus koheselt peale asfalditööde faktilist lõpetamist. Seega tulenevalt VÕS § 637 lg 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellija poolt 18 / 23 2-17-10520 vastu võetud või tellitud töö saab vastuvõetuks lugeda. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kehtiv kohtupraktika ja Riigikohus on korduvalt võtnud seisukoha, mille kohaselt selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (RK 3-2-1-145-14, p 17). Kohus nõustub hageja argumendiga, et hageja on kostjale andnud korduvalt tähtaegu tööde vastuvõtmiseks ning kostja on tööde vastuvõtmise protsessis korduvalt esitanud pretensioone ja märkuseid teostatud tööde aktide kohta. Kohus on kõiki neid pretensioone, märkusi ning vastuväiteid ja viiteid puudustele kogumis analüüsinud ning jõudnud kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja aktsiaseltsi TREF poolt teostatud töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes ning kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest ja tööde eest tasu maksmisest keelduda. Kostja enda teadlik tegevusetus olukorras, kus kostja ise on hagejalt tellitud töö tulemuse koheselt kätte saanud ja kasutusse võtnud ning faktiliselt mitme aasta vältel igapäevaselt eesmärgipäraselt kasutanud, on loonud olukorra, kus kostja on esitanud pretensioonid, mille täitmine eeldaks hagejalt tööde lõpetamist, teostades sealjuures olulises mahus lisatöid, mida hageja algselt ei tellinud ega tunnistanud nende tööde teostamise vajadust.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 641 lg 3 tellija juhised ei saa panna töövõtjat olukorda, kus tal ei ole võimalust tagada tellija ootuspärast tulemust põhjusel, et tellitud tööde nimistu ja maht on ebapiisavad, ning neile puudustele viidates soovib tellija tellida puuduste kõrvaldamise all ka lisatööd, mille eest ta varasemalt kostjale ei tasunud, kuid nüüd soovib need kulutused jätta kostja kanda. Kohus on seisukohal, et hageja on teostatud tööde eest, milles ei esine kostja viidatud puudusi, õigustatud tasu saama. Seega kuulub hageja hagi tervikuna rahuldamisele.

II Vastuhagi 19. Kostja on esitanud vastuhagi, milles nõuab lepingujärgset kahju summas 35 017,56 eurot; leppetrahvi summas 9 786,99 eurot; viiviseid vastuhagi esitamise seisuga summas 1 872,50 eurot ning edasi arvutatuna ORICA EESTI OSAÜHING kahju- ja leppetrahvinõuete summadelt seadusjärgses määras kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras protsendina ORICA EESTI OSAÜHING kahju- ja leppetrahvinõudelt kuni ORICA EESTI OSAÜHING kahju- ja leppetrahvinõude rahuldamiseni aktsiaseltsi TREF poolt ning alternatiivse nõude tasaarvestada aktsiaseltsi TREF nõue ORICA EESTI OSAÜHING vastu ORICA EESTI OSAÜHING nõudega aktsiaselts TREF vastu ning tasaarvestusest ülejääv ORICA EESTI OSAÜHING nõude osa aktsiaselts TREF vastu mõista aktsiaseltsilt TREF ORICA EESTI OSAÜHING kasuks välja.

20.Kostja põhjendab vastuhagi lühidalt järgnevalt: Kahju oli hagejale lepingu rikkumise tulemusena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti on nimetatud kahju ärahoidmine töövõtulepingu regulatsiooni (VÕS § 641 jj) eesmärgiks (VÕS § 127 lg 2). Nimelt sai hageja professionaalse tee-ehitajana aru, et kui ta teostab vana asfaldi freesimise ja uue asfaldi paigalduse tööde ebakvaliteetselt, paigaldades seejuures nõuetele mittevastava asfaldi, tekivad platsidele muuhulgas ka veeloigud, mis talvel jäätuvad ning lõppastmes on kogu 19 / 23 2-17-10520 töö vaja uuesti teha, et puuduseid kõrvaldada. Seega nägi hageja ette kõrgendatud libedusetõrje vajadust kostja lõhkeA.etehase platsidele talvel ning keeldudes oma tööd ise parandamast, nägi hageja ette, et kostja peab töö tellima mõnelt teiselt ettevõttelt ja kandma sellega seoses kulutusi, seda enam, et kostja oli sellest hagejat juba 2016. aasta suvel hoiatanud. Töövõtulepingu regulatsiooni eesmärgiks on lepingu ja kutseala nõuetele vastava töö tegemine, misläbi tellija saab soovitud tulemuse. Töövõtulepingu regulatsiooniga on seadusandja soovinud kaitsta tellijat igasuguste kahjulike tagajärgede eest, mis võivad kaasneda ebakvaliteetse töö tegemisega. Kõnekaks näiteks sellest on VÕS § 649, mis laiendab tellija võimalikku kahjunõuet töölepingu rikkumise korral võrrelduna nö tavapäraste kahjunõuetega. Seega kuulub hageja poolt kostjale põhjustatud kahju summas 35 017,56 eurot igal juhul hüvitamisele ning sellele lisandub kostja leppetrahvinõue, mis tuleneb kostja tehase platse puudutavas tellimuskirjas nr 201606101 (vt hageja hagiavalduse lisa 3) määratletud tööde teostamise tähtajast 06.07.2016.

Leppetrahv tähtaja ületamise eest oli 0,5% tellimuse summast päevas, kuid mitte rohkem kui 15%. Nimetatud tellimuse summa ilma käibemaksuta oli 65 246,60 eurot. Seega on leppetrahvi summa 326,23 eurot päevas ja leppetrahvi maksimumsumma on 9 786,99 eurot.

Kostja on tõendanud, et hageja ei ole talle lepingule vastavaid töid tehase platsidel tänaseni üle andnud. Kostja on hagejat leppetrahvi nõudmisest teavitanud (vt hagi lisa 7). Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud ning kostja leppetrahvinõue on täies ulatuses, s.o 9 786,99 eurot sissenõutav.

21.Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata.

22.Kohus on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus on põhihagi lahendades põhjalikult analüüsinud faktilist ja õiguslikku olukorda ning jõudnud järeldusele, et kostja toodud etteheited hageja tööle olid põhjendamatud, viidatud puudused ei tulenenud kostja poolt osutatud ebakvaliteetsest teenusest, seega puuduvad alused, millest tulenevalt VÕS § 646 lg 3 ja 5 kohaldamiseks puudub kohtu hinnangul käesolevas menetluses alus, kuna tellijal (kostjal) puudus õigustatud alus nõuda uue töö tegemist, sest puudused tööst tulenesid tellija enda tellimusest ja juhistest (VÕS § 641 lg 3) 23. Kohus on antud juhul seisukohal, et puudub alus 641 lg 3 järgi ka leppetrahvi kohaldamiseks, kuna kostja vastuhagis viidatud puudusi kohus tehtud tööde juures ei tuvastanud.

Menetluskulud 24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis selles osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

25.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

20 / 23 2-17-10520 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 punktides 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 65 587,50 eurot.

26.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 13 615 eurot ja kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud kokku summas 10 490 eurot, dokumentaalsete tõendite hankimise ja asjatundja paikvaatlusel osalemise kulud 2 025 eurot ja riigilõiv 1 100 eurot.

Lepinguline esindaja on osutanud teenuseid tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning ajakulu on 87 tundi 25 minutit. Asjatundja on teinud tööd tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta) ning ajakulu on 27 tundi (2025/75). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

27.

Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et asjakohane ega vajalik ei saanud olla kulu seoses hageja esindaja 03.08.2017 kohtumisega V OÜ-ga kuna nimetatud ettevõte ei ole seotud käesoleva vaidlusega (V OÜ asfalteeris kostja teed (ja mitte platse) üle kolme aasta tagasi). Samuti ei peaks menetluskuludena hüvitamisele kuuluma hageja lepingulise esindaja töö enne hagiavalduse koostamist (s.o kanded alates 01.06.2017 kuni 09.08.2017). Lisaks juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt kaasatud asjatundja on märkinnud asjas läbiviidud paikvaatlusel osalemise ajakuluks 7 tundi (kirjeldatud kui välitööd), kuid kostja lepinguline esindaja vaid 3,5 tundi.

28.

Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 1 100 eurot.

Hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 100 eurot ka tasunud.

Kohus nõustub kostja vastuväitega hageja asjatundja poolt välitööde teostamisele kulunud aja osas ning vähendab asjatundja poolt teostatud töid 3,5 tunni võrra. Kohus loeb esitatud arve põhjendatuks 23,5 tunni eest (27-3,5), mille eest mõistab kostjalt välja 1 762,50 (23,5*75) eurot.

21 / 23 2-17-10520 29.

Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega selles osas, et kostja ei peaks menetluskuludena hüvitama hageja lepingulise esindaja tööd enne hagiavalduse koostamist (s.o alates 01.06.2017 kuni 09.08.2017). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hüvitamisele üksnes kohtumenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud, st kulud, mis on kaasnenud esindaja osalemisega kohtumenetluses. Suhtlemist kliendiga seoses hagiavalduse ettevalmistamisega on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud alles 09.08.2017. Alates 09.08.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.08.2017 on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 6 tundi 20 minutit, mida kohus loeb põhjendatud ajaks, mis kulub hagiavalduse koostamiseks. 01.06.2018 kuni 09.08.2017 tehtud toimingute puhul loeb kohus siiski põhjendatuks 01.06.2017 nõupidamise kliendiga, tutvumise materjalidega (40 minutit) ja 19.06.2017 tutvumise materjalidega, õiguslik analüüs, kohtumine kliendiga (1 tund 45 minutit).

Tegemist on põhjendatud ajaga, mis kulub hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks peab kohus ajavahemikus 01.06.2017 kuni 09.08.2017 põhjendatuks 02.08.2017 nõupidamist kliendiga (1 tund 5 minutit) ja 02.08.2017 asjatundja arvamuse andmiseks küsimuste ettevalmistamist (30 minutit).

Nõudekirja koostamist vastaspoolele, nõudekirja vastusega tutvumist ja uue vastuskirja koostamist, mis olid tehtud enne hagiavalduse koostamist, ei loe kohus põhjendatud kuluks, mida kostja peab hagejale hüvitama, kuna tegemist polnud kohtumenetlusega seotud toimingutega (24.07.2017 kuni 31.07.2017 ajakulu 2 tundi 20 minutit). Samuti ei loe kohus põhjendatuks suhtlemist kliendiga 30.06.2017 (15 minutit), kuna ei ole teada, kas tegemist on suhtlemisega seoses kohtumenetlusega või seoses nõudekirja koostamisega.

Lisaks nõustub kohus kostja vastuväitega hageja esindaja 03.08.2017 kohtumisega V OÜ-ga osas, kuna nimetatud ettevõte ei ole seotud käesoleva vaidlusega ning seega ei saa kindlasti tegemist olla kuluga, mis oli seotud hagiavalduse koostamisega (1 tund).

Eelnevalt nimetatud põhjustel vähendab kohus hageja menetluskulusid järgmiste toimingute osas (kokku 4 tundi 35 minutit – 430 eurot): • • • 30.06.2017 suhtlemine kliendiga 0h 15m 30 EUR;

24.07.2017 nõudekirja täiendamine kliendilt saadud info põhjal 0h 25m 50 EUR;

26.07.2017 tutvumine vastusega nõudekirjale, õiguslik analüüs 0h 30m 60 EUR;

31.07.2017 vastuskirja koostamine ORICA EESTI OSAÜHING 25.07.2017 kirjale, suhtlemine kliendiga 1h 25m 170 EUR; 03.08.2017 nõupidamine V OÜ juures 1h 00m 120 EUR.

Alates 09.08.2017 tehtud toiminguid hageja menetluskulude nimekirjas peab kohus põhjendatuks. Kohus peab menetluskulude nimekirjas märgitud tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on lepingulise esindaja tasu põhjendatud kokku 82 tunni ja 50 minuti eest summas 10 060 eurot.

30.

Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 12 922,50 eurot ulatuses, s.o riigilõiv summas 1 100 eurot, dokumentaalsete tõendite hankimise ja asjatundja paikvaatlusel osalemise kulud 1 762,50 eurot ja esindaja tasu summas 10 060 eurot ning 22 / 23 2-17-10520 kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku summas 12 922,50 eurot käibemaksuta.

31.

TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude (12 922,50 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm Osaliselt tühistatud 16.03.2020 Tartu RK lahendiga 23 / 23

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.